Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandva staatusega alaline organ, mis esindab liikmesriikide erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid rühmitusi. Komitee tegevust reguleerivad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 257 kuni 262 ning komitee kodukord (avaldatud EÜT L 268, 04.10.2002, lk 1-15).

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 257 kuuluvad majandus- ja sotsiaalkomiteesse organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvate majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindajad, eriti tootjate, talupidajate, veondusettevõtjate, töötajate, vahendajate, käsitööliste, vabakutseliste, ja tarbijate ning üldiste huvide esindajad. Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu komitee liikmete nimekirja, mis on koostatud kõigi liikmesriikide ettepanekute põhjal. Komiteesse kuulub viieteistkümnest liikmesriigist kokku 222 liiget, kes on vastavalt komitee kodukorra artiklile 27 jagatud kolme rühma: tööandjad, töötajad ja huvigruppide esindajad.
Majandus- ja sotsiaalkomiteel on kolm peamist ülesannet:

• 
  nõuandev roll Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni suhtes;
  
• 
  liikmesriikide kolmanda sektori organisatsioonide ja kodanikuühiskonna suurem kaasamine ühenduse tegevusse; ning
  
• 
  valitsusvälise sektori tugevdamine liidust väljapoole jäävates maades, nagu Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemeremaad jne.
  

Oma ülesannete täitmiseks esitab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile arvamusi, mis jagunevad kolmeks:

• 
  paljudes valdkondades on majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse küsimine ELi otsusetegemise protsessi kohustuslik osa (näiteks tööhõivepoliitika, sotsiaalküsimused, tervishoid);
  
• 
  komisjon ja parlament võivad paluda komitee arvamust spetsiifilistes küsimustes, mida peetakse tulevikus kavandatava tegevuse seisukohast vajalikuks;
  
• 
  majandus- ja sotsiaalkomitee võib näidata üles initsiatiivi ja avaldada arvamust juhtudel, kui peab niisugust sammu asjakohaseks.
  

Majandus- ja sotsiaalkomitee võtab üle Euroopa söe- ja teraseühenduse Nõuandekomitee ülesanded, mis lakkab tegutsemast pärast Euroopa söe- ja teraseühenduse asutamislepingu kehtivusaja möödumist 23. juulil 2002. a.

Majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed jätkavad oma tegevust asukohamaal, ning kohtuvad plenaaristungitel (vähemalt üheksa korda aastas). Komitees tegutsemist liikmetele ei tasustata, kuid kõikidele esindajatele tasutakse ELi eelarvest reisi- ja kohtumistel osalemise kompensatsiooni (vastavalt nõukogu otsusele 2001/368/EÜ, mis nõukogu 3. detsembri 2002. a otsusega muudeti tähtajatuks), mille suuruse määrab kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks nõukogu.
Majandus- ja sotsiaalkomiteesse ei või kuuluda rohkem kui 350 liiget. Nice’i lepingule lisatud deklaratsioon Euroopa Liidu laienemise kohta jagas majandus- ja sotsiaalkomitee kohad alljärgnevalt: