Assotsiatsioonilepingud on reguleeritud EÜ lepingu artiklis 310. Assotsiatsioon on suunatud lähedasele majanduslikule koostööle, millega kaasneb ulatuslik ELi poolne rahaline abi. Nimetatud lepingud võib tulenevalt eesmärgist jagada kolme gruppi:
lepingud, millega kehtestatakse erilised suhted teatud EÜ liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Selliste lepingute eesmärgiks oli tagada liikmesriikidele ja nende endistele koloniaalaladele võimalus tiheda majandusalase koostöö säilitamiseks.
lepingud, mis on suunatud võimaliku ELi liitumise ettevalmistamisele ja tolliliidu loomisele.
Euroopa majanduspiirkonna (EEA – European Economic Area) lepingud, mille eesmärgiks on muuta EÜ siseturg ligipääsetavaks ka Islandile, Liechtensteinile ja Norrale.
Koostöölepingute sõlmimine on reguleeritud EÜ asutamislepingu artiklis 300, mille eesmärgiks on soodustada ulatuslikku majanduslikku koostööd ühenduse ja kolmandate riikide vahel. Koostöölepingud ei ole aga nii kaugeleulatuva mõjuga nagu seda on assotsiatsioonilepingud.
Kaubanduslepingud reguleerivad erinevaid kaubandusalaseid suhteid üksikute kolmandate riikidega, selliste riikide gruppidega või rahvusvaheliste kaubandusorganisatsioonidega. Tähtsaim nendest on Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping, üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade – GATT).