Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Horisontaalsed meetmed

Keskkonnamõju hindamise alased kohustused on nii kohalikel omavalitsustel kui maakondlikel keskkonnateenistustel. Rakendamise järelevalvet teostab Keskkonnaministeerium. Nii omavalitsused kui keskkonnateenistused vajavad täiendõpet keskkonnamõju hindamise aruannete hindamise alal, eriti aga strateegilise keskkonnamõju hindamise direktiivi rakendamisel.

Keskkonnaalase informatsiooniga seonduvate EL õigusaktide rakendamise põhikohustus on Keskkonnaministeeriumil. Samas võib nende aktide rakendamisel eristada kahte valdkonda: keskkonnaalase informatsiooni kogumine (keskkonnaseire) ning informatsiooni töötlemine ja edastamine (keskkonnaregistri pidamine). Sellest tulenevalt on vahetult rakendavaid üksuseid palju, seda eelkõige keskkonnaseire osas. Riikliku keskkonnaseire tagab Keskkonnaministeerium, tellides vahetu töö erinevatelt pädevatelt institutsioonidelt, s.h. teadusasutused, laborid jmt. Tänaseks asutatud keskkonnaregistri sisuline pidaja on hetkel Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Registri ülesanneteks on muu hulgas ka informatsiooni edastamine Euroopa Keskkonnaagentuurile.

Õhu kvaliteet

Välisõhu kvaliteedi raamdirektiivi 96/62/EÜ ja selle tütardirektiivide nõuete rakendamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Kohalikud omavalitsused vastutavad õhu kvaliteedi parandamise programmide koostamise eest piirkondades, kus saastetaseme piirväärtusi ületatakse. Aastal 2003 jätkub piirkondade tsoneerimine välisõhu kvaliteedi järgi, eelhinnatakse saastatuse taset kombineerides mõõtmis- ja modelleerimistulemusi, mille alusel määratakse piirkonnad, kus on kohustuslik välisõhu kvaliteedi pidev mõõtmine. Olemasolevate mõõtejaamade võrku on laiendatud ja selle tehnilist taset tõstetud. Praegu töötab Eestis 7 õhuseirejaama, mida teenindab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kasutatavad välisõhu proovivõtu- ja analüüsimeetodid vastavad tütardirektiivide nõuetele. Saastatuse taseme mõõtmistulemused edastatakse Euroopa Keskkonnaagentuurile ja avalikustatakse. Lahustite kasutamisel tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) piiramise direktiivi 1999/13/EÜ. Vastavalt saasteallikate valdajate aastaaruandele on Eestis 19 ettevõttet, mida direktiiv peaks katma. LOÜ-de heitkoguste mõõtmisi hakatakse teostama ettevõtetes ja LOÜ-de heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamise vajadust hinnatakse peale heitekoguste piirväärtuste kehtestamist. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid mõõdetakse OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuses mass-spektromeetri abil.

Jäätmehooldus

Jäätmehoolduse alaste õigusaktide rakendamise eest vastutavad lisaks Keskkonnaministeeriumile ja maakondlikele keskkonnateenistustele ka kohalikud omavalitsused. Jäätmeseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada olmejäätmete käitlemine. Probleemiks on halduslikust killustatusest tulenev omavalitsuste vähene haldussuutlikkus jäätmealastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel. Sisuliselt ei ole paljud valla- ja linnavalitsused alustanud jäätmekäitluse arendamist. Eesti omavalitsusüksused on oma suuruse ja rahvaarvu poolest väga erinevad, mis mõjutab ka jäätmehoolduse korraldamist. Tuleb arvestada suuremate linnade nagu Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu, aga ka väikeste valdadega, kus elanikke on alla 1000, vajaduste ja võimalustega. Jäätmehoolduse rakenduslikku poolt kirjeldab detailsemalt Riigikogus 4. detsembril 2002. a heaks kiidetud üleriigiline jäätmekava (RT I 2002, 104, 609)

Veekeskkonna kaitse

Veekeskkonna kaitse rakendamise eest vastutavad põhiliselt Keskkonnaministeerium ja maakondlikud keskkonnateenistused. Joogivee kvaliteedi valdkonna eest vastutab Sotsiaalministeerium koos vastavate allasutustega. Rakenduslikus pooles on eelkõige ees töö vee raamdirektiivist tulenevale valgalapõhisele veemajandusele üleminek. Valgalapõhiste veemajanduskavade koostamiseks on Keskkonnaministeeriumis koostatud eksperte kaasav töörühm, mille ülesandeks on tagada ühtsete põhimõtete ja tegevuste kaudu veemajanduskavade koostamine Eesti vesikonnale ja üheksale alamvesikonnale. Jätkuma peab veeproovi võtjate atesteerimine ning koolitus ning veelaborite kvalifitseerimise süsteemi käivitamine. Nendeks tegevusteks on õiguslik alus loodud 2002 aastal muudetud veeseaduse ja selle alusel kehtestatud määrustega.
Vajalik on ka Keskkonnaministeeriumi, keskkonnateenistuste ja Põllumajandusministeeriumi ametnike jätkuv koolitus veekaitsenõuete täitmise kontrollimiseks. Täiendavate ametikohtadega tuleb tugevdada Keskkonnainspektsiooni. Joogiveekvaliteedi nõuete täitmise kontrollimiseks vajab Tervisekaitseinspektsioon täiendavaid ametikohti.

Looduskaitse

Looduskaitse valdkonna EL õigusaktide rakendamisel on kõige töömahukamaks üle-euroopalise kaitsealade võrgustikku Natura 2000 liidetavate Eesti vastavate alade määratlemine. Natura 2000 koosneb nii linnudirektiivi kui ka loodusdirektiivi alusel moodustatavatest erikaitsealadest, mis peavad tagama direktiivide eesmärkide täitmise. Natura 2000 alade nimekiri tuleb Komisjonile esitada ühinemishetkeks. Nende eesmärkide saavutamiseks kinnitas Vabariigi Valitsus oma 25. juuli 2000. a korraldusega nr 622-k riikliku programmi “Eesti Natura 2000” aastateks 2000 – 2007 (RTL 2000, 88, 1337), mis näeb ette üksikasjaliku tegevuskava Natura 2000 alade nimekirja ettevalmistamiseks. Ettevalmistustöid juhib Keskkonnaministeerium. Töid teostavad nii maakondlikud keskkonnateenistused kui eksperdid teadusasutustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest. Peale ühinemist ELiga toimub rakendamine läbi keskkonnateenistuste ja juba olemasolevate kaitsealade valitsemisega tegelevate Keskkonnaministeeriumi hallatavate riigiasutuste.
Ohustatud liikide kaubandust reguleerivate EL määruste rakendavaks asutuseks on Keskkonnaministeerium. Lisaks tuleb määratleda määrusele vastav rakendav teadusüksus.

Tööstussaaste kontroll ja riskide juhtimine

Suurtest põletusseadmetest väljuvate teatavate saasteainete heitkoguste piiramise direktiivi 2001/80/EÜ ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi 96/61/EÜ rakendamiseks vajalik institutsiooniline raamistik on olemas. Valdkonna rakendamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Keskkonnakompleksloa andjatena tegutsevad keskkonnateenistused, regulaarset järelevalvet teostab Keskkonnainspektsioon.
Seveso II direktiivi nõuete täitmist ettevõtetes kontrollivad asukohajärgsete päästeasutuste inspektorid ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Piirkonna hädaolukorra lahendamise plaanide ja maakasutuse planeerimise eest on vastutus kohalikel omavalitsustel. Vajalike muudatuste tegemine ei too riigile kaasa otseseid lisakulutusi, kaudse kuluna toob see kaasa töökoormuse kasvu pädevates ametiasutustes. Lisakulusid toob see kaasa ettevõtjatele, kes seni ei ole ohutusküsimustega piisaval määral tegelenud.

Kemikaalid ja GMOd

Kemikaalide valdkonna, samuti geneetiliselt muundatud organismide suletud tingimustes kasutamise valdkonna rakendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Järelevalvet seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ning Keskkonnainspektsioon oma pädevuse piires.
Tööinspektsioon teostab järelevalvet geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud tingimustes kasutamise üle ja vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele teostab kontrolli geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ja turustamise üle Keskkonnainspektsioon. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse alusel on Eestis loodud geenitehnoloogiakomisjon, kuhu kuuluvad erinevate ministeeriumide ja teadusasutuste esindajad.
Kemikaalide valdkonna õigusaktide rakendamise eest vastutavad Sotsiaalministeerium, Kemikaalide Teabekeskus, Tervisekaitseinspektsioon ja Tarbijakaitseamet. Kemikaalide turujärelevalvet teostavad Tervisekaitseinspektsioon hulgikaubanduses ja Tarbijakaitseamet jaekaubanduses. Kemikaaliseaduse muutmise seadusega on pandud alus Mürgistusteabe Keskuse loomisele. Kemikaaliohutuse valdkonda koordineerib Kemikaaliohutuse Komisjon.

Müra

Müradirektiivide rakendamise eest vastutavad Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium ning nende allasutused.
Mootoriga õhusõidukite mürataseme piirväärtuseid käsitlevate direktiivide 80/51/EMÜ, 89/629/EMÜ ja 92/14/EMÜ koos täiendustega, rakendamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses asuv Lennuamet.
Mootorsõidukite müratasemete piirväärtuseid kehtestavate direktiivide rakendav asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Järelevalvet eeltoodu osas teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses asuv Riiklik Autoregistrikeskus (ARK). ARK kureerib tehnoülevaatuste jm riikliku järelevalve süsteeme, sh tüübikinnitust ning toodangu järelevalvet.
Välistingimustes kasutatavate seadmete müratasemete direktiivi 2000/14/EÜ rakendamise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses asuv Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Mürataset iseloomustava teabe õigsuse eest vastutab tarnija, kes on kohustatud järgima müratasemete määramise metoodikat. Järelevalve mahu suurenemine toob endaga kaasa Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni töömahu suurenemise. Samuti on vajalik Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile mõningate elementaarsete mürataseme mõõturite olemasolu, millega peab kaasnema töötajate väljaõpe ja täiendkoolitus.

• 
  Keskkonnamüra direktiivi nõuete rakendamise eest hakkab vastutama Sotsiaalministeerium. Järelevalvet nõuete täitmise suhtes hakkab teostama Sotsiaalministeeriumi alluvuses asuv Tervisekaitseinspektsioon. Järelevalve mahu suurenemine toob endaga kaasa Tervisekaitseinspektsiooni töömahu suurenemise. Samuti on vajalik Tervisekaitseinspektsioonile mõningate elementaarsete keskkonna mürtaseme mõõturite olemasolu, millega peab kaasnema töötajate väljaõpe ja täiendkoolitus.
  

Tuumaohutus ja kiirguskaitse

Tuumaohutuse ja kiirguskaitse rakendamise eest vastutab põhiliselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Kiirguskeskus. Kiirguskeskus täidab põhilisi kiirgusohutuse tagamisega seotud ülesandeid, näiteks nõustab pädevaid asutusi kiirgusohutuse küsimustes, peab kiirgustöötajate doosiregistrit ning kiirgusallikate, tuumamaterjali ja radioaktiivsete jäätmete registreid, korraldab elanike ja elanikkonna vaatlusrühmade dooside hindamist, osaleb, õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse riikliku seire teostamisel jne.
Toiduainete impordi ja ekspordi, samuti toidus lubatud saasteainete, sh radioaktiivsete ainete, sisalduse üle teeb järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet. Radionukliidide seiret toiduainetes tehakse alates 1996. aastast, tulemused avaldatakse üks kord aasta jooksul. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga peab kolmandatest riikidest pärinevaid põllumajandussaaduseid ja –tooteid kontrollima Eesti, rakendavaks institutsiooniks on Veterinaar- ja Toiduamet.
EURATOMI asutamislepingu artikli 35 täitmiseks on Kiirguskeskus koostanud 2002. a keskkonna radioaktiivsuse seire programmi. Programmi koostamisel on arvestatud Euroopa Komisjoni soovitust 2000/473/Euratom (EÜT L 191, 27.07.2000, lk 37). Programmis on kesksel kohal kiirgushädaolukorrast alarmeeriv süsteem, mille käigus mõõdetakse välise gammakiirguse doosikiirust ning õhuaerosoolide ja  osakeste radioaktiivsust. Alates 2002. aastast tehakse ka piima ja elanike toidu seiret. Alates 1998. aastast on uuritud radooni sisaldust elamutes, 2001. aastal valmis uurimistulemuste alusel radooni kaart.

7. Jõustumine
Ühinemislepingus sisalduvad keskkonna valdkonna sätted jõustuvad Eesti suhtes ühinemislepingu jõustumisel. EL keskkonna acquis’ sätete täies mahus jõustumiseks sätestab ühinemislepingu lisa VI Eesti jaoks erandid viie direktiivi jõustumise suhtes:
1) direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta – täielik rakendamine alates 1. jaanuarist 2007. a;

2) direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta – täielik rakendamine alates 1. jaanuar 2011. a;

3) direktiiv 98/83/EÜ joogivee kvaliteedi kohta – täielik rakendamine alates 1. jaanuarist 2014. a; .

4) direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta – täielik rakendamine alates 17. juulist 2009. a;

5) direktiiv 2001/80/EÜ suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate teatavate saasteainete heitkoguste piiramise kohta – täielik rakendamine alates 1. jaanuarist 2016. a.