Valahia university of Targoviste

Sisukord

1.Sissejuhatus 22

2.Metoodika 22

3.Tulemused 23

3.1.Ülevaade vastajatest 23

3.2. Üliõpilaste arvamus ressursitõhususest 24

3.3.Vastajate ootused kursusele 25

3.4.Õppijate ootused õppemeetodite kasutamise osas 25

3.5.Jäätmekäitluse seiskohalt kõige huvitavamad ettevõtted Eestis 26

3.6.Tagasiside kursusele 27

4.Järeldused ja kokkuvõte 27

Lisa 1. Küsitlusankeet 30

1. Sissejuhatus

Käesolev uuring on läbi viidud ERASMUSe poolt rahastatud projekti The innovative blended learning concept for resource efficiency (RELeCo) raames Eesti Maaülikoolis. RELeCo projekti eesmärk on töötada välja interaktiivne ja virtuaalne moodul “Efektiivne ressursside majandamine”, mis tugineb innovatiivsetel andragoogika õpetamismeetoditel ja arvutipõhisel õppimise kontseptsioonil, kuid kasutades samaaegselt praktilise õppimise meetodeid (ettevõtte külastused, praktikad jms).

Käesoleva uuringu eesmärk on parandada Eesti Maaülikooli eestikeelsete õppeainete MI.0740 „Jäätmekäitlus“, MI.0931 “Veekaitse ja jäätmekäitlus” ning ingliskeelse õppeaine MI.1786 “Jäätmekäitlus ja ressursimajandus“ sisu ja õpetamise kvaliteeti ning pikemas perspektiivis luua uus kursus Waste Treatment – Bio gasification and composting.

Õppeainete MI.0740 „Jäätmekäitlus“ ja MI.0931 “Veekaitse ja jäätmekäitlus” eesmärk on anda üliõpilasele teadmised jäätmekäitluse aluste kohta, võimaluste kohta hankida informatsiooni jäätmete omaduste, hulga ja koostise ning neid mõjutavate tegurite kohta. Õppeainega taotletakse, et üliõpilane mõistab jäätmekäitluse arengu objektiivseid põhjuseid, orienteerub jäätmekäitlustehnoloogiates ja on suuteline jäätmekäitlust planeerima. Aines omandatavad üldised ja erialased teadmised on vajalikud erialaseks tööks spetsialistina või ametnikuna.

Õppeaine MI.1786 “Jäätmekäitlus ja ressursimajandus“ annab üliõpilasele teadmised jäätmekäitluse aluste kohta. Ainet käsitletakse jäätmekäitlushierarhia alusel: jäätmehulga vähendamine, töötlemine, materjalikasutus, biokäitlus, energiakasutus ja ladestamine. Tähelepanu pööratakse jäätmevabale ühiskonnale ja jäätmestaatuse lakkamise kriteeriumitele. Ressursi saamise eesmärgil käsitletakse prügilakaevandamist ning tähelepanu pööratakse ka ohutusele, vee- ja gaasiseirele. Õppeainega taotletakse, et üliõpilane mõistab jäätmekäitluse arengu objektiivseid põhjuseid, orienteerub jäätmekäitlustehnoloogiates ja on suuteline jäätmekäitlust planeerima.

2. Metoodika

Uuringu eesmärgi täitmiseks viidi õppeaineid MI.0740 „Jäätmekäitlus“, MI.0931 “Veekaitse ja jäätmekäitlus” ja MI.1786 “Jäätmekäitlus ja ressursimajandus“ 2014/15 õppeaastal külastanud õppijate hulgas läbi küsitlus. Küsitluse läbiviimiseks koostati küsitlusankeet, mis sisaldab seitset teemaküsimust ja taustaküsimusi vastaja kohta. Kuna tegemist on kvalitatiivse uuringuga, siis sisaldas ankeet viit lahtist küsimust, kus sooviti lisaks vastusele põhjendusi ja seletusi. Küsitlusankeedi küsimused 4 ja 5 on valikvastustega, kuid viimaseks vastusevariandiks on „Mõni muu, nimeta/kirjelda“. Vastaja kohta sooviti teada, missugusel õppekaval nad õpivad, kui sageli nad loenguid külastasid ning missugustel õppekäikudel osalesid. Küsitlus oli anonüümne.

Õppeainete MI.0740, MI.0931 ja MI.1786 nimekirjas oli 18 veemajanduse (383) ehitusinseneri eriala, 12 biotehnoloogiliste süsteemide (100964) rakenduskõrgharidusõppe, 22 loodusvarade kasutamise ja kaitse, 1 keskkonnakaitse ja 1 põllumajandusõppe õppija. Küsitlusankeedid jagati paberkandjal eelpool nimetatud õppeainete kuulajatele õppeaine viimases loengus, maikuus 2015. Vastajad täitsid ankeedi ning tagastasid koheselt. Kokku täitis ja tagastas küsimustiku 40 õppijat.

3. Tulemused

   1. Ülevaade vastajatest

40st vastajast suurema osa moodustasid veemajanduse (39%) ning loodusvarade kasutamise ja kaitse (36%) üliõpilased. Vastajatest kõik loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala üliõpilased õpivad bakalaureuseastmes ning veemajandus üliõpilased, välja arvatud üks doktorant, magistriastmes. Vähesel määral oli vastajate hulgas ka keskkonnakaitse ja põllumajanduse eriala õppijaid. Vastanute erialast annab ülevaate joonis 1.

Joonis 1. Küsitlusele vastanute jaotus eriala järgi.

Vastajatel paluti teada anda, kus nad on enamus aega oma elust elanud. Vastuste võimalused olid: linnas, väikeasulas, maal või välismaal. Selgus, et 48% jäätmekäitluse loengust osa võtnud üliõpilastest on enamus elust elanud linnas, järgnesid maalt 26% ja väikeasulatest 21% pärit õppijad. 5% vastajaist oli välismaalt. (Vaata ka joonist 2.)

Joonis 2. Vastajate jaotus peamise elukoha järgi.

Õppetööst osavõtu intensiivsuse hindamiseks olid ette antud vastusevariandid järgmised:

• 
  Külastasin enam-vähem kõiki loenguid
  
• 
  Külastasin mõnda üksikut loengut
  
• 
  Loengutes ei käinud.
  

Ükski õppija ei vastanud, et ta loengutes ei käinud. Bakalaureuseastme õppijatest külastas enam-vähem kõiki loenguid 8, magistriastme õppijatest 13 ning doktoriastme õppijatest 1 inimene. Mõnda üksikut loengut külastas 10 bakalaureuseastme õppijat ja 1 magistriastme õppija. Doktoriastme õppijatest ei vastanud keegi, et külastas mõnda üksikut loengut. Jooniselt 3 on näha, et bakalaureuseastme õppijad käisid loengutes vähem kui magistri- ja doktoriõppe õppijad.

Joonis 3. Loengute külastamise sagedus õppijate õppetasemejärgi

Analüüsides õppetööst osavõtu vastuseid erialati selgus, et kõige aktiivsemalt osalesid õppetöös veemajanduse eriala üliõpilased, vähem käisid loengutes biotehniliste süsteemide ja loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala õppurid (vt joonis 4) Enamus üliõpilasi külastas loenguid aktiivselt, kuid ekskursioonidel osaleti passiivsemalt – vanapaberitehases 45% vastanuist ning pikemal ekskursioonil prügilasse, reoveepuhastisse ja plastifirmasse 35%.

Joonis 4. Loengute külastamise ning ekskursioonidel käimise aktiivsus erialade kaupa

2.