Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

1. Euroopa Arengufond
ELi liikmete arengukoostöö poliitika koosneb põhimõtteliselt kolmest sambast:

1. 
   liikmesriikide kahepoolne ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu antav abi,
   
2. 
   ELi ühine arengukoostöö poliitika, mida teostab komisjon,
   
3. 
   Euroopa Arengufond (EDF – European Development Fund).
   

Enamuse liikmesriikide puhul moodustab kahepoolne abi suurima osa arengukoostöö eelarvest. ELi ühist poliitikat rahastatakse üldise ELi eelarve kaudu.

Euroopa Arengufond on nn. eelarveväline fond, mille kaudu rahastatakse Euroopa Liidu arengukoostööd Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega (ACP riigid) ning oma liikmete ülemereterritooriumidega (OCT) vastavalt EL ja ACP vahel 23. juunil 2000.a. sõlmitud partnerluslepingule (Cotonou leping).
Arengufondi rahastamise osas lepivad liikmesriigid kokku eraldi. Liikmesriikide panus fondi sõltub formaalselt nende soovist ja võimest panustada, ehk on läbirääkimiste küsimus. Praegused liikmesriigid panustavadki väga erinevalt, vahemikus 0,02% RKT-st (Iirimaa) kuni 0,05% RKT-st (Prantsusmaa). Suured panustajad on veel Belgia (0,046%) ja Luxembourg (0,044%), väikesed aga Portugal, Suurbritannia, Kreeka ja Hispaania (vahemikus 0,02% - 0,03%). Muu hulgas annab liikmelisus arengufondis liikmesriigi ettevõtetele ja valitsusvälistele organisatsioonidele võimaluse osaleda fondi projektide elluviimiseks korraldatavatel rahvusvahelistel hankekonkurssidel.
Uue arengufondi finantsprotokolli läbirääkimised finantsperioodiks 2005-2010 toimuvad 2004. aasta jooksul, kuna need peavad olema lõpetatud enne 28. veebruari 2005.a., mil aegub 9. Euroopa Arengufondi finantsprotokoll.
Eestist saab liitumisel Euroopa Liiduga automaatselt Cotonou lepingu osapool. Sarnaselt varasemate laienemistega liitub Eesti arengufondiga ning hakkab sissemakseid fondi tegema alates uuest (10.) finantsprotokollist. Nõukogu langetab otsuse Eesti osaluse üksikasjade kohta Euroopa Arengufondis kooskõlas fondi asutamislepinguga pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. EL hindab erinevaid mõjutegureid, mida arvestatakse Eesti osaluse üksikasjade puhul arengufondis. Sellest tulenevalt teeb komisjon asjakohased ettepanekud nõukogule sobival ajahetkel.
Eesti hakkab osalema uut Euroopa Arengufondi puudutavatel või praeguse fondi täiendamiseks peetavatel läbirääkimistel 2004.a., mille käigus räägitakse läbi ka Eesti osamakse suurus.
Arvestades, et Eesti RKT 2001. aastal oli 91 644,6 miljonit krooni, oleks tänase liikmesriigi madalaima osaluse 0,02% puhul Eesti proportsionaalne panus ~18 miljonit krooni aastas.
Võttes aluseks rahandusministeeriumi SKP prognoosi 2003.a. jaanuarist, oleks Eesti hinnanguline panus:

2004 - SKP 128,4 miljardit - 0,02% - 25,68 miljonit

2005 - SKP 141,2 miljardit - 0,02% - 28,24 miljonit

2006 - SKP 155,1 miljardit - 0,02% - 31,02 miljonit

Üldiselt on liikmesriigi panus arengufondi samas protsentuaalses suurusjärgus kui panus ELi üldisesse eelarvesse (vt. tabelit). Euroopa Komisjon esitas ELiga liitumisläbirääkimiste käigus oma esialgse positsiooni, mille kohaselt peaks Eesti fondi panustama kuni 2 miljonit eurot aastas. Ka on Eestile mitteametlikult mõista antud, et madalama panuse puhul arengufondi võib eeldada suhteliselt kõrgemat üldist arengukoostöö rahastamist (% RKT-st)³⁵.