Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

3. Sisu ja võrdlev analüüs

Ühinemisakti eelnõuga on sätestatud, et uued liikmed võtavad üle EL poolt kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ning kolmandate riikide kodanikega sõlmitud lepingud (artikkel 6). EL komisjon koostab nimekirja lepingutest, mis uute liikmesriikide poolt antud sätte alusel üle võetakse.

Lepingu eelnõu artikli 6 lõikes 1 on viidatud kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud või ajutiselt rakendatavatele lepingutele, mis muutuvad uutele liikmesriikidele siduvaks alates liitumise päevast. Nimetatud punktis on silmas peetud lepinguid, mis on sõlmitud ühenduse poolt ja millega ühinemine toimub automaatselt, st. lepingute ülevõtmine ei nõua täiendavate protseduuride täitmist.

Artikli 6 lõigetes 2 ja 6 esitatud lepingud on sõlmitud liikmesriikide ja ühenduse jagatud pädevuses. Nende lepingutega liitumiseks tuleb vastava lepingu raames sõlmida protokoll EL nõukogu ning kolmanda riigi või organisatsiooni vahel. Protokollide sisu üle peetavatel läbirääkimistel esindab liikmesriike Komisjon vastavalt nõukogu poolt ühehäälselt heakskiidetud läbirääkimismandaadile. Nõukogu peab heaks kiitma ka protokollide eelnõud. Eelnõu artikli 6 lõikes 3 on sätestatud, et liitumisel nimetatud lepingutega kehtivad uutele liikmetele samad õigused ja kohustused, mis praegustele EL liikmetele. Eelnõu artikkel 6 lõige 6 sätestab, et nende lepingute puhul, st. lepingute puhul, mille osas on ühendusel ja liikmesriikidel jagatud kompetents, hakkavad uued liikmesriigid rakendama välislepinguid pärast ühinemist. Vajalikud kohandused viiakse sisse protokollide teel, mis on sõlmitud, järgides lõikes 2 sätestatud menetlust. Kui nõutavad protseduurid ei ole uute liikmete liitumise hetkeks täidetud, siis võtavad liikmesriigid ja ühendus tarvitusele oma pädevuse raames vastavad meetmed.

