Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Komisjoni komiteed

Komisjoni komiteede eesmärgiks on abistada komisjoni talle seadusandja (EL Nõukogu ja Euroopa Parlament) poolt antud rakenduspädevuse kasutamisel. Liikmesriigi seisukohast tähendab komitoloogia menetlus järelevalvet komisjoni poolt koostatud rakendusnormide üle läbi komisjoni juurde moodustatud komiteedes osalemise.
Komisjoni juurde kuuluvad komiteed luuakse läbi tavapärase õigusloome menetluse, nende tegevuse pädevus, struktuur ja töömeetodid on määratletud nõukogu otsusega 1999/468/EÜ. Komisjoni komiteed annavad arvamusi komisjoni poolt välja töötatud rakendusaktide ja programmide eelnõude suhtes oma pädevuse piires. Lähtuvalt nõukogu otsuse artiklist 2 jagunevad komiteed pädevuse järgi kolmeks: järelevalvekomiteed (management), regulatiivsed (regulatory) komiteed ning nõuandvad (advisory) komiteed.
Järelevalvemenetlust kasutatakse ELi ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning programmide ettevalmistamisel, mille rakendamine toob kaasa märkimisväärseid eelarvelisi kulutusi. Regulatiivset menetlust kasutatakse üldise ulatusega rakendusaktide ettevalmistamisel (nt tarbija- ja tervisekaitse, tehnilised standardid) ning nõuandvat menetlust kõikide teiste rakendusaktide ettevalmistamisel juhul, kui ELi institutsioonid peavad seda vajalikuks. 2001. aastal tegutses 247 alalist komiteed. Komiteede sisemist töökorraldust ning suhteid institutsioonide ja avalikkusega reguleerivad 31. jaanuaril 2001. a Euroopa Komisjoni vastu võetud “Komiteede standardsed protseduurireeglid”, mille alusel iga komitee võtab vastu töökorraldust reguleerivad sisemised protseduurireeglid.
Komisjoni juurde loodud komiteedes on täiel määral esindatud vaid liikmesriigid. Liituvate riikide ametnike osalemine komiteede töös vaadatakse pärast ühinemislepingu allkirjastamist komisjoni poolt läbi iga komitee puhul eraldi. See tähendab, et Eesti ametnikud saavad võimaluse kõikides komisjoni komiteedes osaleda pärast ühinemislepingu jõustumist, ühinemislepingu allkirjastamise ja jõustumise vahepealsel perioodil osaletakse teatud komiteede töös.
Järelevalve- ja regulatiivkomiteede liikmeteks on tavaliselt kaks kuni kolm vastava valdkonna eest vastutava ministeeriumi ametnikku igast liikmesriigist, nõuandvate komiteede puhul 1-2 ametnikku igast liikmesriigist. Kuna komiteede hulk ja kohtumiste arv on suur, ei ole Eestil eeldatavalt võimalik osaleda kõikide komiteede töös. Osalemise vajaduse otsustab valdkonna eest vastutav ministeerium lähtuvalt rahaliste- ja inimressursside olemasolust ning valdkondlikest prioriteetidest. Samuti reguleerivad ministeeriumid komiteedes Eestit esindavate ametnike tegevust.
Euroopa Liit katab Phare programmi vahenditest liituvate riikide esindajate või ekspertide vaatlejatena osalemise komisjoni poolt korraldatud komiteede ja töögruppide töös 17. aprillist 2003. a kuni 30. aprillini 2004. a samade reeglite ja tava kohaselt nagu liikmesriikide esindajatele. Üldjuhul maksab komisjon kinni ühe esindaja reisikulud ja ekspertkomiteedes osalevatele ekspertidele lisaks ka majutuskulud. Seega tuleb ministeeriumidel endil katta komitoloogia komiteedes osalemisega kaasnevad majutuskulud ja päevarahad.

Tõhusam koostöö

Vastavalt tõhusamat koostööd käsitlevatele lepingu sätetetele, nagu neid on täiendatud Nice'i lepingu poolt, on kuni 27 liikmesriigiga Euroopa Liidus tõhusama koostöö asutamiseks vajalik minimaalne liikmesriikide arv kaheksa.

Eesti on liitumisläbirääkimistel nõustunud tõhusama koostöö sätetega ning pidanud sealjuures eriti oluliseks Euroopa Liidu asutamislepingu artiklile 43 Nice'i lepinguga lisatud punkte, mille kohaselt:

1. 
   tõhusamat koostööd võib rakendada viimase abinõuna ehk ainult juhul, kui Nõukogu otsustab, et mõistliku aja vältel ei ole võimalik saavutada samu eesmärke mingite teiste lepinguliste meetmete abil, ning
   
2. 
   tõhusam koostöö saab olema avatud kõikidele liikmesriikidele ning võimaldab neil hakata osalema selles igal ajal vastavalt Nice'i lepingu artikli 27 lõikele e ja artikli 40 lõikele b ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 11 lõikele a, eeldades, et nad nõustuvad otsustega, mis antud koostöö raames on juba vastu võetud.
   

Geograafiline ulatus

EÜ asutamislepingu artiklit 299 täiendatakse, lisamaks Eesti (koos teiste uute liikmesriikidega) Euroopa Liidu geograafilisse ulatusse. Selle kohustuse sätestab ühinemisakti eelnõu artikkel 19.