1. NцqtYnin toxunan tYcili hansэ ifadY ilY tapэlэr



Yüklə 271.96 Kb.
səhifə2/4
tarix17.06.2018
ölçüsü271.96 Kb.
1   2   3   4
103. NцqtY dinamikasэnэn I Ysas mYsYlYsi (dьz mYsYlYsi) hansэ halda doрrudur. Maddi nцqtYnin kьtlYsi µ §, ona tYtbiq olunan qьvvY isY µ §-dir.

A) ver: µ §, µ §, µ §, µ §; tapmalэ: µ §

B) ver: µ §, µ §; tapmalэ: µ §, µ §, µ §

C) ver: µ §, µ §, µ §; tapmalэ: µ §, µ §

D) ver: µ §,µ §; tapmalэ: µ §, µ §, µ §

E) ver: µ §,µ §; tapmalэ: µ §, µ §, µ §

104. NцqtY dinamikasэnэn II Ysas mYsYlYsi (tYrs mYsYlYsi) hansэ halda doрrudur. Maddi nцqtYnin kьtlYsi µ §, ona tYtbiq olunan qьvvY isY µ §-dir.

A) ver: µ §,µ §; tapmalэ: µ §, µ §, µ §

B) ver: µ §; tapmalэ: µ §, µ §,µ §, µ §

C) ver: µ §, µ §, µ §, µ §; tapmalэ: µ §

D) ver: µ §,µ §, µ §; tapmalэ: µ §, µ §

E) ver: µ §; tapmalэ: µ §, µ §, µ §

105. MYcburi rYqsin tezliyi mYxsusi rYqsin tezliyinY bYrabYr olduqda hansэ hadisY baє verir?

A) Rezonans hadisYsi baє verir

B) Kiзik amplitudalэ mYcburi rYqs baє verir

C) YьksYk intensivlikli mYcburi rYqs baє verir

D) RYqs sцnьr

E) Harmonik rYqs yaranэr

106. SYrbYst maddi nцqtYnin dekart koordinat sisteminY gцrY hYrkYtinin differensial tYnliklYrini gцstYr.

A) µ § ; µ § ; µ §

B) µ § ; µ § ;

C) µ § ; µ § ; µ §

D) µ § ; µ § ; µ §

E) µ § ; µ § ; µ §

107. SYrbYst maddi nцqtYnin tYbii koordinat sisteminY gцrY hYrkYtinin differensial tYnliklYrini gцstYr.

A) µ § ; µ §

B) µ § ; µ §

C) µ § ; µ §

D) µ § ; µ §

E) µ § ; µ §

108. Qeyri-sYrbYst maddi nцqtY ьзьn Dalamber prinsipinin dьzgьn riyazi ifadYsini gцstYrin.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


109. NцqtY dinamikasэnэn neзY Ysas mYsYlYsi var?

A) 2


B) 3

C) 4


D) 1

E) 5


110. Maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ teoreminin dьzgьn riyazi ifadYsini gцstYr. \

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


111. Maddi nцqtYnin kinetik enerji teoreminin dьzgьn ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


112. Maddi nцqtYnin sцnYn rYqsi hYrYkYtinin tYnliyini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


113. Riyazi rYqqasэn bцyьk rYqslYrinin differensial tYnliyini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


114. Maddi nцqtYnin harmonik rYqsi hYrYkYtinin tYnliyini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


115. Mexniki sistemin hYrYkYtinin differensial tYnliyini gцstYr.

A) µ § µ §

B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


116. Sistemin hYrYkYt miqdarэ teoreminin dьzgьn riyazi ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


117. Mexaniki sistemin hYrYkYt miqdarэ momenti teoreminin dьzgьn riyazi ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


118. KьtlYsi µ § olan maddi nцqtY µ § qanunu ilY hYrYkYt edir. Bu nцqtYyY tYsir edYn qьvvYni tapmalэ. (x m-lY, t san-la цlзьlьr) .

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


119. KьtlYsi µ § olan yьk kanatdan asэlmэє vY µ § tYcili ilY qaldэrэlэr. Kanatda yaranan gYrilmY qьvvYsini tapmalэ. µ §

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


120. KьtlYsi µ § olan maddi nцqtY x oxu ьzYrindY µ § qanunu ьzrY hYrYkYt edir. µ § halэ ьзьn bu nцqtYyY tYdbiq olunan qьvvYnin qiymYtini tapmalэ.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


121. Maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ momenti teoreminin riyazi ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


122. Fiziki rYqqasэn kiзik rYqsi hYrYkYt halэ ьзьn onun hYrYkYt tYnliyini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


123. Sistemin kьtlYlYr mYrkYzinin hYrYkYti haqqэnda teoremin riyazi ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


124. Mexaniki sistemin kinetik enerji teoreminin riyazi ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


125. KьtlYsi µ § olan maddi nцqtY µ §; µ § qanunu ilY hYrYkYt edir. Bu nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin qiymYtini tapmalэ.

A) 20µ §

B) 28µ §

C) 24µ §

D) 16µ §

E) 26µ §

126. KьtlYsi µ § olan yьk kanat vasitYsilY µ § tYcili ilY qaldэrэlэr. Kanatda yaranan gYrilmY qьvvYsini tapamlэ. (µ §) .

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


127. Aєaрэdakэlardan hansэ Nyutonun II qanununun ifadYsidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


128. NцqtY dinamikasэnэn II Ysas mYsYlYsindY maddi nцqtYnin kьtlYsi vY µ § verilir, bu maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvY tapэlэr. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYrYkYt tYnliklYri

B) TYcili

C) SьrYti

D) Trayektoriyasэ

E) Radiusu

129. NцqtY dinamikasэnэn II Ysas mYsYlYsindY maddi nцqtYnin kьtlYsi vY ona tYsir edYn qьvvY verilir, bu maddi nцqtYnin µ § axtarэlэr. Buradakэ nцqtYlYrinin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYrYkYt tYnliklYri

B) TYcili

C) Trayektoriiyasэ

D) Radiusu

E) SьrYti

130. Aєaрэdakэlardan hansэ maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ haqqэndakэ teoremin sonlu formada riyazi ifadYsidir.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


131. Maddi nцqtYnin hYr hansэ tYrpnmYz oxa nYzYrYn kinetik momentindYn zamana gцrY alэnmэє I tYrtib tцrYmY bu maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin µ § bYrabYrdir. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYmin oxa nYzYrYn momentinY

B) Эmpulsuna

C) ЭєinY

D) Koordinat baєlanрэcэna nYzYrYn momentinY

E) TYtbiq nцqtYsinin yerdYyiєmYsinY

132. Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin hYr hansэ tYrpYnmYz nцqtYyY nYzYrYn momenti sэfэr olarsa, bu maddi nцqtYnin µ § sabit qalэr. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYmin nцqtYyY nYzYrYn kinetik momenti

B) HYrYkYt miqdarэ

C) Kinetik enerji

D) Эmpulsu

E) Mexaniki enerjisi

133. Aєaрэdakэlardan hansэ maddi nцqtYnin kinetik enerjisi haqqэndakэ teoremin differensial formada ifadYsidir.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


134. SistemY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin baє vektoru sэfэr olarsa, bu sistemin µ § sabit qalэr. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYrYkYt miqdarэ

B) Kinetik enerji

C) Mexaniki enerjisi

D) Potensial enerjisi

E) Kinetik momenti

135. Aєaрэdakэlardan hansэ sistemin kinetik momenti haqqэndakэ teoremin ifadYsidir.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


136. SistemY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin baє vektoru sэfэr olarsa, bu sistemin kьtlYlYr mYrkYzinin sьrYti necY dYyiєYr?

A) QiymYt vY istiqamYtcY sabit qalar

B) Zamanэn II dYrYcYsinY mьtYnasib

C) Zamanэn III dYrYcYsinY mьtYnasib

D) Zamanэn I dYrYcYsinY mьtYnasib

E) Zamanэn IV dYrYcYsinY mьtYnasib

137. Aєaрэdakэlardan hansэ z oxu Ytrafэnda fэrlanan cismin hYrYkYtinin differensial tYnliyidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


138. z oxu Ytrafэnda fэrlanan cismin bu oxa nYzYrYn kinetik momenti hansэ ifadY ilY hesablanэr?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


139. SYrbYst maddi nцqtY ьзьn Dalamber prinsipini gцstYrin.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


140. SYrbYst maddi nцqtYnin hYrYkYtinin vektoru formada differensial tYnliyini gцstYrin.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


141. NцqtY dinamikasэnэn I Ysas mYsYlYsindY maddi nцqtYnin kьtlYsi vY hYrYkYt tYnliklYri verilir. Bu µ § taэlэr. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvY

B) Maddi nцqtYnin tYcili

C) Maddi nцqtYnin trayektoriyasэ

D) Maddi nцqtYnin radiusu

E) Maddi nцqtYnin sьrYti

142. NцqtY dinamikasэnэn II Ysas mYsYlYsindY maddi nцqtYnin kьtlYsi vY µ § verilir. Bu maddi nцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri axtarэlэr. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) Ona tYsir edYn qьvvY

B) TYcili

C) SьrYti

D) Radiusu

E) Trayektoriyasэ

143. Aєaрэdakэlardan hansэ maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ haqqqэndakэ teoremin differensial formada ifadYsidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


144. Maddi nцqtYnin hYr hansэ tYrpYnmYz nцqtYyY nYzYrYn kinetik momentindYn zamana gцrY alэnmэє I tYrtib tцrYmY, bu maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin µ § bYrabYrdir. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYmin nцqtYyY nYzYrYn momentinY

B) ЭєinY

C) Эmpulsuna

D) TYtbiq nцqtYsinin yerdYyiєmYsinY

E) HYmin nцqtYdYn keзYn oxa nYzYrYn momentinY

145. HYyYcanlandэrэcэ qьvvY hansэ qanunla dYyiєir?

A) Harmonik qanunla dYyiєir

B) XYtti qanunla dYyiєir

C) Parbola qanunu ilY dYyiєir

D) Hiperbola qanunu ilY dYyiєir

E) Ьstlь funksiya єYklindY

146. Maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ µ § hansэ istiqamYtdY yцnYlir?

A) SьrYt vektoru istiqamYtindY

B) TYcil vektoru istiqamYtindY

C) SьrYt vektoruna perpendikulyar istiqamYtdY

D) TYcil vektoruna paralel istiqamYtdY

E) TYsir edYn qьvvY istiqamYtindY

147. Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin tYsir xYtti hYmiєY eyni bir tYrpYnmYz mYrkYzdYn keзirsY bu qьvvYyY hansэ qьvvY deyilir?

A) MYrkYzi qьvvY

B) Normal qьvvY

C) Toxunan qьvvY

D) Binormal qьvvY

E) Daxili qьvvY

148. Maddi nцqtYyY hYrYkYt istiqamYtindY µ § sabit qьvvYsi tYsir edYrsY, onun hYr hansэ S yolunda gцrdьyь iє hansэ halda doрrudur.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


149. Maddi nцqtYnin elementar µ § yerdYyiєmYsindY µ § qьvvYsinin gцrdьyь iє hansэ halda doрrudur. (µ § vY µ § mьvafiq olaraq qьvvYnin toxunan vY normal oxlar ьzrY proyeksiyalarэdэr) .

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


150. Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin (µ §) elementar iєinin analitik ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


151. MYrkYzi qьvvY tYsiri altэnda hYrYkYt edYn maddi nцqtYnin radius vektorunun ixtiyari bYrabYr zaman fasilYsindY cэzdэрэ sahYlYr necY olur?

A) Bir-birinY bYrabYr olur

B) Bir-birinY paralel olur

C) Bir-birinY perpendikulyar olur

D) DYyiєkYn olur

E) Sэfra bYrabYr olur

152. MYrkYzi qьvvY tYsiri altэnda olan maddi nцqtYnin sektorial sьrYti µ § sabit qalэr. Onda µ §. Bu hansэ qanundur.

A) Keplerin sahYlYr qanunudur

B) Dinamikanэn III qanunudur

C) Mexaniki enerjinin saxlanma qanunudur

D) ЏtalYt qanunudur

E) Dinamikanэn Ysas qanunudur

153. Gьc nYyY deyilir?

A) QьvvYnin vahid zamanda gцrdьyь iєY deyilir

B) QьvvYnin yerdYyiєmYsinY deyilir

C) Cismin yerdYyiєmYsinY deyilir

D) Cismin sьrYtli hYrYkYtinY deyilir

E) Vahid zamanda qьvvYnin aldэрэ tYcilY deyilir

154. Aрэrlэq qьvvYsinin gцrdьyь iє nYdYn asэlэdэr?

A) Maddi nцqtYnin baєlanрэc vY son vYziyyYtlYrinin uyрun koordinatlarэndan

B) Maddi nцqtYnin trayektoriyasэnэn uzunluрundan

C) Maddi nцqtYnin trayektoriyasэnэn formasэndan

D) Maddi nцqtYnin baєlanрэc vYziyyYtindYn

E) Maddi nцqtYnin son vYziyyYtindYn

155. Qapalэ trayektoriya ьzrY potensiallэ qьvvYnin gцrdьyь iє nYyY bYrabYrdir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


