Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)



Yüklə 2 Mb.
səhifə86/204
tarix05.01.2022
ölçüsü2 Mb.
#68850
1   ...   82   83   84   85   86   87   88   89   ...   204
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Otsetoetused vastavalt Liitumislepingu Lisa II, 27.(b) art. 1a

25%

30%

35%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Rahvuslik lisamakse Liitumislepingu Lisa II, 26.(b) art. 1c

55%

60%

65%

70%

80%

90%

100%









Nimetatud rahvusliku lisamakse võimalus tagab Eesti tootjatele võimalikult hea konkurentsitaseme ELi ühisturul.


Teravilja baassaagikus – 2,4 t/ha

1992. aasta ELi ühtse põllumajanduspoliitika reformi järgselt võeti kasutusele teravilja tootjatele rakendatav otsetoetuste süsteem. Selleks kinnitati liikmesriikidele lisaks baaskülvipinnale ka teravilja keskmine saagikus. Keskmise saagikuse arvutamisel võetakse aluseks riigi teravilja keskmine saagikus 5 aastasel perioodil enne selle kehtestamist. Seejuures on eelnevalt maha arvestatud selle perioodi suurima ja väikseima saagiga aastad ning järelejäänud aastate alusel on välja arvutatud keskmine saagikus.


Esialgu oli Eestis oli nimetatud näitaja ELi poolt aluseks võetud perioodil 1995-1999 1,77 t/ha. Läbirääkimiste tulemusena õnnestus kokku leppida baassaagikuse tasemeks 2,4 t/ha, mis on kirjas ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 23 alapunktis i. Baassaagikuse tase on väga oluline, kuna see võetakse aluseks teravilja toetuse määra arvutamisel.
Teravilja baaspind – 362 827 ha

1992. aasta EL ühtse põllumajanduspoliitika reformi järgselt võeti kasutusele teravilja tootjatele põllukultuuride otsetoetuste süsteem. Selleks kinnitati liikmesriikidele nn. baaskülvipind vastavalt iga riigi kolme reformieelse aasta keskmisele külvipinnale. Baaskülvipinna hulka arvatakse teravilja, proteiinikultuuride (hernes, uba), õlikultuuride (raps, rüps) külvipind ning kesa ja tootmisest kohustuslikult kõrvalejäetud maa – st maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud ning mille eest on riigi poolt toetust makstud (nn set-aside maa). Eesti vastav näitaja oli 2001. aastal 327 390 ha. Ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 23 alapunkti i alusel on Eesti teravilja baaspinnaks sätestatud 362 827 ha.


Piimakvoot - 624 483 tonni aastas

Vastavalt ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punktile 13 on Eesti piimakvoot 624 483 tonni aastas. Sellest müügiks tööstustele 537 118 tonni ja otsemüügile 87 365 tonni. Aastast 2006 lisandub reserv 21 885 tonni, seega kokku 646 368 tonni aastas.


Piima turustamise mahud on ELis piiratud kvootidega, mis määratakse baasperioodi keskmise tootmise taseme alusel. EL pakkus esialgu Eestile piimakvoodiks 562 633 tonni aastas.
Eestis toodeti 2002. aastal 620 716 t piima, millest läks piimatööstusesse realiseerimiseks 495 329 t ning otsemüügiks hinnanguliselt 45 000 t.
Ühinemisakti VI lisa 4. peatükk punktile 3 on Eestil õigus maksta siseriiklikku piimalehmatoetust kvoodiaastal 2004/2005 samal tasemel nagu enne liitumist. Kvoodiaastal 2005/2006 hakkab EL maksma piimalehmatoetust otsemaksena. Eestil on õigus jätkata siseriiklikult piimalehmatoetuse maksmist vastava ELi toetusskeemi rakendumiseni.
Vastavalt ühinemisakti VI lisa 4. peatükk punktile 2 on ammlehmade definitsiooni osas ettenähtud 3-aastane üleminekuperiood 2004-2006, võimaldamaks maksta ammlehma toetust ka piimatõugu lehmadele, kui nad on ristatud lihatõugu loomadega. Sellega tagatakse, et ammlehma toetusega on kaetud maksimaalselt suur loomade arv. Nimetatud toetus aitab eriti piimatootjaid, kes soovivad piimatootmiselt ümber orienteeruda lihatootmisele.
Tapatoetusega kaetud veiste arv – 107 813, vasikate arv – 30 000

Ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 24 alapunkt b sätestab tapatoetusega kaetud veiste arvuks 107 813 ning vasikate arvuks 30 000.


2001. aastal oli tapetud veiste arv Eestis 85 500, millest hinnanguliselt täiskasvanud veiseid 63 400 ning vasikaid 22 100.
Toetustega kaetud ammlehmade arv – 13 416

Vastavalt ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 24 alapunktile h on toetustega kaetud ammlehmade arv 13 416. 2001. aasta lõpuks oli ammlehmade arv Eestis 800. EL toetab lihatõugu lehmi, kes imetavad vasikaid, tõstmaks kvaliteet-veiseliha tootmise tasuvust. Läbirääkimiste tulemus annab võimaluse ümber orienteeruda piimatootmiselt lihatootmisele.


Spetsiaaltoetust saavate nuumpullide arv – 18 800

Ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 24 alapunkti g kohaselt on spetsiaaltoetust saavate nuumpullide arv 18 800, kusjuures 2001. aasta lõpuks oli pullide arv Eestis 26 500.


Toetustega kaetud uttede arv – 48 000

Ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 33 alapunkt c sätestab, et toetustega kaetud uttede arv on 48 000, kusjuures 2001. aasta lõpuks oli uttede arv Eestis 22 000.


Veiseliha lisatoetus – 1 134 510 eurot

Ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 24 alapunkti i kohaselt on veiseliha lisatoetus 1 134 510 eurot. Iga-aastane veiseliha lisatoetus kalkuleeritakse veiseliha tootmise näitajate põhjal baasperioodil.


Lambaliha lisatoetus – 51 000 eurot

Vastavalt ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 33 alapunktile d on lambaliha lisatoetuseks ettenähtud 51 000 eurot. Iga-aastane lambaliha lisatoetus kalkuleeritakse utetoetust saavate loomade arvu põhjal.


Töötlemistoetus linale - pikakiuline lina 30 t ja lühikiuline lina 42 t

Ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 31 alapunktid a ja b sätestavad, et garanteeritud riiklik kogus linakiu töötlemistoetuseks on 30 t pikakiulise lina puhul ja 42 t lühikiulise lina puhul.


Linakiu tootmismahud ei ole ELis piiratud, küll aga on piiratud toetusega kaetud kogused. Eestis toodeti 2001. aastal lühikest ja pikka linakiudu kokku 105 t. Töötlemistoetust Eestis ei maksta.
Kartulitärklise kvoot – 250 t

Kartulitärklise kvoodiks on vastavalt ühinemisakti II lisa 6. peatüki punkti 15 alapunktile a nähtud ette 250 t. Kartulitärklise tootmismahud on EL-is piiratud kvootidega, mis määratakse baasperioodi keskmise tootmise taseme alusel. 2001. aastal toodeti Eestis 78 t kartulitärklist.


Maaelu areng

EL annab üleminekuperioodi 2004-2006 vältel Eestile toetust kuni 5 aastat põllumajanduslikust kasutusest väljas olnud maade metsastamiseks. Toetusega võib katta metsa istutamise ja hooldamisega seotud kulutusi, kuid mitte sissetulekukaotust. Selliselt on sätestatud ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 26 alapunkt 1 artikkel 33m lõige 3.


Eesti spetsiifiline looduskeskkond, majandusolukorrast tingitud maakasutusstruktuuri muutused ning maakasutuse vähenemine tingib selle, et toetust vajab ka selliste maade metsastamine, mis on põllumajanduskasutusest välja langenud ega oma potentsiaali taaskasutusele võtmiseks. Toetuse maksmise võimaluse kasutamine sõltub programmeeritavast maaelu arengukava (MAK) 2004-2006 ettenähtavatest meetmetest.
Ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 26 alapunkt 1 artikkel 33b lõige 4 reguleerib, et toetus elatustalude restruktureerimiseks on 1000 eurot aastas.
Eestil on võimalus maksta maksimaalselt 5 aastat kestvat ajutist sissetulekutoetust abistamaks elatustalusid ümberstruktureerimise perioodil. Toetuse maksmise võimaluse kasutamine sõltub maaelu arengukava (MAK) 2004-2006 ettenähtavatest meetmetest.
Ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 26 alapunkt 1 artikkel 33c lõige 3 sätestab toetuse põllumajandustootjatele ELi nõuetega kohanemiseks järk-järgult väheneva ühikutoetuse (maksimaalne summa 200 eurot/ha) või hektaritoetuse näol 5 aasta jooksul peale liitumist.
Eestil on võimalus maksimaalselt 5 aasta jooksul maksta ajutist toetust kompenseerimaks põllumajandustootjate kulutusi ELi keskkonna-, hügieeni-, loomakaitse-, toiduohutuse- ja kutseohutusnõuetega vastavusse viimisel. Toetuse maksmise võimaluse kasutamine sõltub maaelu arengukava (MAK) 2004-2006 ettenähtavatest meetmetest.
Täiendavalt on maaelu arenguks võimalik rakendada riikliku arengukava raames planeeritavaid meetmeid.
Algatuse LEADER+ vastava meetme raames saab Eesti rakendada toetusi nii uute tegevusgruppide moodustamiseks kui ka olemasolevate tegevusgruppide tegevuse toetamiseks, vastavalt ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 26 alapunkt 1 artiklile 33f.
Ühinemisakti II lisa 6. peatükk jagu A punkt 26 alapunkt 1 artikkel 33 g sätestab, et põllumajandustootjatele suunatud nõustamis- ja selgitamisteenuste raames saab Eesti rakendada toetusi nii nõuande-, teabelevi ja tugiteenuste süsteemi väljaarendamiseks, kui ka nõuande-, teabelevi ja tugiteenuste pakkumiseks.
Mahepõllumajandus

Tulenevalt ühinemisakti VI lisa 4. peatüki punktist 1 saab Eesti kasutada turvast ilma piiranguteta mahepõllumajanduses 18 kuu pikkuse üleminekuperioodi jooksul alates Eesti liitumisest. Selle aja jooksul saab Eesti edasise lahenduse leidmiseks tõstatada teema vastava komitoloogia protseduuri raames. Kuna Eestis on suured turbaressursid, on turba kasutamine mahepõllumajanduses seni lubatud piiranguteta.


Samas on sätestatud ka see, et Eesti saab kasutada kaaliumpermanganaati pinnase ja kõikide kultuuride töötlemiseks 18 kuu pikkuse üleminekuperioodi jooksul alates Eesti liitumisest. Selle aja jooksul saab Eesti edasise lahenduse leidmiseks tõstatada teema vastava komitoloogia protseduuri raames. Eestis on kaaliumpermanganaadi vesilahust kasutatud traditsiooniliselt taimepatogeenide tõrjeks pinnase ja seemnete töötlemisel.
Eestil on üleminekuperiood kuni 01. jaanuarini 2006. a mahepõllumajandusliku seemnekasvatuse väljaarendamiseks. Üleminekuperiood on vajalik sordivõrdluskatsete läbiviimiseks (teravili, kartul jt), et selgitada välja Eesti tingimustes mahepõllumajandusele sobivaimad sordid, kui määravaks on võimalikult lühike kasvuperioodi pikkus ja suur talvekindlus ning maheseemne ja paljundusmaterjali tootmise süsteemi väljaarendamiseks.
Põllukultuurid

Eestile kinnitatakse teravilja, proteiinikultuuride ja õlikultuuride viimaseks kevadkülvi lõpetamise ja toetustaotluste esitamise tähtajaks iga aasta 15. juuni.


Komisjoni määruse 2316/1999/EÜ kohaselt on kevadkülvi lõpetamise ja toetusetaotluse esitamise tähtaja määramine liikmesriigi pädevuses. Tähtaja määramiseks esitab Eesti komisjonile vastava taotluse.
EL nõustus Eesti põhjendustega määrata Eestis kasvatatud odrale minimaalseks tera jämeduseks interventsiooni kokkuostus 2,0 millimeetrit. Teemat käsitletakse edasi vastava komitoloogia protseduuri raames enne liitumist ELiga.
Ühte kehtestatud kvaliteedinõuetest pole Eestis kasvatatud odra puhul bioloogilistel põhjustel võimalik täita, kuna Eestis kasvatatakse sarnaselt Soome ja Rootsiga odra varaseid kuuetahulisi sorte, mis on aga peeneteralised.
Puu- ja köögiviljad

EL nõustus Eesti põhjendustega määrata loodavate tootjaorganisatsioonide suuruseks 10 liiget ja turukõlbliku toodangu aasta läbimüügiks 0,25 miljonit eurot või suuruseks 5 liiget ja turukõlbliku toodangu aasta läbimüügiks 0,5 miljonit eurot. Teemat käsitletakse edasi vastava komitoloogia protseduuri raames enne liitumist.


Arvestades Eesti riigi väiksust ja toodangu mahtu, ei ole võimalik koondada nii nagu EL sätestab 40 tootjat ühte organisatsiooni, ega müüa liikmete teatud nomenklatuuri kohast toodangut nii suures väärtuses nagu ELis kehtestatud - 1,5 miljon eurot (ca 23,5 miljonit Eesti krooni).
Järgnevate Eestis kasvatatavad õunasortide lisamist komisjoni määruse 920/89/EMÜ lisa III loeteludesse (tabelid 1 ja 3) käsitletakse vastava komitoloogia protseduuri raames enne liitumist:

  • ebaühtlase kattevärvusega õunasortide loetellu (tabel 1, grupp B) 8 sorti: Krameri Tuviõun, Kulikovskoje, Meelis, Melba, Talvenauding, Tellisaare, Tiina, Veteran;

  • laiguliselt ja õrnalt värvunud õunasortide loetellu (tabel 1, grupp C) 3 sorti: Koit, Sügisdessert, Sügisjoonik;

  • suureviljalisteks loetavate õunasortide loetellu (tabel 3) 7 sorti: Koit, Meelis, Orlovski Sinap, Sidrunkollane Taliõun, Sügisdessert, Sügisjoonik, Tiina.

Eesti kliima ei võimalda viljadel igal aastal nii intensiivselt värvuda kui lõunapoolsetes liikmesriikides, samuti ei kasva viljad nii suureks, kuid ülalloetletud sordid mahuvad määrusega sätestatud kriteeriumide piiridesse.


Eestis kasvatatava 4 ploomisordi - Ave, Edinburgh, Liisu, Tartu Punane - lisamist suureviljaliste ploomisortide loetelusse komisjoni määruse 1168/1999/EMÜ lisasse käsitletakse vastava komitoloogia protseduuri raames enne liitumist.
Eesti kliimas ei kasva ploomid igal aastal nii suurteks kui lõunapoolsetes liikmesmaades, kuid ülalloetletud sordid mahuvad määrusega sätestatud kriteeriumide piiridesse.


Yüklə 2 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   82   83   84   85   86   87   88   89   ...   204




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin