Hinnang koostööle ülikooli akadeemilise-, tugi-, ja haldusstruktuuri teiste üksustega
Väga positiivne on koostöö mitmete TTÜ allüksustega tippkeskuste ja eVikings projektide raames. Mitmes valdkonnas teevad instituudi töötajad koostööd teaduskondadega, osalevad aktiivselt nende tehtavas õppetöös.
Seoses ülikooli juhtkonna vahetumisega on lahenenud varem pikalt üleval olnud finantsküsimused Küberneetika Majas paiknevate teiste TTÜ allüksuste kulude katmiseks. Samas on jätkuvalt probleemiks asutuste staatuse ebmäärasus ülikooli struktuuris, asutuste autonoomia on endiselt õiguslikult reguleerimata ning sellest tulenevalt ka asutuste tulevikuperspektiivid ebamäärased. Aastaid räägitud teema teadusasutuste spetsialistide ning laboribaasi kaasamisest doktorantuuri tugevdamiseks ning asutuste sellesuunaliste kulutuste katmiseks ei ole seni vilja kandnud. Saavutada tuleks olukord, kus igale asutusele on kehtestatud oma kvoot RKT kohtadele vastuvõetavate doktorandide hulgas ning asutute esindajad tuleks kaasata ka vastuvõtukomisjonide töösse. Viimas osas kehtib küll rida astaid vastav rektori käskkiri, kuid mitmed teaduskonnad seda ei täida.
Teadus- ja arendustegevuse põhiülesanded järgmiseks aastaks
Osa üldiste iseloomuga ülesanded on sisuliselt lahendatavad pikema aja vältel ning korduvad aastast aastasse: a) tugevdada teadustöötajate motivatsiooni kontsentreeruda rohkem uurimistööle oma teemal ning vältima killustumist, b) uurida põhjalikumalt sihtfinantseerimise kasvu taandarengu põhjusi ning leida meetmeid selle pidurdamiseks, c) aktiivselt otsida noori võimekaid teadureid ning leida võimalusi nende kaasamiseks KübI töösse, d) suurendada instituudi administratiivset võimekust ning arendada suhteid TTÜga. Kõigis nimetatud punktides võib täheldada 2005.a teatud edu, kuid need on jätkuvalt päevakorras ka 2006. aastal. Nende täitmise seisu tuleb instituudi nõukogu tasandil analüüsida ning kavandada konkreetsemad meetmed lähemaks 1-2 aastaks. Vajadusel tuleb täpsustada ka KübI arenduskava vastavaid punkte. Arenduskava vajab nagunii ka käsitlemist TTÜ uue arengukava valguses.
Teadustöös tuleks suuremat tähelepanu pöörata teadustöö kvaliteedile. Seoses sellega tuleks soodustada KübI töötajate publitseerimist rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades. Tegelikult vajab see punkt eraldi analüüsi, kuidas instituut saaks tulemuste publitseerimist kõrgelt koteeritud väljaannetes soodustada.
II MAJANDUSTEGEVUSE ARUANNE
Küberneetika Instituut on Tallinna Tehnikaülikooli teadusasutus, mis omab suhteliselt ulatuslikku autonoomiat. Lähtuvalt põhikirjast on instituudil õigus iseseisvalt:
-
otsustada oma eesmärkide saavutamise teede ning ressursside kasutamise üle
-
valida uurimistöö temaatika ja otsustada arendustegevuse korralduse ning tulemuste levitamise üle
-
määrata struktuur ja töökorraldus
-
arendada põhikirjalistest eesmärkidest tulenevat majandustegevust ning sõlmida lepnguid teiste asutustega.
TTÜ on delegeerinud instituudile ka tööandja õigused. Instituut peab iseseisvat raamatupidamisarvestust. Küberneetika Instituudi bilanss on osa TTÜ koondbilansist (konsolideeritud bilansist)
RAAMATUPIDAMISBILANSS Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused
TTÜ Küberneetika Instituudi 2005. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.
Nõuded ostjate vastu
Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata arveid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.
Materiaalne põhivara
Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 20,000 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 20,000 krooni, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse 100% kuludesse.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised:
Materiaalne põhivara:
Ehitised 3%
Mööbel 20%
Sõiduautod 20%
Tööriistad, seadmed 30%
Bürooseadmed 35%
Arvutitehnika 35%
Immateriaalne põhivara:
Tarkvara 20%
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused seisuga 31.12.2005 on ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude ja finantskuludena.
Bilanss
(kroonides)
|
|
|
31.12.2005
|
31.12.2004
|
Lisa
|
VARAD
|
|
|
|
|
Käibevara
|
|
|
|
|
|
Raha ja pangakontod
|
7,912,805
|
3,204,859
|
|
|
Nõuded ja ettemaksed
|
|
|
|
|
|
Nõuded ostjate vastu
|
1,689,895
|
54,983
|
1
|
|
|
Maksude ettemaksed
|
75,111
|
8,526
|
5
|
|
|
Muud lühiajalised nõuded
|
24,132
|
1,800
|
2
|
|
|
Ettemaksed teenuste eest
|
17,700
|
|
3
|
|
Nõuded ja ettemaksed kokku
|
1,806,838
|
65,309
|
|
|
Varud
|
|
|
|
|
|
Ettemaksed varude eest
|
58,265
|
37,360
|
|
Käibevara kokku
|
9,777,908
|
3,307,528
|
|
|
|
|
|
Põhivara
|
|
|
|
|
|
Materiaalne põhivara
|
|
|
|
|
|
Ehitised (jääkmaksumuses)
|
3,241,853
|
3,422,069
|
|
|
|
Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses)
|
77,885
|
108,919
|
|
|
|
Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses)
|
373,845
|
726,680
|
|
|
Materiaalne põhivara kokku
|
3,693,583
|
4,257,668
|
|
|
|
|
|
|
|
Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses)
|
69,317
|
100,673
|
|
Põhivara kokku
|
3,762,900
|
4,358,341
|
4
|
VARAD KOKKU
|
13,540,808
|
7,665,869
|
|
|
|
|
31.12.2005
|
31.12.2004
|
Lisa
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
|
|
|
|
KOHUSTUSED
|
|
|
|
Lühiajalised kohustused
|
|
|
|
|
Võlad ja ettemaksed
|
|
|
|
|
|
Võlad tarnijatele
|
116,961
|
58,901
|
6
|
|
|
Võlad töövõtjatele
|
744,656
|
571,025
|
7
|
|
|
Maksuvõlad
|
607,751
|
426,949
|
5
|
|
|
Muud võlad
|
50,050
|
13,466
|
8
|
|
|
Saadud ettemaksed
|
|
43,000
|
|
|
Kokku võlad ja ettemaksed
|
1,519,418
|
1,113,341
|
|
|
Ettemakstud tulevaste perioodide tulud
|
6,417,965
|
1,195,290
|
9
|
Lühiajalised kohustused kokku
|
7,937,383
|
2,308,631
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED KOKKU
|
7,937,383
|
2,308,631
|
|
|
|
|
|
Omakapital
|
|
|
|
|
Eelmiste perioodide tulem
|
5,357,239
|
6,022,314
|
|
|
Aruandeaasta tulem
|
246,186
|
-665,076
|
|
OMAKAPITAL KOKKU
|
5,603,425
|
5,357,238
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
|
13,540,808
|
7,665,869
|
|
Dostları ilə paylaş: |