La’o Hamutuk survey for Presidential Candidates



Yüklə 13 Kb.
tarix30.12.2017
ölçüsü13 Kb.
#36523

La’o Hamutuk

Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu

Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste

Tel: +670 3321040 no +670 7234330, email: info@laohamutuk.org

Website: www.laohamutuk.org



Dili, 2 Marsu 2012

Exelensia : _________________________________

Kandidatu ba Prezidente Republika tinan 2012-2017

Asuntu : Husu ita-boot nia hanoin kona ba asuntu importante ba Timor-Leste

Hon. Kandidatu ba Prezidente, mak ami respeita

Bazeia ba asuntu iha leten, ami husi Organizasaun Nasional La’o Hamutuk ne’ebe tau matan ba prosesu desenvolvimentu sustentavel no inklusivu iha rai doben ida ne’e. Ho respeitu, ami husu ba kandidatu Prezidente da Republika hotu atu hatan ba pergunta sira tuir mai. Bainhira ita boot sai Prezidente, ita boot sei iha kbiit no responsabilidade atu enfrenta asuntu importante barak. Molok hili kandidatu ida, kada sidadaun bele hatene saida mak ita boot sei halo.

Ami fiar katak ita boot iha motivasaun no komitmentu atu kopera diak ho entidades hotu iha nasaun ne’e.

Ami halo prosesu ida ne’e atu ajuda eleitor sira bele halo desizaun matenek, ho konesimentu hanoin no politiku husi kandidatu hotu molok eleisaun. Tanba ne’e, ami sei publika ita boot nia resposta hamutuk ho resposta husi kandidatu seluk iha media no fahe ho meius seluk.

Servisu nebe ami halo mos hanesan parte ki’ik ida hodi fo kontribuisaun ba publiku tomak atu hatene ita boot nia hanoin kona ba asuntu importante balun.

Ami sei rekolha ka foti fali resposta husi ita boot molok loron 9 Marsu 2012. Ita boot sira bele hetan mos karta ne’e download http://www.laohamutuk.org/misc/KapresSurveyMar2012.doc.

Remata, ami hatoo obrigadu wain ba ita boot sira hodi responde ba pergunta hotu.

Ami saran lian



Mariano Ferreira no Alexandra Arnassalon



Ekipa Kordenasaun, La’o Hamutuk

  1. Parlamentu Nasional foin lalais aprova Rejime Espesial ba Definisaun Bens Imoveis (direitu asesu ba rai), maibe lei ne’e la respeita direita povu ki’ik no kiak nian atu asesu ba rai. Oinsa ita boot nia hanoin atu protege povu sira ne’e nia direitu?

  2. Hafoin tama tinan 2011 Governu halo eviksaun ba ema bara-barak. Saida mak ita bot hanoin Estadu presiza halo antes halo eviksaun? Saida mak ita boot bele halo atu garantia katak povu vulneravel bele moris diak bainhira prosesu desenvolvimentu obriga sira atu muda? Tuir ita boot nia hanoin katak valor naun ekonomia (espiritual, kultural, ambiental) nia valor importante hanesan ho valor ekonomia?

  3. Ema barak iha Timor Leste susar atu sustenta sira nia moris. Oinsa Prezidente RDTL bele hamenus kiak iha Timor-Leste?

  4. Ohin loron, Timor Leste depende ba importasaun. Oinsa ita boot nia hanoin Timor-Leste bele aumenta produsaun lokal atu hamenus dependensia ba importasaun?

  5. Timor Leste ninia povu maioria 80% moris nudar agrikultor. Oinsa ita boot nia politika atu bele haforsa ekonomia agrikultura?

  6. Autor Krime Kontra Umanidade durante okupasaun Indonesia moris livre ho impunidade. Oinsa ita boot nia hanoin kona ba asuntu ida ne’e?

  7. Oinsa Timor-Leste bele hetan balansu diplomasia ho Indonesia ho obrigasaun legal atu atinje akuntabilidade ba krime 1975-1999? Saida mak Prezidente nia responsabilidade ba lia los, justisa no akuntabilidade? Oinsa ita boot sei uza poder atu fo perdaun?

  8. Estadu Timor Leste seidauk asina no ratifika Konvensaun Internasionál Ema Lakon (International Convention for the Protection of All Persons from Enforced Disappearance). Ita boot hanoin Timor-Leste tenki tama iha Konvensaun ida ne’e?

  9. Relatóriu Chega, KPP-Ham Indonesia, Komisaun Peritus ONU nian hateten ona katak ONU tenki kria Tribunál Internasionál atu julga krime pasadu se mekanismu iha Timor Leste no Indonesia labele atinje. Oinsa ita boot bele avansa implementasaun rekomendasaun sira ne’e?

  10. Bayu Undan no Kitan sei maran iha tinan 12 oin mai. Oinsa Timor-Leste bele hasai husi dependensia ba petroleu?

  11. Durante ne’e Governu gasta hela de’it osan hosi Fundu Petroleu liu Rendimentu Sustentavel Estimadu tinan-tinan. Saida mak ita boot nia hanoin kona ba ida ne’e?

  12. Iha debate maka’as kona ba dezenvolvimentu kampu gas Greater Sunrise. Saida mak ita boot nia hanoin kona ba lori kadoras husi Sunrise ba Kosta Sul? No oinsa ita boot bele ajuda atu rezolve fronteira maritima ho Australia no Indonesia?

  13. Timor-Leste fo prioridade ba industria petroleu iha Kosta Sul duke investe iha agrikultura, industria ki’ik no seitor seluk ne’ebe sustentavel. Ita boot hanoin katak ida ne’e di’ak ba Timor-Leste iha futuru?

  14. Timor-Leste investe oituan deit ba iha edukasaun no saude kompara ho nasaun sira seluk. Ita boot hanoin Timor-Leste tenki fo prioridade liu ba rekursu humanu?

  15. Timor Leste iha ona planu atu deve osan husi Kreditor Internasional balun. Saida mak ita boot hanoin kona ba asuntu ne’e?

Yüklə 13 Kb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin