1. NцqtYnin toxunan tYcili hansэ ifadY ilY tapэlэr



Yüklə 271.96 Kb.
səhifə1/4
tarix17.06.2018
ölçüsü271.96 Kb.
  1   2   3   4

1. NцqtYnin toxunan tYcili hansэ ifadY ilY tapэlэr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


2. “Cismin irYlilYmY hYrYkYti zamanэ onun bьtьn nцqtYlYri eyni trayektoriyalar cэzэr vY zamanэn hYr bir momentindY sьrYt vY tYcillYri ЎK. ”

Burdakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur?

A) QiymYt, istiqamYtcY eyni olurlar

B) QiymYtcY mьxtYlif, istiqamYtcY eyni olurlar

C) QiymYt vY istiqamYtcY mьxtYlif olurlar

D) QiymYtcY eyni, istiqamYtcY mьxtYlif olurlar

E) Sэfra bYrabYr olurlar

3. BYrk cismin tYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanma hYrYkYtinin tYnliyinin gцstYrin.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

4. BYrk cismin yastэ-paralel hYrYkYti elY hYrYkYtY deyilir ki, bu hYrYkYt zamanэ onun bьtьn nцqtYlYrinin mьYyyYn bir tYrpYnmYz mьstYvidYn olan mYsafYlYri µ §Burada aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur?

A) Sabit qalsэn

B) 3t qanunu ilY dYyiєsin

C) 4t qanunu ilY dYyiєsin

D) 5t qanunu ilY dYyiєsin

E) 2t qanunu ilY dYyiєsin

5. NцqtYnin mьrYkkYb hYrYkYtindY mьtlYq tYcili hansэ ifadY ilY tapэlэr?

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

6. Зarxqolu-sьrgьqolu mexanizmindY зarxqolunun bucaq sьrYti µ § olduрu halda sьrьngYcin sьrYtini tapmalэ. Burada µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §.

7. A yьkь зarx vasitYsilY yuxarэ qaldэrэlэr. A yьkьnьn hYrYkYti µ § qanunu ьzrY dYyiєir. µ § olduqda зarxэn bucaq sьrYti vY bucaq tYcilini tapmalэ. Зarxэn radiusu µ §.

A) µ §; µ §

B) µ §; µ §

C) µ §; µ §

D) µ §; µ §

E) µ §; µ §

8. ЄYkildY gцstYrilYn yastэ fiqurun A nцqtYsinin sьrYti µ §. B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ. µ §;µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

9. ЄYkildY gцstYrilYn yastэ fiqurun baxэlan an ьзьn ani sьrYtlYr mYrkYzinin yerini tapmalэ. Burada µ §, µ §,µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

10. ЄYkildY gцstYrilYn yastэ fiqyryn A nцqtYsinin µ §sьrYti verilmiєdir. B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

11. ABC yastэ fiqurun A nцqtYsinin sьrYti µ §,bucaq sьrYti µ § vY AB tYrYfinin uzunluрu µ §-dir. B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

12. Uzunluрu µ § olan AB зubuрu mstYvi ьzYrindY hYrYkYt edir. Zamanэn mьYyyYn anэnda A vY B nцqtYlYrinin tYcillYri єYkildY gцstYrilYn vYziyyYti alэr vY µ § vY µ § olur. Зubuрun bucaq tYcilini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

13. OB зubuрu y oxu Ytrafэnda sabit µ § bucaq sьrYti ilY fэrlanэr vY onun ьzYrind B yьkь x=4t qanunu ьzrY hYrYkYt edir. x=1,5m olduqda B nцqtYsinin mьtlYq sьrYtini tapэn.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

14. Platforma z oxu Ytrafэnda µ § qanunu ьzrY fэrlanэr. Bu platformanэn ьzYrindY OA xYtti boyunca M nцqtYsi µ § qanunu ilY hYrYkYt edir. µ § anэnda M nцqtYsinin Koriolis tYcilini tapэn.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

15. HYrYkYtdY olan bYrk cismi mьYyyYn tYrpYnmYz mьstYviyY paralel mьstYvi ilY kYsdikdY alэnan kYsik hYmin tYrpYnmYz mьstYviyY nYzYrYn dYyiєmYz mYsafYdY hYrYkYt edir. Bu cisim hansэ hYrYkYt edir?

A) Yastэ paralel

B) ЭrYlilYmY

C) Fэrlanma

D) Эxtiyari

E) Bir nцqtYsi tYrpYnmYz qalan

16. NцqtY YyrixYtli hYrYkYt edYrkYn Yyrilik radiusu sabit qalarsa, o hansэ hYrYkYt edYr?

A) Fэrlanma hYrYkYti

B) Yastэ paralel hYrYkYt

C) ЭrYlilYmY hYrYkYti

D) DьzxYtli hYrYkYt

E) TYrpYnmYz

17. NцqtY mьrYkkYb hYrYkYt edYrkYn kцзьrmY bucaq sьrYti (µ §) ilY (µ §) nisbi sьrYt vektorlarэ bir-birinY paralel olarsa, Kariolis tYcili nYyY bYrabYr olar?

A) 0

B) 2


C) 3

D) 8


E) 1

18. Toxunan tYcil sэfra bYrabYr olarsa, nцqtY hansэ hYrYkYtdYdir?

A) MьntYzYm

B) MьntYzYm dYyiєYn

C) MьntYzYm azalan

D) Yastэ paralel

E) Fэrlanma

19. Toxunan tYcil sabitdirsY, nцqtY hansэ hYrYkYtdYdir?

A) MьntYzYm dYyiєYn

B) ЭrYlilYmY

C) Fэrlanma

D) Yastэ paralel

E) MьrYkkYb

20. TYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanan cismin bucaq sьrYti vY bucaq tYcili vektorlarэ bir-birinin YksinYdirsY, onada bYrk cisim hansэ hYrYkYti edYr?

A) MьntYzYm azalan fэrlanma hYrYkYti

B) MьntYzYm artan fэrlanma hYrYkYti

C) MьntYzYm irYlilYmY hYrYkYti

D) Yastэ paralel

E) DьzxYtli hYrYkYt

21. Ani sьrYtlYr mYrkYzinin tYrpYnYn mьstYvi ьzYrindYki hYndYsi yerinY µ § deyilir. NцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ sцzlYrdYn hansэnэ yazmaq lazэmdэr?

A) TYrpYnYn sentroid

B) ЭrYlilYmY hYrYkYti

C) TYrpYnmYz sentroid

D) Fэrlanma hYrYkYti

E) Nisbi hYrYkYt

22. Hansэ halda yastэ fiqurun iki nцqtYsinin sьrYti arasэnda bYrabYrlik yaratmaq olar?

A) HYmin nцqtYlYrin sьrYtlYrini bu nцqtYlYri birlYєdirYn dьz xYtt ьzYrinY proyeklYndirsYk

B) Yastэ fiqur irYlilYmY hYrYkYti etdikdY

C) HYmin fiqur fэrlanma hYrYkYti etdikdY

D) HYmin fiqur mьrYkkYb hYrYkYti etdikdY

E) Yastэ fiqur dьz xYtli hYrYkYt etdikdY

23. NцqtYnin hYrYkYti zamanэ µ §. NцqtYnin hYrYkYti necY olar?

A) Џyri xYtli hYrYkYt

B) Dьz xYtli hYrYkYr

C) MьntYzYm YyrixYtli

D) Yastэ paralel hYrYkYt

E) mьrYkkYb hYrYkYt

24. Cisim tYrpYnmYz ox Ytrafэnda µ §qanunu ьzrY hYrYkYt edir. µ §olduqda cismin bucaq sьrYtini tapэn.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

25. Cism tYrpYnmYz ox Ytrafэnda µ § qanunu ьzrY fэrlanэr. Bucaq sьrYti µ § olduqda, cismin bucaq tYcilini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

26. Radiusu µ § olan зarxэn bucaq sьrYti µ § qanunu ьzrY verilmiєdir. µ §µ §olduqda onun hYr hansэ nцqtYsinin sьrYtini vY toxunan tYcilini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

27. II зarxэ I зarxэnэn зYnbYri ьzYrindY µ § bucaq sьrYti ilY fэrlanan µ § зarx qolu vasitYsilY hYrYkYtY gYtirilir. II зarxэnэn bucaq sьrYtini tapmalэ. Burada µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

28. NцqtYnin hYrYkYti analitik ьsulla verildikdY, onun sьrYtinin qiymYti necY tapэlэr?

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

29. NцqtYnin hYrYkYti tYbii ьsulla verildikdY, onun toxunan vY normal tYcilinin ifadYsini gцstYr.

A) µ § ; µ §

B) µ § ; µ §

C) µ § ; µ §

D) µ § ; µ §

E) µ § ; µ §

30. BYrk cisim hansэ halda irYlilYmY hYrYkYti edir?

A) Baxэlan anda cismin bьtьn nцqtYlYrinin sьrYtlYri vY tYcillYri eyni olduqda

B) Cismin bьtьn nцqtYlYrinin tYcillYri bYrabYr olduqda

C) NцqtYlYrin sьrYti tYcilY bYrabYr olduqda

D) Cismin bьtьn nцqtYlYrinin sьrYtlYri bYrabYr olduqda

E) SьrYt vY tYcillYrinin istiqamYtlYri bir-birinY perpendikulyar olduqda

31. Yastэ fiqurun hYr hansэ nцqtYsinin sьrYtinin ifadYsini gцstYr.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

32. Yastэ fiqurun hYr hansэ nцqtYsinin tYcilinin ifadYsini gцstYr.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

33. NцqtYnin hYrYkYti aєaрэdakэ tYnliklYrlY verilir. NцqtYnin trayektoriya tYnliyini tapmalэ. µ § ; µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

34. NцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri aєaрэdakэ kimi verilir: µ §;µ §; µ § olduqda, onun sьrYtinin qiymYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

35. NцqtYnin hYrYkYti µ § ; µ § єYklindY verilmiєdir. NцqtYnin sьrYtini zamanэn µ § anэ ьзьn tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

36. NцqtYnin hYrYkYti µ §; µ § tYnliklYri ilY verildikdY onun normal tYcilinin qiymYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

37. NцqtYnin verilmiє hYrYkYt tYnliklYrinY gцrY onun trayektoriya tYnliyini tapmalэ. µ §; µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

38. NцqtYnin hYrYkYti µ § ; µ § verildikdY, onun tam tYcilinin qiymYtini gцstYr.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

39. NцqtYnin hYrYkYti neзY ьsulla verilir?

A) 3

B) 2


C) 1

D) 4


E) 5

40. Aєaрэdakэlardan hansэ nцqtYnin hYrYkYtinin koordinat ьsulu ilY veriliєidir.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

41. NцqtYnin tYcil vektorunu gцstYrin.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

42. NцqtYnin sьrYtinin analitik ifadYlYrini gцstYrin.

A) µ §, µ §, µ §, µ §

B) µ § , µ §, µ §, µ §

C) µ § , µ §

D) µ § , µ §

E) µ §,µ §

43. NцqtYnin normal tYcili hansэ ifadY ilY tapэlэr?

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

44. NцqtYnin tam tYcili hansэ ifadY ilY tapэlэr?

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

45. ЭrYlilYmY hYrYkYti bYrk cismin elY hYrYkYtinY deyilir ki, bu hYrYkYt zamanэ cisimdY gцtьrьlmьє ixtiyari xYtt ЎK. . Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrYdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) Parзasэ цzьnY paralel qalsэn

B) Parзasэnэn iki nцqtYsi tYrpYnmYz qalsэn

C) Parзasэ fэrlanma hYrYkYti etsin

D) Parзasэnэn bir nцqtYsi tYrpYnmYz qalsэn

E) Parзasэ цzьnY perpendikulyar hYrYkYt etsin

46. TYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanan cismin nцqtYlYrinin tam tYcilinin qiymYti hansэ ifadY ilY tapэlэr

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

47. Ani sьrYtlYr mYrkYzi yastэ fiqurun elY nцqtYsinY deyilir ki, baxэlan anda hYmin nцqtYnin sьrYti ЎK. bYrabYr olsun. Burada nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) Sэfэra

B) µ §-yY

C) µ §-yY

D) µ §-yY

E) µ §-yY

48. NцqtYnin mьrYkkYb hYrYkYtindY mьtlYq sьrYt hansэ ifadY ilY tapэlэr.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

49. NцqtYnin hYrYkYtinin tYbii ьsulla veriliєindY nYlYr mYlum olmalэdэr.

A) Trayektoriyasэ vY trayektoriya ьzrY hYrYkYt qanunu

B) TYcili

C) Trаyекtоriyasэ

D) SьrYti

E) SьrYt vY tYcili

50. NцqtYnin tYcilinin analitik ifadYlYrini gцstYrin.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

51. NцqtYnin sьrYt vektorunun µ § oxu ьzYrindYki proyeksiyasэ µ § olduрunu bilYrYk, µ § anэ ьзьn onun µ § koordinatэnэ tapmalэ. Burada t=0 olduqda µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

52. NцqtY radiusu µ § olan зevrY ьzrY hYrYkYt edir. NцqtYnin normal tYcili µ § qanunu ьzrY dYyiєir. µ § anaэnda nцqtYnin sьrYt vektoru ilY tYcili arasэna olan µ § bucaрэnэ tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

53. Cisim µ § qanunu ilY fэrlanma hYrYkYti edir. µ § olduqda cismin fэrlanma mYrkYzindYn µ § mYsafYsindY olan nцqtYsinin xYtti sьrYtini vY normal tYcilini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

54. Yastэ fiqurun A nцqtYsinin sьrYti µ § vY bucaq sьrYti µ § verilmiєdir. Fiqurun B nцqtYsinin sьrYtinin qiymYtini tapmalэ. AB=0,5m.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

55. ЄYkildY gцstYrilYn mexanizmin A nцqtYsinin sьrYti µ §. B nцqtYsinin sьrYtini tapэn.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

56. Зarx dьz yolda sьrьєmYdYn diyirlYnir. A nцqtYsinin sьrYti µ § olarsa, зarxэn B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

57. Зarx dьz rels ьzYrindY sьrьєmYdYn hYrYkYt edir. Onun A nцqtYsinin sьrYti µ §-dir. B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

58. Yastэ fiqurun A vY B nцqtYlYrinin µ §,µ §sьrYtlYri vY AB=0,2m uzunluрu verilmiєdir. Yastэ fiqurun bucaq sьrYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

59. Yastэ fiqurun A vY B nцqtYlYrinin sьrYtlYri vY bu nцqtYlYrin arasэndakэ mYsafY verilmiєdi: µ §,µ §, AB=0,4m. Yastэ fiqurun bucaq sьrYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

60. Radiusu µ § olan зarx dьz rels ьzYrindY sьrьєmYdYn diyirlYnir. Зarxэn mYrkYzinin µ § verilir vY sabitdir. Onun B nцqtYsinin tYcilini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

61. Radiusu µ § olan зarx dьz rels ьzYrindY sьrьєmYdYn diyirlYnir. Onun mYrkYzinin sьrYti µ § vY tYcili µ § verilmiєdir. Зarxэnэn B nцqtYsinin tYclilini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

62. Зarx dьz rels ьzYrindY µ § qanunu ьzrY hYrYkYt edir. Зarxэn bucaq tYcilini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

63. M nцqtYsi µ § nisbi sьrYti ilY D cisminin ьzYrindY hYrYkYt edir. D cismi isY tYrpYnmYz цz Ytrafэnda µ § qanunu ilY fэrlanэr. M nцqtYsinin gцstYrilYn vYziyyYt ьзьn mьtlYq sьrYtini tapmalэ. µ §

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

64. M nцqtYsi µ § nisbi sьrYti ilY dairY ьzYrindY olan boru iзYrisindY hYrYkYt edir. Eyni zamanda bu dairY o mYrkYzi Ytrafэnda µ § qanunu ilY fэrlanэr. M nцqtYsinin mьtlYq sьrYtini tapmalэ. µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

65. I-зarxэ µ § qanunu ьzrY fэrlanэr. 2-blokunun bucaq tYcilini tapmalэ. Burada µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

66. Uzunluрu µ § olan зubuq єYkil mьstYvisi ьzYrindY hYrYkYt edir. MьYyyYn zaman mьddYtindY bu зubuрun A nцqtYsinin tYcili µ §, B nцqtYsinin tYcili isY µ § olur. Зubuрun bucaq tYcilini tapmalэ .

