Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

EL nõukogu ning komisjoni töögrupid ja komiteed
Eestil on liikmesriigina õigus olla esindatud kõikides komiteedes, mis on asutatud lepingutega või vastavalt olemasolevatele kohaldatavatele reeglitele. Eesti ja teiste liituvate riikide esindatus kindlustatakse komiteesid ja töögruppe ning nende protseduurireegleid asutavate sätete tehniliste täiendustega.

EL nõukogu komiteed ja töögrupid

Nõukogu komiteede ja töögruppide ülesandeks on ette valmistada sektoraalsete nõukogude tööd. Suur osa ministrite nõukogu tööst tehakse ära komiteedes ja töögruppides, milles arutatakse läbi ja lepitakse kokku enamik spetsiifilisi küsimusi.
Lähtuvalt loomise alusest jagunevad komiteed ja töögrupid kolme kategooriasse:

• 
  lepingutest tulenevad komiteed;
  
• 
  liikmesriikide valitsuste poolt loodud komiteed;
  
• 
  teisesest seadusandlusest tulenevad komiteed ja töögrupid, mis omakorda jagunevad:
  

1. 
   nõukogu otsusega loodud komiteedeks; ja
   
2. 
   b) alaliste esindajate komitee (COREPER) otsusega loodud töögruppideks.
   

Lisaks õiguslikust alusest tulenevatele kategooriatele on komiteed ja töögrupid omakorda grupeeritud valdkondade järgi järgmiselt: A - lepingute, valitsusvaheliste otsuste ja nõukogu poolt moodustatud komiteed ning alaliste esindajate komiteega lähedalt seotud töögrupid; B - horisontaalsete üldasjadega tegelevad töögrupid; C - välissuhete, julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning arengukoostöö töögrupid; D - majandus- ja finantsküsimuste töögrupid; E - justiits- ja siseküsimuste töögrupid; F- põllumajanduse ja kalanduse valdkonna töögrupid; G – konkurentsivõimelisuse valdkondade (sh siseturg, tööstus, teadusuuringud) töögrupid; H – transpordi, telekommunikatsiooni ja energia valdkonna töögrupid; I – tööhõive, sotsiaalpoliitika ning tarbija- ja tervisekaitse valdkonna töögrupid; J – keskkonna valdkonna töögrupid; K – hariduse, kultuuri ja noorsoo valdkonna töögrupid.

Töögruppe moodustakse alaliste või ajutiste ülesannete täitmiseks, ajutised töögrupid kaotatakse pärast püstitatud ülesande täitmist. Lisaks nimetatud valdkondlikele komiteedele ja töögruppidele on nõukoguga seotud veel mitmed komiteed, mis ei tegele otseselt sektoraalsete nõukogude ettevalmistamisega (sh alaline tööhõivekomitee).
Nõukogu töögruppides saab liituv riik võimaluse osaleda koheselt pärast ühinemislepingu allakirjutamist. Nõukogu komiteede ja töögruppide kokkukutsumise sagedus oleneb suurel määral eesistujariigist, kes paneb lähtuvalt oma eesistumise prioriteetidest paika töögruppide koosolekute ajakava. Nõukogu töögruppide arv on umbes 150 ning nende kooskäimise sagedus on väga erinev. Kokku toimub aastas ligikaudu 2500 komiteede ja töögruppide tasandi kohtumist.
Töögruppides osalevad liikmesriikide esindajad (ministeeriumide või alaliste esinduste ametnikud). Tehniliste küsimuste puhul võivad riigid määrata töögruppidesse esindajaid ka väljastpoolt avalikku teenistust. Eesti on Kõrgemate Ametnike Nõukogu (KAN) raames alustanud ettevalmistusi ELi otsustusprotsessis osalemiseks, jaotades ELi nõukogu töögrupid ja komiteed ministeeriumide vahel lähtuvalt nende riigisisest pädevusjaotusest. Ministeeriumide ülesandeks on valmistada ette riigi positsioonid töögruppide ja komiteede kohtumisteks ning tagada vajadusel koostöös Eesti alalise esindusega Euroopa Liidu juures Eesti osalemine komiteede ja töögruppide koosolekutel. Koosolekutel osalemine toob ministeeriumidele kaasa eelarvelisi kulutusi. Osalemiskulud perioodil 16.04.-31.12.2003 on ministeeriumide poolt planeeritud 2003. aasta eelarvesse.