Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Otsesed maksud

Selles alavaldkonnas toimub liikmesriikide tegevuse ühtlustamine eeskätt ajendatuna Euroopa Kohtu kohtulahenditest.

Läbirääkimiste käigus tõstatatud küsimustest seoses Eesti otseste maksude alaste õigusaktide EL õigusele vastavusega oli 01.01.2002 seisuga kehtinud tulumaksuseaduse (TMS) redaktsioonis lahendamata kaks alljärgnevat:

1) erinevus majandusliku topeltmaksustamise vältimiseks nõutavas osaluse protsendimääras Eesti äriühingute vaheliste dividendimaksete puhul võrrelduna Eesti äriühingu poolt mitteresidendist äriühingule makstud dividendidega;

2) liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühist maksustamissüsteemi käsitleva direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõike 1 täitmine.
Eelnimetatutest esimese lahendamiseks võttis Riigikogu 2002. aasta 11. detsembril vastu tulumaksuseaduse § 29 lõike 8 muudatuse, mis jõustub Euroopa Liiduga liitumise päeval. See puudutab tulumaksu kinnipidamist Eesti residendist äriühingu poolt mitteresidendist juriidilistele isikutele makstavatelt dividendidelt. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 8 kohaselt peetakse selliselt dividendilt tulumaksu kinni siis, kui dividende saava mitteresidendist juriidilise isiku osalus dividende maksvas Eesti äriühingus on alla 25%. Seega, kui arvesse võtta sama seaduse § 50 lõige 1, mille kohaselt maksustatakse Eesti äriühingu kasumit, siis välditakse dividendide majanduslikku topeltmaksustamist 25%-se või suurema osaluse korral. Tulumaksuseaduse 2003. aasta alguses jõustunud redaktsiooni § 54 lõigete 5 ja 5¹ kohaselt välditakse aga residendist äriühingutelt saadud dividendide majanduslikku topeltmaksustamist, kui dividendi saaja osalus dividendi maksvas residendist või mitteresidendist äriühingus on vähemalt 20%. Seega, on residentide ja mitteresidentide puhul majandusliku topeltmaksustamise vältimiseks nõutavad osaluse määrad erinevad (vastavalt 20% ja 25%) ja vastuolus ELi kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõtetega.
EÜ asutamislepingus kehtestatud võrdse kohtlemise nõude tagamiseks, ühtlustatakse nõutavad osaluse määrad. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 8 muudatuse kohaselt ei peeta pärast Euroopa Liiduga liitumist dividendilt tulumaksu kinni, kui dividendi saava mitteresidendist juriidilise isiku osalus Eesti äriühingus on vähemalt 20% (senise 25% asemel).
Direktiivi 90/435/EMÜ (nn ema- ja tütarettevõtjate direktiiv) artikli 5 lõike 1 kohaselt peab emaettevõtjale jaotatav kasum vähemalt 25%-lise osaluse puhul olema vabastatud kinnipeetavast maksust (withholding tax). Eesti tulumaksuseadus näeb ette kasumi maksustamise selle väljamaksmisel tütarettevõtjalt emaettevõtjale. Euroopa Kohus oma eelotsuses 294/99 Athinaiki Zithopiia AE versus Kreeka riik), jõudis järeldusele, et direktiivi mõistes on kinnipeetava maksuga tegemist igasuguse maksu puhul, mida võetakse dividendide jaotamisel.
Nimetatud kohtulahendi valguses võib järeldada, et dividendide maksustamine nende jaotamisel teise liikmesriigi sellistele emaettevõtjale, kelle osalus tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis on üle 25%, on vastuolus direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõikega 1. Eesti äriühingute kasumi jaotamisel tulumaksuseaduse § 50 lõike 1 alusel on tasumisele kuuluv tulumaks oma olemuselt kasumit jaotava äriühingu kasumimaks, mitte dividendilt kinnipeetav tulumaks. Maksumaksjaks on dividendi saaja. Maksustamise hetke nihutamine kasumi teenimise perioodilt kasumi jaotamise hetkeni on Eesti süsteemi eripära ning ei muuda maksu olemust.
Seoses direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõikega 1 ei ole seni paika pandud Eesti edasisi võimalikke samme tulumaksuseaduse muutmisel. Otsuse puudumine tuleneb asjaolust, et EL liikmesriigid on eesmärgiks võtnud ettevõtte tulumaksu ühtlustamise ning jätkub nendevaheline diskussioon erinevate võimalike lahenduste osas. Olukorras, kus vastavat otsust ei ole Euroopa Liidu tasandil tehtud, ei ole põhjendatud ka Eesti-poolse otsuse tegemine. Otsusele eelnevat põhjalikumat analüüsi võimaldab ka liitumislepinguga ettenähtud üleminekuperioodi pikkus (periood kuni 2008. aasta lõpuni).