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

67. ABC yastэ fiqurun A nцqtYsinin sьrYti µ §, bu fiqurun bucaq sьrYti isY µ §. µ §. B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §

68. Mexanizmin verilmiє vYziyyYtindY C nцqtYsinin sьrYtini, µ §

µ § olduрu halda tapmalэ.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


69. Зarx qolu-sьrgь qolu mexanizmindY AB bYndinin bucaq sьrYtini tapmalэ. Burada verilmiє vYziyyYtdY A nцqtYsinin sьrYti µ §.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


70. Mexanizmin verilmiє vYziyyYtindY B nцqtYsinin sьrYti µ §vY µ § olduрu halda OA bYndinin bucaq sьrYtini tapmalэ.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


71. Cisim yastэ paralel hYrYkYt edir. A nцqtYsinin tYcili µ § B nцqtYsinin tYcili isY µ § olduрu halda fiqurun bucaq sьrYtini tapmalэ.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


72. ЄYkildY gцstYrilYn dцrdbYndli mexanizmin verilmiє vYziyyYindY A nцqtYsinin µ § sьrYti vY µ § tYcili verilmiєdir. B nцqtYsinin tYcilini tapmalэ. Burada µ §.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


73. Uzunluрu µ § olan зubuрun A vY B nцqtYlYrinin tYcillYri uyрun olaraq µ §, µ § verilmiєdir. Зubuрun bucaq tYcilini tapmalэ.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


74. Boru µ § mьstYvisi ьzYrindY O nцqtYsi Ytrafэnda µ § bucaq sьrYti ilY fэrlanэr. Onun iзYrisindY isY A nцqtYsi µ § qanunu ьzrY hYrYkYt edir. A nцqtYsinin µ § olduрu halda mьtlYq sьrYtini tapmalэ.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


75. ABCD lцvhYsi µ § oxu Ytrafэnda µ § qanunu ьzrY fэrlanэr. BC tYrYfi ьzYrindY M nцqqtYsi µ §nisbi sьrYti ilY hYrYkYt edir µ §. M nцqtYsinin mьtlYq sьrYtini µ § olduqda tapmalэ. µ §.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


76. ABC ьзbucaрэ AB tYrYfi Ytrafэnda µ § bucaq sьrYti ilY fэrlanэr. M nцqtYsi isY AC tYrYfi ьzYrindY µ § nisbi sьrYti ilY hYrYkYt edir. Koriolis tYcilinin modulunu tapmalэ.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


77. Maddi nцqtYnin nisbi hYrYkYtinin diferensial tYnliklYrinin dьzgьn riyazi ifadYsini gцstYrin.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


78. Hansэ halda sYrbYst maddi nцqtY nisbi mьvazinYtdY olar?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


79. Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin hYr hansэ tYrpYnmYz oxa nYzYrYn monenti sэfэr olarsa, bu maddi nцqtYninµ § sabit qalэr. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYmin oxa nYzYrYn kinetik momenti

B) Эmpulsu

C) HYrYkYt miqdarэ

D) Potensial enerji

E) Mexaniki enerjisi

80. Maddi nцqtYnin kinetik enerjisi hansэ ifadY ilY hesablanэr

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


81. Aєaрэdakэlardan hansэ maddi nцqtYnin kinetik enerjisi haqqэndakэ teoremin sonlu formada ifadYsidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


82. Aєaрэdakэlardan hansэ sistemin hYrYkYt miqdarэ haqqэndakэ teoremin ifadYsidir.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


83. SistemY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin hYr hansэ tYrpYnmYz nцqtYyY nYzYrYn baє momenti sэfэr olarsa, bu sistemin µ § sabit qalэr. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYmin nцqtYyY nYzYrYn kinetik momenti

B) Kinetik enerjisi

C) Mexaniki enerjisi

D) Potensial enerji

E) HYrYkYt miqdarэ

84. Aєaрэdakэlardan hansэ sistemin kьtlYlYr mYrkYzinin hYrYkYtinin differensial tYnliyidir.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


85. Aєaрэdakэlardan hansэ sistemin kinetik enerjijsi haqqэndakэ teoremin ifadYsidir.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


86. z oxu Ytrafэnda fэrlanan cismin kinetik enerjisi hansэ ifadY ilY hesablanэr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


87. KьtlYsi 2kq olan sYrbYst maddi nцqtYyY µ § qьvvYsi tYsir edir vY bu zaman maddi nцqtYnin aldэрэ tYcil µ §olur. Bu qьvvYnin qiymYtini tapэn.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


88. KьtlYsi 1kq olan sYrbYst maddi nцqtYyY µ §qьvvYsi tYsir edir. µ §. Bu maddi nцqtYnin tYcilini tapэn.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


89. µ §qьvvYsinin tYsiri nYticYsindY sYrbYst maddi nцqtYnin aldэрэ tYcil µ § olmuєdur. F=12N. Bu maddi nцqtYnin kьtlYsini tapэn.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


90. SYrbYst maddi nцqtYyY µ §qьvvYsi tYsir edir. Bu qьvvYnin hansэ qiymYtindY maddi nцqtYnin sьrYti qiymYt vY istiqamYtcY sabit qalar.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


91. Qarєэlэqlэ mexaniki tYsirdY olan iki maddi nцqtYdYn birinin kьtlYsi µ §, digYrinin kьtlYsi isY µ §-dэr. Qarєэlэqlэ mexaniki tYsir nYticYsindY kьtlYsi 2kq olan maddi nцqtYnin tYcili µ §olmuєdur. KьtlYsi 1kq olan maddi nцqtYnin tYcilini tapэn.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


92. KьtlYsi 3kq olan M cismi µ § qьvvYsinin tYsiri altэnda ьfiqi hamar mьstYvi ьzYrindY M0 nцqtYsindYn hYrYkYtY baєlayэr vY t zamanэndan sonra M1 nцqtYsindY olur. Cismin baєlanрэc sьrYti µ §, M1 nцqtYsindYki sьrYti isY µ §-dir. Bu cismY tYsir edYn qьvvYlYrin t zamandakэ impulsunu tapэn.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


93. KьtlYsi 2kq olan sYrbYst M maddi nцqtYsi, µ §qьvvYsinin tYsiri altэnda M0 vYziyyYtindYn M1­­ vYziyyYtinY getmiєdir. M0 vYziyyYtindY maddi nцqtYnin sьrYti µ §, M1 vYziyyYtindY isY µ §-dir. Bu maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin M0M1 yolunda gцrdьyь iєi tapэn.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


94. ЄYkildY gцstYrilYn trayektoriya ьzrY hYrYkYt edYn M maddi nцqtYsinY tYsir edYn µ §qьvvYsinin tYsir xYtti hYmiєY tYrpYnmYz bir O nцqtYsindYn keзir. M1-in O nцqtYsindYn olan mYsafYsi µ §, M2-ki isY µ §-dir. µ §. M1 vYziyyYtindY maddi nцqtYnin sьrYti µ §-dir. M2 vYziyyYtindY maddi nцqtYnin sьrYtini tapэn.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


95. Maddi nцqtYyY heз bir qьvvY tYsir etmir, yYni µ §. Onda maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ nYyY bYrabYrdir?

A) µ § xьsusi halda µ §

B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


96. Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvY qiymYt vY istiqamYtcY sabitdir, yYni µ §. Onda maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ ьзьn aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


97. Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin seзilmiє tYrpYnmYz mYrkYzY nYzYrYn momenti sэfэrdэr µ §. Onda maddi nцqtYnin hYmin mYrkYzY nYzYrYn hYrYkYt miqdarэ momenti µ § nYyY bYrabYrdir.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


98. Maddi nцqtYnin kinetik enerjisi haqqэnda teoremin riyazi ifadYsi necY yazэlэr?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


99. Hansэ qьvvY tYsirindYn maddi nцqtY mYcburi rYqs edYr?

A) HYyYcanlandэrэcэ qьvvY tYsirindYn

B) Sabit qьvvY tYsirindYn

C) SьrYtdYn asэlэ qьvvY tYsirindYn

D) Yalnэz istiqamYtcY sabit qalan qьvvY tYsirindYn

E) Yalnэz qiymYtcY sabit qalan qьvvY tYsirirndYn

100. Eynєteynin nisbilik nYzYriyyYsindY kьtlY µ § dYyiєYn kYmiyyYt olub necY tapэlэr?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


101. µ § qьvvYsinin tYsirindYn hYrYkYtdY olan qeyri- sYrbYst maddi nцqtY ьзьn Dalamber prinsipinin riyazi ifadYsi necYdir? (N- rabitY qьvvYsi, µ §- YtalYt qьvvYsidir) .

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


102. µ § qьvvYsinin tYsirindYn hYrYkYtdY olan sYrbYst maddi nцqtY ьзьn Dalamber prinsipinin riyazi ifadYsi necYdir? (N- rabitY qьvvYsi, µ §- YtalYt qьvvYsidir) .

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §




Dostları ilə paylaş:
  1   2   3   4


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə