Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Tuumaohutus ja kiirguskaitse

Uus kiirgusseaduse eelnõu ja selle rakendamiseks vajalikud määrused tagavad kiirguskaitse valdkonna põhilise vastavuse EL vastavale õigusele. Kiirgusseaduse eelnõu esitatakse 2003. aasta I poolaastal. Kiirgusseaduse eelnõu näeb ette kiirgusohutuse riikliku programmi, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemise arengukava koostamise iga kümne aasta tagant. Programmi koostab ja esitab selle Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Keskkonnaministeerium. Kiirgusseadusega sätestatakse 56 kiirguskaitsealast mõistet, mis aitavad kaasa ühtse kiirguskaitsealase terminoloogia kujunemisele. Eelnõu sätestab pädevad asutused kiirgusohutuse alal – Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni.

5. Mõjud
EL-i tellimusel läbiviidud uurimuses “Keskkonna acquis’ ülevõtmise tulud kandidaatriikidele” (The Benefits of Compliance with the Environmental Acquis for the Candidate Countries, ECOTEC Research and Consulting Ltd., 2000) on toodud välja see peamine kasu, mida kodanikud ja ökosüsteemid acquis’ nõuete täielikul rakendamisel saavad:

• 
  paraneb elukvaliteet peamistes põlevkivi kasutavates tööstuspiirkondades - märkimisväärselt vähenevad heitkogused soojuselektrijaamadest. Paraneb kütuste kvaliteet ja liikluskorraldus, eriti tuntav on õhkupaisatavate autoheitgaaside vähenemine suurtes linnades (Tallinn, Tartu jne);
  

• 
  väheneb toitainete ja mürgiste ainete heide Läänemerre (seega rakendame ka HELCOMi nõudeid), paraneb oluliste supelrandade vete kvaliteet (n Pärnu);
  

• 
  kuna spetsiifilised jäätmeprobleemid on seotud just põlevkivitööstusega, siis nende käitamine hakkab toimuma viisil, mis põhjustab kohalikule elanikkonnale vähem ohte. Kaovad nõukogudeaegsed reostatud prügilad ja jäätmete mahapanekukohad, jäätmemajandus seatakse inimese tervisele sõbralikele alustele;
  

• 
  tegeletakse sellega, et looduskaitsele turba tootmisest, soode ja rabade kuivendamisest ja tööstustusest pärinevast saastest (eriti Ida-Virumaal) ning teedevõrgu laiendamisest ja turismist tulenevad ohud kõrvaldada ja parandada looduskaitse taset;
  

• 
  analüüsid näitavad, et rohkem kui 80% rahaliselt mõõdetavast kasust, on seotud inimeste tervise paranemisega, mis tuleneb reostuse (eriti õhusaastuse) vähenemisest;
  

• 
  looduskaitse tagaks täieliku vastavuse korral Euroopa Liidu nõuetele väärtuslike elupaikade ja ohustatud liikide kaitse sotsiaalsest ja majanduslikust tegevusest põhjustatud ohtude eest.
  

Keskkonna acquis’ rakendamine toob kaasa muudatusi teiste sektorite töös ja neid võiks kirjeldada järgmiselt: