Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

21. JAGU

REGIONAALPOLIITIKA, ÜHTEKUULUVUSFOND

JA STRUKTUURIVAHENDITE KOORDINEERIMINE

1. Sissejuhatus

Liitumislepingu seletuskirja on koostanud Priidu Ristkok ja Ene Padrik Siseministeeriumist, Ester Pihl ja Mare Ojarand Keskkonnaministeeriumist, Ivar Sikk Rahandusministeeriumist, Tõnis Laks Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumist, Kaido Koppel ja Juhani Papp Põllumajandusministeeriumist.

Euroopa Liidu regionaalpoliitika põhieesmärgiks on igakülgse ja harmoonilise regionaalarengu edendamine, eriti eri regioonide arengutaseme ühtlustamine ning mahajäämuse vähendamine kõige ebasoodsamates piirkondades (sh maapiirkonnad) ja saartel. Eelarve suuruselt on struktuuripoliitika põllumajanduspoliitika järel ELi eelarves teisel kohal.
Ühenduse poliitika elluviimise majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks võib jagada laias laastus kaheks:

• 
  struktuurifondide toetused;
  
• 
  ühtekuuluvusfondi toetused.
  

EL struktuurifondid on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu (EAGGF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Kalanduse Arendusrahastu (FIFG).Struktuurifondide toetustel on kolm eesmärki:

• 
  mahajäänud piirkondade arengu ja struktuurilise kohandamise edendamine, nn “eesmärk 1”;
  

• 
  struktuurilisi raskusi kogevate piirkondade majandusliku ja sotsiaalse ümberkorraldamise toetamine, nn “eesmärk 2”;
  

• 
  haridus-, koolitus- ja tööhõivepoliitika ning -süsteemide kohandamise ja nüüdisajastamise toetamine, nn “eesmärk 3”.
  

Eesmärgi 1 sihtalad on piirkonnad, mis vastavad statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri II tasandile (NUTS II tasand, mis Eesti puhul hõlmab kogu riiki), mille ostujõu pariteetides väljendatud SKT inimese kohta 26. märtsil 1999 kättesaadavate ühenduse viimase kolme aasta andmete põhjal on alla 75% ühenduse keskmisest. Eesti kuulub oma näitajate põhjal eesmärk 1 sihtala hulka. Eesmärgi 1 tegevusi rahastatakse ERDFst, ESFst, EAGGF arendusrahastust ja FIFGst. Eesmärgi 1 sihtaladel (st. ka Eestis) koondatakse kõigi kolme eesmärgiga seotud tegevused ühte mitme-aastasesse toetusprogrammi (nn. Ühtne Programmdokument).

Lisaks kolmele esmatähtsale struktuuripoliitika eesmärgile rakendatakse struktuurifondide toetuste raames ka ühenduse algatusi, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

• 
  piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on edendada kogu ühenduse ala harmoonilist, tasakaalustatud ning säästvat arengut (Interreg);
  
• 
  kriisiolukorras linnade ja eeslinnade majanduslik ja sotsiaalne taaselustamine, mille eesmärk on edendada linnade säästvat arengut (Urban);
  
• 
  maaelu areng (Leader);
  
• 
  riikidevaheline koostöö uute võimaluste edendamiseks, et võidelda igasuguse diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu tööturul (Equal);
  

Erinevalt struktuurifondidest, mis on suunatud mahajäänud regioonide arendamisele, annab Ühtekuuluvusfond rahalist abi kõige enam mahajäänud liikmesriikidele. Ühtekuuluvusfondi toetuste eesmärgiks on lähendada mahajäänud liikmesriikide makromajanduslikke näitajaid EL keskmistele. Ühtekuuluvusfond toetab suuremamahulisi investeeringuid keskkonna- ning üleeuroopalise transpordivõrgustiku infrastruktuuriobjektidesse.