Eelnõu artikli 6 lõikes 4 on sätestatud uute liikmesriikide liitumine EL ja liikmesriikide ning Aafrika, Kariibimere- ja Vaikse ookeani riikide grupi vahel sõlmitud partnerluslepinguga (Cotonou leping). Lepingust tulenevalt hakkab Eesti osalema EL-ACP ministrite nõukogu ja saadikute komitee töös. Europarlamendi saadikud osalevad EL-ACP ühisel parlamentaarsel assambleel. Tulenevalt Ühinemisakti artikli 6 lõikest 11 ühineb Eesti liitumisel ka Cotonou lepingu rakendamiseks vastu võetud EL liikmesriikide vahelise lepinguga (internal agreement).
Ühinemisakti artikli 6 lõikes 5 on sätestatud, et uued liikmesriigid võtavad kohustuse liituda Euroopa Majanduspiirkonnaga vastavalt selle lepingu artiklile 128. Nimetatud artikli alusel tuleb Eestil Euroopa Liiduga liitumisel saada ka EEA liikmeks ja sellest tulenevalt alustas Eesti liitumisläbirääkimisi 9. jaanuaril 2003. a.
EEA leping koosneb 129 artiklist, 22 lisast ja 49 protokollist ning hõlmab acquis’ alusel peamiselt nelja majandusvabadust: kaupade (kalandus- ja põllumajandustooted piiratud ulatuses), isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Samuti käsitletakse lepingu põhiosas nelja majandusvabadusega seonduvaid ühenduse horisontaalmeetmeid sotsiaalpoliitika, tarbijakaitse, keskkonna, äriühinguõiguse ja statistika valdkonnas ning siseturu toimimise eelduseks olevaid konkurentsireegleid. EEA lepinguga liitumiseks peetavate liitumisläbirääkimiste tulemused Euroopa Komisjoni, EEA EFTA riikide ja EL liitumisläbirääkimised lõpetanud kandidaatriikide (sh Eesti) vahel, samuti uute riikide lepinguga ühinemise tingimused kajastatakse vastava lepinguga nimetatud poolte vahel.
Praegu kehtib Eesti ja EFTA liikmesriikide (Norra, Island, Šveits, Liechtenstein) vaheline leping 7. detsembrist 1996. Eesti kaubandusbilanss on tasakaalus Šveitsiga ja positiivne Islandi ning Norraga. Kaubavahetus Liechtensteiniga on marginaalne. Liitumise tulemusena muutub senine vabakaubandusrežiim Norra, Islandi ja Liechtensteiniga, mis toob kaasa kalatööstuse tooraine kallinemise eesti kala ja mereande töötlevale tööstusele. Seoses sellega on Eesti teinud läbirääkimistel ettepaneku liberaliseerida nimetatud sektori kaubandust EL ja EEA EFTA riikide vahel. Põllumajandus- ja töödeldud põllumajandustoodete kaubandustingimused muutuvad Eesti jaoks EL EEA liikmena Põllumajandusministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal senisest soodsamaks. Muudes lepingu poolt kaetud valdkondades võtavad EEA EFTA riigid üle Eesti Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistel saavutatud tingimused ning ei sea endapoolseid liitumistingimusi.
Erandiks on EFTA riikide puhul Šveits, kus EEAga liitumine referendumil tagasi lükati. Šveitsil on ELiga 7 kahepoolset lepingut, mis puudutavad maa- ja õhutransporti, isikute vaba liikumist, põllumajandust, riigihanget, tehnilisi tõkkeid kaubandusele ja teadustegevust, mis tulevad Eestil ELiga liitumisel suhetes Šveitsiga üle võtta. Liitumine EEAga ei too Eestile kaasa lisakohustusi.
Ühinemisakti artikli 6 lõige 8 ja lõppakti III osa H jaotise 27. deklaratsioon on Eesti Vabariigi deklaratsioon terase kohta. Eesti taotles EL impordikvootide suurendamist Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist pärit terasetoodetele, arvestades Eesti traditsioonilist teraseimpordi mahtu, Eesti metallitööstuse dünaamilist iseloomu ja käikulastava kõrgtehnoloogilise ettevõtte kavandatavat impordinõudlust. Terasetoodete import Euroopa Liitu toimub Euroopa ühenduse ning Venemaa ja Kasahstani vahel sõlmitud lepingute alusel. Ukraina puhul on EL kehtestanud ühepoolselt impordikogused. Eesti taotlus oli vajalik, et tagada Vene, Ukraina ja Kasahstani toormeturule spetsialiseerunud Eesti ettevõtetele vajaliku toormaterjali sissevedu.
Läbirääkimiste käigus lepiti kokku Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist pärit terasetoodete suhtes ühinemislepingusse lisatava teksti sõnastus, millega vormistatakse juriidiline garantii, et ELi impordikvoote suurendatakse. Ühenduse impordikvoote täiendatakse uute liikmesriikide viimaste aastate impordimahtude alusel. Selleks peab komisjon enne ELi laienemist läbi rääkima ühenduse poolt sõlmitud kahepoolsetesse teraselepingutesse vastavate täienduste tegemise.
Sellest tulenevalt lisab Eesti lõppakti ühepoolse deklaratsiooni, milles rõhutab, et Eestis on arenev terasetootmine. Ühenduse ning Venemaa, Ukraina ja Kasahstani vahelistes teraselepingutes fikseeritud impordimahtude korrigeerimise käigus tuleb arvestada Eesti impordivajadusi, mis tulenevad terasesektori laienemisest lähiajal.
Ühinemisakti artikkel 6 lõige 10 sätestab, et uute liikmete poolt sõlmitud vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega tuleb liitumise hetkest tühistada. Teised lepingud tuleb viia kooskõlla liitumisel tekkivate kohustustega, või kui see osutub võimatuks, tühistada.
Seoses viimasega on Eesti kohustatud enne liitumist ELga lõpetama kõik enda vabakaubanduslepingud. Kuna EList ja sellega liituvatest kandidaatriikidest saab meie siseturg on ilmne ka vajadus lõpetada Eesti ja ELi liikmesriikide vahel, Eesti ja mitte-ELi liikmetest Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel ning Eesti ja ELiga liituvate kandidaatriikide vahel hetkel jõus olevad majandus- ja kaubanduskoostöö lepingud, mis sisaldavad enamsoodustusrezhiimi (MFN) klauslit jms. kaubanduspoliitikaalaseid elemente.
Mis puudutab ülejäänud riikidega sõlmitud majandus- ja kaubanduskoostöö lepinguid, siis vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 307 neid lepinguid Eesti ELiga liitumise eelselt lõpetama ei pea. Asutamislepingu artikli 307 kohaselt ei mõjuta käesoleva lepingu sätted lepinguga ühinevate riikide puhul enne nende ühinemise kuupäeva sõlmitud kolmandate riikidega sõlmitud lepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi (artikkel 307, esimene lause). Selle sätte tagajärjeks on rangelt piiritletud erandi tegemine ühenduse õiguse ülemusliku printsiipi. Sama artikkel kannab aga ka eesmärki vältida asutamislepinguga moodustatud ning majandus- ja tolliliidu toimimisega tagatud ühendusesisese eelistatud olukorra pakkumine kolmandatele riikidele (artikkel 307, kolmas lause). Artikli teises lauses on ära toodud ka kohustus: kui liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelised lepingud ei ole kooskõlas asutamislepinguga, kasutavad asjassepuutuvad liikmesriigid kõiki vajalikke vahendeid kindlakstehtud vastuolude kõrvaldamiseks, abistades üksteist ning vajadusel (kui see on põhjendatud) võttes vastu ühise seisukoha. Tulenevalt ülaltoodust peab Eesti jälgima, et kolmandate riikide sõlmitud lepingud lepingud ei kujuta endast mingit probleemi ELi ühise välismajanduspoliitika rakendamisele ning hetkel, kui võimalik konflikt acquis’ga siiski tekib, peab Eesti olema valmis iga vastava lepingu lõpetamiseks. Seoses viimasega on oluline, et kõik kolmandate riikidega sõlmitud majandus- ja kaubanduskoostöö lepingud sisaldaksid sätteid nende lõpetamise võimalikkuse kohta. Artikkel 307 laieneb Eestile alates liitumise hetkest ELiga.
Eelnõu artikli 6 lõikes 12 on sätestatud, et rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvaheliste lepingute raames peavad uued liikmed oma seisukohtade väljatöötamisel arvestama ELiga liitumisest tulenevate kohustuste ning õigustega. Sellest tulenevalt peavad Eesti seisukohad olema kooskõlas Eesti poolt ELiga liitumisel võetud kohustustega.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele

Mitmepoolsed kaubanduslepingud

Nagu eelpool mainitud, on mitmepoolsete suhete kõige olulisem aspekt osalemine WTOs. Eesti ühines WTOga 13.11.1999 (vt RT II 1999, 22), ühinedes nii WTO asutamislepingusse kuuluvate lepingutega (neist olulisimad on mitmepoolsed kaubavahetuslepingud, teenustekaubanduse üldleping ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping) kui ka pärast 1995. aastat lisandunud kokkulepete ja otsustega. Kõigi mainitud lepingute, kokkulepete ja otsuste osas langevad Eesti ning EL riikide kohustused WTO raames kokku. Kahest WTO asutamislepingu alusel sõlmitud vabatahtlikust e. plurilateraalsest lepingust on Eesti peale WTOga liitumist ühinenud Tsiviilõhusõidukikaubanduse lepinguga ning lepingu lisa muutmise protokolliga (vt RT II 2001,8,46 ja RTI 2002, 88, 1385). Teise plurilateraalse lepinguga riigihangete valdkonnas on ühinemisläbirääkimised käimas. EL hinnangul peaks liitumine riigihangete lepinguga aset leidma pärast Eesti liitumist ELiga, vältimaks võimalikke probleeme kohustuste harmoneerimisel.
Eesti kaupade- ja teenustealaste kohustuste loendid ning põllumajandustoetuste osas võetud kohustused on EL vastavatest kohustustest liberaalsemad. Liitumisel ELiga võtab Eesti üle EL kohustuste loendi kaupade osas ning hakkab rakendama ELi poolt rakendatavaid kaubandusmeetmeid (sh. tollitariife, kvoote ja toetusi). Teenuste osas on Eestil kavatsus säilitada, sarnaselt mitmete praeguste EL liikmesriikidega, mõningad erisused võrreldes EL kohustustega. Täpsem võrdlev analüüs teenustealaste erikohustuste osas ning vastavad konsultatsioonid EL Komisjoniga on hetkel käimas.
Vastavalt WTO asutamislepingule (Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe, GATT 1947, artikkel XXIV) tuleb juhul, kui uute riikide liitumisel EL-ga muutub nende kaubandusrežiim kolmandate riikide suhtes üldkokkuvõttes ebasoodsamaks, võimaldada neile riikidele kompensatsiooni. Kompensatsiooni üle kolmandate riikidega peetavate läbirääkimiste aluseks on ELiga liituvate riikide keskmise rakendatava kaalutud tollitariifimäära muutus, mille osas teevad oma arvutused WTO sekretariaat, EL Komisjon ja huvitatud kolmandad riigid. Kompenseerimise aluseks olev muutus sõltub seega ka teiste liituvate riikide praeguste ja tulevaste kohustuste erinevusest, kusjuures erinevalt Eestist saab mõnede liituvate riikide puhul tegu olema kaubandusrežiimi liberaliseerimisega. Kompensatsiooni vajadus ning täpne olemus selgitatakse välja EL Komisjoni ning vastava huvitatud kolmanda riigi läbirääkimiste tulemusena. Kompensatsioon ei ole rahaline, vaid seisneb vajadusel EL väliskaubadusrežiimi liberaliseerimises (näiteks mõne seni EL poolt kolmandate riikide suhtes rakendatud tollitariifi määra alandamises).

Kahepoolsed lepingud

Kõik Eesti poolt sõlmitud tähtajalised ja tähtajatud kaubanduslepingud, välja arvatud “Eesti Vabariigi ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline kaubandus- ja majandusalase, teaduslik-tehnilise ning kultuurialase koostöö kokkulepe” (jõustus 19.09.1991), sisaldavad võimalust leping 3 kuni 12 kuu pikkuse kirjaliku etteteatamise teel lõpetada. Nimetatud erandi puhul tuleb Eestil saavutada Aserbaidžaaniga kahepoolne kokkulepe, mis arvestades ELi ja Aserbaidžaani vahelise partnerlus- ja koostöökokkuleppe olemasolu ei peaks kujunema ületamatuks raskuseks.
Eesti kahepoolsete investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute vastavus Euroopa ühenduse seadustikuga on analüüsimisel. Juhul, kui ilmnevad vastuolud seadustikuga, tuleb alustada läbirääkimisi lepingute tingimuste muutmiseks või kaaluda lepingute lõpetamise võimalusi.

Turukaitsemeetmed

Eesti on oma seadusandluse dumpingu alal ELi õigusega harmoneerinud, nimetatud valdkonda reguleerib dumpinguvastane seadus (RT I 2002, 57, 358) ning selle rakendusaktid. Kaitsemeetmete alane seadusandlus on osaliselt harmoneeritud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega (RT I 2000, 82, 526) ning selle rakendusaktidega, mis näevad ette kaitsemeetmete kehtestamise protseduuri põllumajandustoodetele. Kaitsemeetmeid puudutava seadusandluse võtab Eesti täies mahus üle liitumisel ELiga, sama kehtib tasakaalustusmeetmete alase seadusandluse kohta.

Ekspordi garanteerimine ja finantseerimine

Ekspordi riikliku garanteerimise seadus võeti vastu 18. detsembril 2002 ja hakkab kehtima 1. mail 2003 (RT I 2003, 1, 2). Seadus on harmoneeritud vastavate EL õigusaktidega.

Arengukoostöö

EL õigus arengukoostöö valdkonnas on liikmesriikide seadusandlus vastava õiguse suhtes täiendava iseloomuga. Riigikogu 15.01.2003 heakskiidetud otsus “Eesti arengukoostöö põhimõtted” on vastavuses EL arengukoostöö poliitikaga, samuti järgib Eesti ELi liikmesriikide tava arengukoostöö koordineeriva ametkonna määramisel. 22.01.2003 kiitis Riigikogu heaks Vabariigi Valitsuse seaduse ja Välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse, millega määratakse Eesti arengukoostöö juhtivaks ametkonnaks Välisministeerium.
Üldist soodustuste süsteemi rakendab Eesti vastavalt tollitariifiseaduse §12 ja tolliseadustiku muutmise seadusele (RT I 2002, 92, 528) ning selle rakendusaktidele alates 1.01.2003. Eesti on kehtestanud 2 riikide nimekirja: 1) vähimarenenud riikidest pärinevale impordile kehtib täielik tollimaksuvabastus; 2) arenguriikide nimekirjas olevatest riikidest pärinevale impordile rakendatakse tollimaksumäärasid, mis on 50% kehtivast MFN-määrast. Eesti võtab liitumisel ELiga üle viimase kehtestatud riikide nimekirjad ja soodustuste andmise tingimused.

Kahese kasutusega kaubad

Eesti õigusaktid võimaldavad rakendada EL õigusest tulenevaid regulatsioone. Nimetatud valdkonda reguleerivad strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi seadus (RT I, 1999, 57, 597) ning selle alusel välja antud rakendusaktid. Kehtiv seadusandlus on loonud võimaluse rakendada efektiivset kontrolli sensitiivsete kaupade tarnete ja nende lõppkasutuse üle, kuid peame vajalikuks seadusandluse pidevat täiendamist ja ajakohastamist vastavalt uutele nõuetele ja tingimustele. Arvestades ELis praegu ettevalmistamisel olevaid ühisseisukohti ja määruste eelnõusid on Välisministeeriumis ettevalmistamisel uus strateegilise kauba seadus, mis kaotaks sisseveokontrolli kahese kasutusega kaupadelt kui ELis mittenõutava meetme ja seaks sisse kontrolli eriti sensitiivsete kaupade vahendustegevusele ning sätestaks kontrolli piinamisvahenditele ja muudele inimõiguste rikkumiseks kasutatavatele kaupadele, keelustades nende vahendamise. Kahese kasutusega kaupasid puudutava seadusandluse võtab Eesti täies mahus üle liitumisel ELiga.

5. Mõjud
Kuigi muutused, mis kaasnevad Eesti liitumisega ELiga Eesti kaubanduslepingute baasis on laiaulatuslikud (kõik vabakaubanduslepingud tuleb lõpetada), on nende reaalne mõju Eesti väliskaubandusele pigem positiivne. Kaubanduspiirangud suhtlemises Eesti peamiste kaubanduspartneritega vähenevad ja sooduskaubanduslepingutega kaetud piirkond suureneb. Ainsa selge erandina tuleks siinkohal nimetada Ukrainat, kellega sõlmitud vabakaubanduslepingule ELi kaubanduslepingute baas võrdväärset ei sisalda.
Eesti kaupade ekspordi võimalused ELi, sellega liituvate kandidaatriikide ja EFTA riikide (see riikide grupp moodustab ligi 80% Eesti väliskaubandusest) suhted paranevad - kaovad viimasedki kvantitatiivsed ja tariifsed tõkked (välja arvatud EFTA riikide põllumajandus- ja kalandussektor, mille osas läbirääkimised veel käivad). Enamuse Eesti jaoks oluliste kolmandate riikide suhtes ei muutu midagi, kuna hetkel rakenduv enamsoodustusrežiim (MFN) säilib ka peale ELiga liitumist.
Oluline positiivne muutus leiab aset Eesti ekspordivõimalustes Venemaale - vastavalt EL-Vene partnerlus- ja koostöökokkuleppele (