Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Reaalse konvergentsina käsitatakse eelkõige majandusstruktuuri sarnastumist ja turgude integreerituse taset, aga ka sissetulekute erinevuste kahanemist eurotsooniga võrreldes. Erinevalt reaalsest konvergentsist on nominaalne konvergents mõõdetav rahapoliitikat iseloomustavate näitajate (inflatsioon, intressimäärad jm) erinevuste kaudu. Euroopa Liidu majanduspoliitikas on nominaalsel konvergentsil ka otsene poliitiline väljund – sellega on seotud EMU täisliikme staatus ja liitumine eurosüsteemiga, milleks on vaja täita Maastrichti kriteeriumid, s.h. hoida inflatsioonimäär ja intressid ELi keskmise lähedal ning saavutada vahetuskursi stabiilsus euro suhtes.

11 protseduuri ühenduse välislepingute sõlmimiseks ühenduse pädevuse piires näeb ette asutamislepingu artikkel 300.

12 vt näiteks Euroopa Kohtu arvamus C-2/91, (ILO Convention ) [1993] ECR I-1061

13 Euroopa Kohtu arvamus 1/76 (Re the Draft Agreement for a Laying-up Fund for Inland Waterway Vessels) [1977] ECR 741

14 Samas; vt ka Euroopa Kohtu arvamus 1/94 (Re WTO Agreement) [1995] 1 CMLR 205; [1994] ECR I 5267 ja Euroopa Kohtu lahend C-469/98 (Open skies). Vajalikkuse printsiip tähendab nimetatud kaasuste kohaselt, et ühendus omab ainupädevust välislepingu sõlmimiseks ainult juhul, kui see on ühendusesisese pädevuse efektiivse toimimise vältimatuks eelduseks; elik juhul, kui ühenduse asutamislepingujärgseid eesmärke ei ole võimalik tagada ühendusesiseste õigusaktidega. Tegemist on seega rangelt piiritletud võimalusega.

15 Seda põhimõtet väljendas Euroopa Kohus juba tuntud ERTA lahendis (kohtuasi 22/70, Commission v Council (ERTA) [1971] ECR 263), sedastades, et ühenduse sisemise pädevuse kasvades areneb ka ühenduse väline pädevus.

16 Nimetatud lepingud kuuluvad paralleelselt tolliliidu, keskkonna ja transpordi peatükkidesse.

17 kulude grupp

18 Euroopa Liidus kasutusel oleva termini 'VAT - value added tax' all mõistetakse lisandunud väärtuse maksu. Eestis on aga kasutusel termin 'käibemaks', mis tuleneb 1992. aastal kehtima hakanud käibemaksuseadusest. Selle seaduse mõttes mõistetakse käibemaksu all aga tegelikkuses lisandunud väärtuse maksu, see tähendab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on tema maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu ja tema poolt ettevõtluses kasutamiseks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasutud käibemaksu vahe, mis sisuliselt ongi lisandunud väärtuse maks. Kuna ka tollal kehtiv maksukorralduse seadus sätestas ühe riikliku maksuna käibemaksu, tulnuks uue termini kasutuselevõtmisel teha ulatuslikke muudatusi teistes kehtivates õigusaktides, mistõttu mõistete järjepidevuse tagamiseks jäädi senini kasutusel oleva käibemaksu termini juurde.

19 Nõukogu otsus 94/728/EÜ, Euroatom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta 31.oktoober 1994

20 Riigi Teataja RT RT I 2002, 64, 393 (terviktekst)

21 Lisaks sellele maksavad praegu vähem ka Austria, Saksamaa, Holland ja Rootsi.

22 European System of Accounts

23 GFS Government Finance Statistics - Rahvusvaheline Valuutafond

24 Summa on indikatiivne ja tugineb Eurostat (New Cronos) poolt avaldatud 2002. Aasta prognoosidele

25 Tabel on koostatud EL Kopenhaageni tippkohtumisel 13.-14.12 2002 kandidaatriikidele esitatud lõpliku finantspaketi alusel.

26 Euroopa Kohtu protseduurireeglid on avaldatud EÜT L 176, 04.07.1991, lk 1, ja EÜT L 383, 29.12.1992 (corrigendum), täiendatud EÜT L 22, 28.02.1995, lk 61; EÜT L 103, 19.04.1997, lk 1 ja EÜT L 351, 23.12.1997, lk 72 (corrigendum); EÜT L 122, 24.05.2000, lk 43; OJ L 122, 19.12.2000, lk 1; OJ L 119, 27.04.2001, lk 1; EÜT L 272, 10.10.2002, lk 24.

Esimese astme kohtu protseduurireeglid on avaldatud EÜT L 136, 30.05.1991 ja EÜT L 317, 19.11.1991, lk 34 (corrigendum).

27 Mingit valemit, mis tegelikkuses kehtiks, selles osas olemas ei ole. Kohtade jagunemine EP-s on liidu ajaloolise arengu tulemus, mis ei peegelda väga täpselt proportsionaalselt liikmesriikide rahvaarvu suurust. Esialgseks eesmärgiks oli säilitada suhteline tasakaal suurte, keskmise suurusega ning väikeste liikmesriikide vahel. Vastavalt nõukogu otsusele L278/1/EEC aastast 1976 peaks igal liikmesriigil olema 1 parlamendikoht 0,62 miljoni elaniku kohta, mida aga pole olnud võimalik tegelikkuses järgida.

28 Vastavalt Nice'i kokkulepetele saab Eesti Europarlamendis 2004-2009 6 saadiku kohta.

29 Pro rata - võrdeliselt, proportsionaalselt vastavalt osale.

30 Enne 1. jaanuari 2005 Euroopa Liiduga liituvate riikide häältekaal määratakse kindlaks ühinemislepingus.

31 Käesolev informatsioon ei ole sätestatud ühinemislepingus, vaid tuleneb Euroopa Parlamendi presidendi Pat Cox’i ja ELi ülemkogu presidendi Costas Simitise kirjavahetusest uute volinike nimetamise protseduuri kohta.

32 Samas

33 Tegemist on üsna ligikaudsete arvudega, kuna palju sõltub sellest, millist perioodi kasutada referentsina

34 EMU kohta vt täpsemalt seletuskirja majandus- ja rahaliitu käsitlevast osast

35 Euroopa Liit võttis Barcelona tippkohtumisel vastu poliitilise otsuse (Presidency Conclusions) suurendada arengukoostööks suunatavaid vahendeid aastaks 2006 tasemele 0,39% RKT-st, sh. mitte ühelgi liikmesriigil ei tohiks see tase jääda madalamaks kui 0,33% RKT-st.

36 Active observer status annab õiguse sõna võtta, kuid ei anna hääleõigust.

37 Eesistuja võib piirata sõnavõtu aega, määrata sõnavõttude järjekorra, grupeerida sõnavõtte, paluda suuliste sõnavõttude asemel kirjalikke, jne.