156. Potensiallэ qьvvY sahYsindY hYrYkYt edYn maddi nцqtYnin potensial µ §vY kinetik µ § enerjilYrinin cYmi (tam enerji) nYyY bYrabYrdir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


157. Maddi nцqtYnin Ysas dinamiki xarakteristikalarэ hansэlardэr?

A) Maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ vY kinetik enerjisi

B) Maddi nцqtYnin sьrYt vY tYcili

C) Maddi nцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri

D) Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin tYsirindYn gцrьlYn iє

E) Vahid zamanda maddi nцqtYnin gцrdьyь iє

158. Maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэndan µ § zamana gцrY alэnmэє birinci tYrtib tцrYmY nYyY bYrabYrdir?

A) Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYyY

B) QьvvYnin elementar impulsuna

C) QьvvvYnin tam impulsuna

D) TYcil vektoruna

E) SьrYt vektoruna

159. FYzada elY bir mYhdud vY qeyri-mYhdud hissY vardэr ki, burada yerlYєYn maddi nцqtYyY tYtbiq olunan qьvvY bu nцqtYnin vYziyyYtindYn (koordinatlarэndan) asэlэdэr. Bu hissY fYzanэn hansэ hissYsidir?

A) QьvvY sahYsidir

B) Ьmumdьnya cazibY qьvvYsidir

C) Aрэrlэq qьvvYsi sahYsi

D) Elektrik sahYsi

E) Enerji sahYsi

160. KцзьrmY YtalYt qьvvYsi hansэ istiqamYtdY yцnYlir?

A) KцзьrmY tYcilinin YksinY

B) KцзьrmY tYcili istiqamYtindY

C) KцзьrmY sьrYti istiqamYtindY

D) KцзьrmY sьrYtinin YksinY

E) MьtlYq tYcilin YksinY

161. Maddi nцqtYlYr yэрэmэndan ibarYt elY sistem vardэr ki, burada maddi nцqtYlYrdYn birinin hYrYkYti, yaxud vYziyyYti digYr nцqtYlYrin hYrYkYt vY vYziyyYtindYn asэlэdэr. Bu hansэ sistemdir.

A) Mexaniki sistem

B) Bir nцqtYyY tYtbiq olunan qьvvYlYr sistemi

C) MьvazinYtdY olan qьvvYlYr sistemi

D) Daxili qьvvYlYr sistemi

E) TYbii koordinat sistemi

162. Mexaniki sistemi tYєkil edYn ayrэ-ayrэ maddi nцqtYlYrin bir-birinY gцstYrdiklYri qarєэlэqlэ tYsir qьvvYlYri hansэ qьvvYlYrdir.

A) Sistemin daxili qьvvYlYridir

B) Sistemin xarici qьvvYlYridir

C) Sistemin fiktiv qьvvYlYridir

D) Sistemin YtalYt qьvvYlYridir

E) Sistemin aktiv qьvvYlYridir

163. Sistemin daxili qьvvYlYrinin baє vektoru nYyY bYrabYrdir.

A) 0


B) 1

C) SistemY tYsir edYn qьvvYyY

D) Sistemin baє vektoruna

E) Sistemin YtalYt qьvvYsinY

164. Cismin oxa, mьstYviyY, nцqtYyY nYzYrYn YtalYt momenti nY vaxt sэfra bYrabYr olur?

A) Heз vaxt sэfra bYrabYr olmaz

B) Cisim irYlilYmY hYrYkYti etdikdY

C) Cisim fэrlanma hYrYkYti etdikdY

D) Cisim mьrYkkYb hYrYkYt etdikdY

E) Cisim mьntYzYm hYrYkYt etdikdY

165. Sistemin hYrYkYt miqdarэnэn saxlanmasэ qanunu hansэdэr? µ §- sistemY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin baє vektoru, µ §- sistemin hYrYkYt miqdarэdэr.

A) µ § olduqda µ §

B) µ § olduqda µ §

C) µ § olduqda µ §

D) µ § olduqda µ §

E) µ §


166. Sistemin daxili qьvvYlYri µ § onun hYrYkYt miqdarэnэ (µ §) dYyiєdirY bilirmi?

A) DYyiєdirY bilmYz

B) DYyiєdirY bilir

C) Daxili qьvvYlYrin YvYzlYyicisi dYyiєdirY bilir

D) Daxili qьvvYlYrin cYmi dYyiєdirY bilir

E) TYsir edYn xarici qьvvYlYrdYn asэlэdэr

167. “Aрэrlэq mYrkYzindYn keзmYyYn ьfьqi ox Ytrafэnda yalnэz цz aрэrlэq qьvvYsi tYsirindYn rYqs edY bilYn cismY µ § deyilir”. NцqtYlYrin yerinY doрru olan ifadYni seзin.

A) Fiziki rYqqas

B) Riyazi rYqqas

C) MYcburi rYqsi hYrYkYt

D) SцnYn rYqsi hYrYkYt

E) SYrbYst rYqsi hYrYkYt

168. Maddi nцqtYnin sьrYt vektoru µ § vY hYrYkYt miqdarэ vektorunun µ § vektorial hasili nYyY bYrabYrdir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


169. ЄYkildY gцstYrilmiє зubuрun µ § oxuna nYzYrYn YtalYt momenti hansэ halda doрrudur.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


170. KьrYnin qьtb YtalYt momenti hansэ halda doрrudur.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


171. Bircins dairYvi lцvhYnin qьtb YtalYt momentini tapэn: µ §.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


172. Bircins kьrYnin koordinat oxlarэna nYzYrYn YtalYt momentini tapэn. µ §.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


173. Baєlanрэc sьrYti olmadan adam 6m hьndьrlьkdYn suya tullanэr. NeзY saniyYdYn sonra adam suya dьєYr? (µ § qYbul edilir)

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


174. Dьz yolda µ § sьrYtlY hYrYkYt edYn avtomobil tormozlanmadan sonra hansэ mYsafYdY dayanar. Avtomobilin tYkYrlYri ilY yol arasэnda sьrtьnmY Ymsalэ µ §-dir. (µ § qYbul edilir)

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


175. Dьz yolda hYrYkYt edYn avtomobil tormozlanmadan sonra 30m yol gedir. Avtomobilin tYkYri ilY yol arasэnda sьrtьnmY Ymsalэ µ §-dir. Avtomobil tormozlanma anэnda hansэ sьrYtY malik olmuєdur?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


176. Bircins dцrdbucaqlэ lцvhYnin koordinat oxlarэna nYzYrYn YtalYt momentlYrini tapэn.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


177. Bircins dьzbucaqlэ lцvhYnin koordinat oxlarэna nYzYrYn YtalYt momentlYrini tapэn: µ §.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


178. ЄYkildY gцstYrilmiє зubuрun µ § oxuna nYzYrYn YtalYt momentini tapэn.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


179. ЏgYr maddi nцqtY tYrpYnYn sistemY gцrY sьkunYtdY olarsa, bu maddi nцqtY hansэ vYziyyYtdYdir.

A) Nisbi mьvazinYtdYdir

B) MьtlYq mьvazinYtdYdir

C) BYrabYrsьrYtli irYlilYmY hYrYkYtindYdir

D) Yastэ paralel hYrYkYtdYdir

E) Harmonik hYrYkYtdYdir

180. Kariolis YtalYt qьvvYsinin, maddi nцqtYnin nisbi hYrYkYtindY gцrdьyь iє nYyY bYrabYrdir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


181. Kariolis YtalYt qьvvYsi nisbi sьrYtlY hansэ vYziyyYtdYdir.

A) Perpendikulyardэr

B) Paraleldir

C) Eyni istiqamYtdY YyrixYtli hYrYkYtdYdir

D) Eyni istiqamYtdYdir

E) Bir dьzxYtt ьzrY Yks istiqamYtdYdir

182. MYrkYzdYnqaзma YtalYt momentlYri sэfra bYrabYr olan oxlara nY deyilir?

A) Baє YtalYt oxlarэ

B) TYbii koordinat oxlarэ

C) Polyar oxlar

D) Normal oxlar

E) Binormal oxlar

183. ЏgYr µ § oxu baє YtalYt oxu olarsa, onda mYrkYzdYnqaзma YtalYt momentlYri ьзьn aєaрэdakэ єYrtlYrdYn hansэ цdYnilmYlidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


184. ЏgYr µ § oxu baє YtalYt oxu olarsa, onda mYrkYzdYnqaзma YtalYt momentlYri ьзьn aєaрэdakэ єYrtlYrdYn hansэ doрrudur?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


185. ЗYkisi µ § olan yьk µ § tYcillY yuxarэ qaldэrэlэr. Yьkь qaldэran trosun gYrilmYsini tYyin etmYli.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


186. KьtlYsi µ § olan maddi nцqtY µ § hYrYkYt tYnliyi ilY hYrYkYt edir. Bu nцqtYyY tYsir edYn qьvvYni tapmalэ.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


187. KьtlYsi µ § olan M maddi nцqtYsinin hYrYkYt tYnliklYri µ § vY µ §-dir. NцqtYyY tYdbiq olunmuє qьvvYnin qiymYtini tYyin etmYli.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


188. ЗYkisi µ § olan 1m radiuslu зarx n=150dцvr/dYq ilY sьrьєmYdYn diyirlYnir. Зarxэn hYrYkYt miqdarэnэ tapmalэ. (µ §) .

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


189. Uzunluрu 2m olan ipdYn asэlmэє M kьrYciyinY µ § vYziyyYtdY µ § sьrYti verilir. Эpin saрda kYnar vYziyyYtdY єaqulla yaratdэрэ µ §- bucaрэnэ hesablamalэ. (µ §, µ §,µ §) .

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


190. SYrbYst maddi nцqtYnin hYrYkYtinin differensial tYnliyini (vektor formasэnda) gцstYrin.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


191. Aєaрэdakэlardan hansэ sYrbYst maddi nцqtYnin (tYbii formada) hYrYkYtinin differensial tYnliyidir.

A) µ §; µ §

B) µ §; µ §

C) µ §; µ §

D) µ §; µ §

E) µ §; µ §

192. Bu gцstYrilYn ifadYlYrYdYn hansэ maddi nцqtYnin kinetik enerjisi haqqэnda teoremin sonlu єYkildYki ifadYsidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


193. Aєaрэdakэlardan hansэ ifadY mexaniki sistemin hYrYkYt miqdarэ haqqэnda teoremin riyazi ifadYsidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


194. Mexaniki sistemin kьtlYlYr mYrkYzinin hYrYkYtinin differensial tYnliyini gцstYrin (vektor єYklindY) .

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


195. Bunlardan hansэ sistemin kinetik enerjisi haqqэnda teoremin sonlu єYkildYki ifadYsidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


196. TYrpYnmYz µ § oxu Ytrafэnda fэrlanan cismin kinetik enerjisinin µ § ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


197. Mexaniki sistemin hYrYkYt miqdarэ momentinin (kinetik moment) dYyiєmYsi haqqэnda teoremin vektor єYklindY ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


198. Maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэnэn dYyiєmYsi haqqэnda sonlu єYkildY ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


199. Maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ momentinin dYyiєmYsi haqqэnda teoremin riyazi ifadYsini gцstYrin.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


200. Bunlardan hansэ sYrbYst maddi nцqtY ьзьn Dalamber prinsipidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


201. Maddi nцqtYyY tYsir edYn F qьvvYsinin elementar iєinin analitik ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


202. Maddi nцqtYnin nisbi hYrkYtinin tYnliyinin (qanunun) vektor єYklindY ifadYsini gцstYr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


203. Bu ifadYlYrYdYn hansэ bYrk cismin irYlilYmY hYrYkYtindY kinetik enerjisinin ifadYsidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §


204. Maddi nцqtY (mYrmi) horizontal ilY µ § meyl bucaрэ altэnda baєlanрэc µ § sьrYti ilY atэlэb. Џn uzaq uзuє mYsafYsi nY qYdYr olar?

A) µ §µ §µ §



Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə