Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Majandus- ja rahanduskomitee

Majandus- ja rahanduskomitee on loodud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 114 lõike 2 alusel. Komitee asendas kolmanda majandus- ja rahaliidu etapi alguses varasema valuutakomitee ning on ministrite nõukogu ja Euroopa Keskpanga vahelise dialoogi raamistikuks. Komitee ei tegele seadusandlusega vaid nõustab majandus- ja rahandusministrite nõukogu laiemates majandus- ja rahandusküsimustes. Seadusandlikud küsimused esitab alaliste esindajate komitee majandus- ja rahandusministrite nõukogule heaks kiitmiseks.

Majandus- ja rahanduskomitee töös osaleb igast liikmesriigist, Euroopa Keskpangast ja Euroopa Komisjonist kaks põhiliiget ja kaks asendusliiget. Vastavalt komitee kodukorrale võetakse otsuseid vastu enamushääletuse põhjal, kuid praktikas hääletamist ei toimu. Komitee tööd juhib president, kes valitakse komitee liikmete hulgast enamushääletuse põhjal kaheks aastaks. Komitee sekretariaadiks on vastav komisjon, mis valmistab ette ka esialgseid päevakordasid; päevakorrad saadetakse koos taustmaterjaliga nädal enne kohtumist osavõtjatele. Komitee kohtub kord kuus enne majandus- ja rahandusministrite kohtumist ja selle töö on konfidentsiaalne. Enne majandus- ja rahanduskomitee koosolekut toimub asendusliikmete kohtumine.
Eesti esindajateks majandus- ja rahanduskomitees määratakse kaks Rahandusministeeriumi ja kaks Eesti Panga eksperti, kes nn inerim-perioodil ühinemislepingu allkirjastamisest kuni selle jõustumiseni osalevad komitee töös vaatlejatena. Nimetatud nelja esindaja lähetuskuludega komitee töös osalemiseks arvestab Rahandusministeerium oma eelarve kavandamisel.
Vastavalt asutamislepingu artikli 114 lõikele 2 ja selles viidatud artiklitele on majandus- ja rahanduskomitee ülesanded järgmised:

• 
  nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada neile institutsioonidele arvamusi;
  
• 
  jälgida liikmesriikide ning ühenduse majandus- ja rahandusolukorda ning esitada selle kohta nõukogule ja komisjonile korrapäraselt aruandeid, eriti rahandussuhete kohta kolmandate riikide ja rahvusvaheliste institutsioonidega.
  
• 
  tutvuda vähemalt kord aastas kapitali liikumise ja maksete vabaduse olukorraga, mis tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja nõukogu võetud meetmete rakendamisest ning esitada komisjonile ja nõukogule tutvumise tulemuste kohta aruande;
  
• 
  aidata ette valmistada nõukogu tööd järgmistes valdkondades:
  

• 
  kapitali liikumise piiramine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest, kui see põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises;
  
• 
  liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste väljatöötamine ja Euroopa Ülemkogule aruande esitamine. Samuti komisjoni esitatud aruannete põhjal iga liikmesriigi ja ühenduse majandusarengu ning nende majanduspoliitika ühtivuse üldsuunistega jälgimine ning korrapäraste üldhinnangute andmine. Sellise mitmepoolse järelevalve tagamiseks saadavad liikmesriigid komisjonile informatsiooni oma majanduspoliitika valdkonnas võetud tähtsate meetmete kohta ning muud vajalikku informatsiooni. Kui liikmesriigi majanduspoliitika ei vasta üldsuunistele või see võib ohustada majandus- ja rahaliidu laitmatut toimimist, siis nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda asjassepuutuvatele liikmesriigile vajalikke soovitusi. Majanduspoliitikate koordineerimisest on täiendavalt selgitatud seletuskirja majandus- ja rahaliitu käsitlevas osas.
  

• 
  majandusolukorrale vastavate meetmete rakendamine, kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamises. Samuti liikmesriigist olenematutel erandlikest juhtumitest (näiteks loodusõnnetus) tingitud tõsistes raskustes olevale liikmesriigile ühenduse rahalise abi andmine;
  
• 
  avaliku võimu organitele rahaasutustes eesõigusi andvate meetmete kehtestamise keelu jälgimine, v.a kui need ei ühine usaldatavus normatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel;
  
• 
  ülemäärase riigieelarve puudujäägi menetlemine;
  
• 
  Euroopa Keskpangale ülesannete andmine, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude rahandusasutuste välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavus normatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat;
  
• 
  meetmete võtmine kõigi ringlusse lastavate müntide nominaalväärtuse ja tehniliste tunnuste ühtlustamiseks niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende tõrgeteta ringluseks ühenduse piires;
  
• 
  Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja muutmiseks nõukogule ettepanekute tegemine;
  
• 
  välja töötada ühenduse välise valuuta suhtes vahetuskursipoliitika üldsuunised;
  
• 
  läbirääkimiste pidamine raha- või välisvaluutarežiimi küsimustes tulenevalt asutamislepingu artikli 111 lõikest 3, mille kohaselt on nõukogul õigus ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga raha- või välisvaluutarežiimi küsimustes pidada läbirääkimisi;
  
• 
  maksebilansiga seotud raskuste ületamiseks krediitide andmine ja kaitsemeetmete kehtestamine;
  
• 
  nõukogu poolt antud muude nõuandvate ja ettevalmistatavate ülesannete täitmine.
  

Lisaks ülalnimetatud ülesannetele jälgib komitee Euroopa Liidu ühisrahaga mitteliitunud liikmesriikide rahaturu olukorda ja finantsolukorda ning üldist maksesüsteemi ja esitab selle kohta nõukogule ja komisjonile korrapäraselt aruandeid.