Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

6. Rakendamine

Seoses Eesti liitumisega ELiga leiavad Eesti multilateraalsete väliskaubandushuvide kaitsmise korralduses aset muudatused, seda nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil.

Eesti huve WTO allorganites (mitmesuguste komiteede ja töögruppide istungid WTO peakorteris Genfis) on seni väljendanud ning kaitsnud EV alalise esinduse Genfis diplomaadid ning vajadusel eksperdid asjaomastest riigiasutustest. EL liikmesriigid avaldavad WTO allorganite istungitel ühiseid seisukohti, mida esitab EL Komisjoni esindaja. EL liikmesriikide ühisseisukohad töötatakse välja EL Nõukogu ühe töögrupi, komitee 133 (edaspidi K133) istungitel Brüsselis; Genfis toimub vajadusel seisukohtade täpsustamine. K133 tööga seonduv siseriiklik ametkondadevaheline koordinatsiooniskeem on praegu väljatöötamisel EV erinevate ametkondade koostöös, kusjuures arvestatakse EL liikmesriikide vastava siseriikliku töökorralduse ja kogemustega. Kuna K133 küsimused hõlmavad laia valdkonda kaubandusküsimusi, on konkreetsete seisukohtade väljatöötamisel vaja kaasata eksperte vastavatest ametkondadest.
Ühise kaubanduspoliitika otsese rakendamisega tegelevad peamiselt Välisministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium ning Tolliamet; teised valitsusasutused on sellesse kaasatud vähemal määral. on Välisministeeriumil kui välissuhtlemise ning väliskaubanduse eest vastutaval asutusel on antud protsessis üldkoordineeriv roll. Mainitud koordineerimismehhanism on hetkel väljatöötamisel.
Rakendamise seisukohalt on teine oluline aspekt EL mitme- ja kahepoolsetest välislepingutest tulenevate meetmete efektiivne ning garanteeritud rakendamine. EL mitme- ja kahepoolselt sõlmitud lepingutes sisalduvate ning ühepoolselt rakendatavate tollimeetmete (näit. dumpinguvastased maksud, ekspordikontroll) efektiivseks rakendamiseks tollis on käivitatud tollitariifistiku projekt, millega on kaetud kõikide tollimeetmete rakendamine tolli poolt. Probleemiks võivad osutuda meetmed, mille rakendamiseks tollis on vajalik teatud eeltingimuste täitmine (näiteks sertifikaadi esitamine, impordi- või ekspordilitsentsi olemasolu vms). Teatud liiki “sertifikaate” kasutatakse Eestis juba praegu (näit. ekspordikontroll, CITESi sertifikaadid); probleemiks võib osutuda nende tollimeetmete rakendamine, mida Eestis hetkel ei kasutata, kuid mille importimiseks/eksportimiseks on vaja omada vastavat sertifikaati, litsentsi vms.
Praegu on Välisministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Tolliameti ekspertide poolt analüüsimisel, milliste meetmete rakendamisel on vajalik sertifikaadi olemasolu ning milline ametkond peaks olema vastutav sertifikaadi väljastamise eest. EL tollimeetmete rakendamise valdkonnas omab olulist tähtsust EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Nimelt on paljude meetmete rakendamine ELis sätestatud määrustega, kuid kehtivas Eesti õigussüsteemis ei ole üheselt sätestatud, kas EL määrusi, mis sisaldavad volitusnorme, on võimalik kohaldada otse või peab siseriiklik seadus andma selleks volitusnormi. Antud teema on tõstatud juba varasemalt Justiitsministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahelises kirjavahetuses. Kuni antud küsimuse lõpliku lahendamiseni, ei ole võimalik üheselt kinnitada, et EL tollimeetmete rakendamisega probleeme ei kaasne.
Kahese kasutusega kaupade kontrolli meetmete rakendamine ei eelda organisatsioonilisi muudatusi. Vabariigi Valitsus on moodustanud strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi kontrolli komisjoni, mille tööd juhib välisminister ja kuhu kuuluvad Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tolliameti, Politseiameti ning Kaitsepolitseiameti esindajad. Asjaomane komisjon on talle pandud ülesandeid täitnud alates 1994. aastast.

EL arengukoostöös osalemiseks vajalik institutsionaalne baas on Välisministeeriumi kujul olemas. Valdkonna paremaks koordineerimiseks on loomisel arengukoostöö komisjon, kuhu kuuluvad arengukoostöö eri aspektidega seotud ametkondade esindajad.

7. Jõustumine
Ühinemislepingus ei ole selliseid välissuhteid käsitlevaid sätteid, mis jõustuvad hilisemal kuupäeval kui leping ise.