Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Väike ja keskmise suurusega ettevõtteid puudutava valdkonna rakendamise eest on vastutav Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.

7. Jõustumine
Euroopa Liidu tasandil on antud valdkond reguleeritud Euroopa Väikeettevõtluse Hartaga, millega Eesti on juba liitunud 2002. aasta juulis.
17. JAGU

TEADUS JA TEADUSUURINGUD

1. Sissejuhatus
Seletuskirja käesoleva osa on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduspoliitika nõunik Rein Vaikmäe, Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Ülle Kurvits ning poliitikaosakonna nõunik Tiia Raudma. Läbirääkimiste töögruppi olid kaasatud eksperdid Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Teadus- ja Arendusnõukogust ning Riigikogust. Valdkonna juriidilist ekspertiisi tegid läbirääkimiste erinevatel etappidel Haridus- ja Teadusministeeriumi juristid Erle Enneveer, Heddi Lutterus ja Piret Blankin.
Teaduse ja teadusuuringutega seonduv aquis’ tugineb EÜ asutamislepingu artiklitele 163-173, mis määratlevad ühenduse eesmärgid teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas ning nende saavutamise meetodid ja abinõud. EL ei tee liikmesriikidele teaduse ja teadusuuringute vallas konkreetseid ettekirjutusi, vaid sätestab üldised eesmärgid ja koostöö põhimõtted, millest Euroopa Liit oma tegevuses lähtub.

2. Eesmärk

3.Sisu ja võrdlev analüüs
Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 163 on ühenduse eesmärgiks tugevdada tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning toetada selle muutumist konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil, toetades ja edendades samal ajal teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks ühenduse muu poliitika põhjal. Sellel eesmärgil ergutab ja soodustab EL ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, teaduskeskuste ja ülikoolide tegevust tipptasemel teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse vallas. EL toetab nende omavahelisi koostööpüüdlusi, seades peamiseks eesmärgiks võimaldada ettevõtetel kasutada võimalikult täielikult rahvusvahelise turu potentsiaali, tehes seda rahvuslike lepingute avamise, ühiste standardite defineerimise ja koostööd pärssivate juriidiliste ning rahanduslike takistuste kõrvaldamise teel.
Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab EL mitmesuguseid tegevusi, mis on täienduseks liikmesriikide poolt rakendatavatele tegevustele. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 164 on olulisimateks teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse mitmeaastaste raamprogrammide rakendamine, koostöö arendamine kolmandate riikidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega teadus- ja arendustegevuse vallas, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduste tulemuste levitamine ning ühenduse teadlaste mobiilsuse ja koolituse soodustamine. Nimetatud raamprogrammide koostamisel ja rakendamisel järgitakse ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. See tähendab, et raamprogrammiga edendatakse tipptasemel teadustööd Euroopale erilist huvi pakkuvates ja lisaväärtust andvates ning Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tõstvates võtmevaldkondades. Raamprogrammidega püütakse teadusuuringuid ja tehnoloogilist arendustegevust Euroopas paremini integreerida, kasutades selleks tõhusaid rahastamisvahendeid, mis motiveerivad teadusprojektides osalejaid ühinema uurimiskonsortsiumidesse, et vastata prioriteetsete teadusvaldkondade väljakutsetele ja tegutseda võimalikult laia rahvusvahelise kandepinnaga.
EÜ asutamislepingu artikli 165 kohaselt koordineerivad ühendus ja liikmesriigid oma tegevusi teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas, et tagada liikmesriikide ja ühenduse poliitikate kooskõla. Sama artikli kohaselt võib komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega pakkuda välja algatusi, mis soodustavad sedalaadi koordinatsiooni.
Näiteks komisjoni initsiatiiv (COM (2000)6; 18. jaanuar 2000. a) kujundada välja Euroopa Teadusruum (ETR) (European Research Area: ERA) eesmärgiga integreerida Euroopa tugev, aga kontinendi ulatuses killustatud teaduspotentsiaal nii inim- kui materiaalsete ressursside osas. Pikemas perspektiivis on eesmärgiks saavutada liikmesriikide teadus- ning arendustegevuse strateegiate suurem kooskõlastatus ning vastastikune uurimisprogrammide avamine.

ETR ideeline raamistik ja selle ideede realiseerimise instrumendid töötati välja komisjoni ning liikmes- ja kandidaatriikide aktiivse dialoogi käigus. Lähiaastatel on ETR loomine Euroopa Liidu teadus- ning tehnoloogilise arendustegevuse poliitika üks põhieesmärke.

ETR loomise üheks põhiliseks instrumendiks on küll ELi raamprogrammid, aga tegemist on väga laia meetmete kompleksiga, mis hõlmab Euroopa tippkompetentsi kaardistamist, teaduse infrastruktuuri väljaarendamist, teaduse ja ühiskonna suhteid, mobiilsuse ja koolituse probleeme jne. Oluline on märkida, et ETR ideede väljakäimisest alates on komisjon rõhutanud vajadust kaasata kandidaatriigid ETR väljakujundamisse võrdsetel alustel liikmesriikidega ja seda joont on ka praktikas hoitud.
EÜ asutamislepingu artiklid 166-170 käsitlevad raamprogrammidega seonduvaid küsimusi. Artikkel 166 täpsustab raamprogrammide koostamise üldisi põhimõtteid. Raamprogrammis määratletakse teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid, mida kavatsetakse saavutada artiklis 164 loetletud tegevuste kaudu ning määratakse vastavad prioriteedid. Samuti fikseeritakse ELi rahalise osaluse detailsed reeglid ja kogumaht ning kogusumma jagunemine kavandatud tegevuste vahel. Raamprogrammi viiakse ellu iga tegevuse jaoks koostatud eriprogrammide kaudu. Igas eriprogrammis peavad olema sätestatud detailsed reeglid selle täitmiseks, programmi kestus ning vahendid, mida peetakse vajalikuks programmi realiseerimiseks. Kõigi eriprogrammide realiseerimiseks kavandatud rahaliste vahendite kogusumma ei tohi ületada raamprogrammi elluviimiseks kavandatud kogusummat. Mitmeaastased raamprogrammid sätestavad ELi kõik tegevused teaduse- ja tehnoloogilise arendustegevuse vallas, ning peavad rakendamiseks saama nõukogu heakskiidu. Komisjonilt saadud raamprogrammi ettepaneku osas konsulteerib nõukogu Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega ning kiidab selle heaks, rakendades protseduuriliselt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõtet.
Vastavalt artiklile 167 peab nõukogu raamprogrammi elluviimiseks kehtestama eeskirjad, mille alusel ettevõtted, teaduslikud uurimiskeskused ja ülikoolid raamprogrammis osalevad ning samuti uuringute tulemuste levitamise eeskirjad.

Ühenduse asutamislepingu artikkel 168 sätestab võimaluse, et raamprogrammi elluviimise käigus võib vajadusel teha otsustusi selliste täiendavate programmide loomiseks, milles osalevad vaid teatud liikmesriigid, kes neid programme rahastavad vastavalt ELi osalusele. Nõukogu peab kehtestama eeskirjad, mis on rakendatavad ka täiendavatele programmidele, eriti selles osas, mis puudutab uuringute tulemuste levitamist ja kättesaadavust teistele liikmesriikidele.

Asutamislepingu artikkel 169 sätestab, et raamprogrammi elluviimisel võib ELi kokkuleppel asjassepuutuvate liikmesriikidega sätestada osavõtu mitme liikmesriigi algatatud teaduse ja tehnoloogilise arendustöö programmidest. Selle artikli rakendamine oli üks väheseid erandeid ELi 5. raamprogrammist , mis ei laienenud kandidaatriikidele, kes muus osas olid programmi täitmisel võrdsustatud liikmesriikidega. Samal ajal kaotab see artikkel 6. raamprogrammi rakendamisel oma spetsiifilisuse, kuna ETR loomise üks eesmärke ongi liikmesriikide teaduse ja tehnoloogilise arendustöö programmide vastastikune avamine.
EÜ asutamislepingu artiklis 170 on sätestatud võimalus kaasata raamprogrammi elluviimisse kolmandaid riike või rahvusvahelisi organisatsioone. Sellele artiklile tuginedes said ka Eesti teadlased veel enne Eesti liitumisavalduse esitamist võimaluse raamprogrammides osaleda. Nimelt loodi komisjoni algatusel 1993. a ELi 3. raamprogrammi (1990-1994) raames Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega koostöö arendamiseks PECO-Copernicus programm. Selle raames võisid selle raamprogrammi projektikonsortsiumid kaasata neile käimasoleva projekti täitmise seisukohast huvipakkuvaid uurimisrühmi Kesk –ja Ida-Euroopa riikidest. Liitujate osalemist finantseeriti PECO-Copernicuse programmi rahadest. ELi 4. raamprogrammis (1994-1998) loodi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö arendamiseks INCO-Copernicus programm. Programmi raames finantseeriti nende Kesk- ja Ida-Euroopa uurimisrühmade osalemist raamprogrammi projektides, keda ELi liikmesriikide edukad projektikonsortsiumid kutsusid osalema juba projektitaotluste koostamise ajal, st osaleti kogu raamprogrammi vältel.
Tuleb rõhutada, et nii 3. kui 4. raamprogrammi finantseerimisskeemid olid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide teadlastele avatud siiski vaid piiratud ulatuses, puudutades valdavalt ühiseid uurimisprojekte.

Pärast Euroopa Lepingu sõlmimist suurenesid raamprogrammides osalemise võimalused. Euroopa Lepingu artiklite 76 ning 108 ja X lisa kohaselt võib Eesti osaleda ELi raamprogrammides, eriprogrammides, projektides ja muudes ELi tegevusprogrammides, eriti teadusuuringute vallas. Oma 1997. a detsembrikuu istungil Luxembourgis kutsus Euroopa Ülemkogu avama teatavaid (sh teadusalaseid) ELi programme kandidaatriikidele, et võimaldada neil tutvuda ELi poliitika ja töömeetoditega. Kandidaatriikidelt oodati omapoolseid pidevalt kasvavaid rahalisi sissemakseid, mida osaliselt võis vastava taotluse rahuldamisel rahastada PHARE. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid oma otsusega 182/1999/EÜ vastu ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse 5. raamprogrammi (1998-2002). ELi, liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsusega 2/1999 võeti vastu Eesti osalemise tingimused selles programmis.

29. oktoobril 2002. a sõlmiti ELi ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse mõistmise memorandum Eesti ühinemise kohta ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 6. mitmeaastase raamprogrammiga, mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002-2006). 6. raamprogrammis on sätestatud seitse prioriteetset ühisuuringute valdkonda: bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoius; infoühiskonna tehnoloogiad; nanoteadused ja –tehnoloogiad; lennundus ja kosmoseuuringud; toiduainete kvaliteet ja ohutus; säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid; kodanikud ja valitsemine teadmistepõhises ühiskonnas. Lisaks on raamprogrammis ette nähtud meetmed Euroopa teadusruumi struktureerimiseks ning Euroopa teadusruumi aluste tugevdamiseks.
Oma eesmärkide eluviimisel teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas tugineb EL peamiselt liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse struktuuridele. EÜ asutamislepingu artikkel 171 sätestab ühenduse võimaluse asutada oma eesmärkide realiseerimiseks ka ELi ühisettevõtteid või luua muid struktuure. Üheks selliseks on näiteks EL Teaduse Ühendkeskus (JRC). EL Teaduse Ühendkeskus on komisjoni peadirektoraat, mis annab sõltumatut teaduslik-tehnilist nõu Euroopa õigustiku loojatele ja poliitikutele. Seejuures luuakse sertifitseeritud võrdlusaineid, koostatakse ühiseid kogu Euroopat hõlmavaid andmebaase ning hinnatakse ja harmoniseeritakse mõõtmise metoodikaid. JRC osaleb ja koordineerib praegu 150 teadusliku võrgustiku tegevust, mis hõlmab 2000 teadusrühma kogu Euroopas.
Raamprogrammide ja nende elluviimist toetavate lisaprogrammide rakendamisega seotud eeskirjade vastuvõtmine ning artiklis 171 nimetatud struktuuride asutamine kuulub nõukogu kompetentsi ja vastavad protseduurid on sätestatud asutamislepingu artiklis 172.
Euroopa Ülemkogu on viimastel aastatel vastu võtnud mitu Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika suundumusi sätestavat otsust, mis konkretiseerivad EÜ asutamislepingus määratletud eesmärke ning nende saavutamise viise ja meetodeid. Nende otsuste realiseerimise ühe meetmena on komisjon asunud koostöös liikmesriikidega kujundama Euroopa teadusruumi.
Ühinemislepingu kontekstis tähendab see, et lisaks valmisolekule rakendada valdkonna acquis`, peab Eesti oma teadus- ja arendustegevuse strateegia ja poliitika kujundamisel lähtuma ELi suundumustest selles valdkonnas, et olla valmis osalemiseks Euroopa teadusruumis.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Eesti õigusaktid on kooskõlas teaduse ja teadusuuringute acquis’ga ning vastavalt ühinemislepingule on Eesti kohustatud vastavat acquis’d rakendama Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates.
ELi teadus ja teadusuuringuid käsitlev acquis’ koosneb peamiselt ELi teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse raamprogrammi ja selle alamprogrammidega seotud õigusaktidest, mida ei ole vaja Eesti õigusaktidega täiendavalt ühtlustada. Acquis’s sisalduvad ka mõned õigusaktid, mis käsitlevad Euroopa Aatomienergia Ühendusega seotud programme ning ühenduse rahalist toetust teatud tüüpi laboratooriumidele. Neid õigusakte ei ole samuti vaja Eesti õigusaktidega täiendavalt ühtlustada (vt palun ka seletuskirja VII osa 14. jagu energeetika kohta ning 30. jagu institutsioonide kohta).

5. Mõjud
Euroopa Liidu praegused liikmesriigid on jõudnud poliitilisele kokkuleppele , et teadus ja tehnoloogiline arendustegevus on valdkonnad, millesse tuleb investeerida selleks, et muuta EL vastavalt Lissaboni strateegiale aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majandussüsteemiks. Eesti osalemine Euroopa teadusruumi kujundamisel võimaldab kiiremini realiseerida Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegias kavandatud eesmärki parandada teadmistebaasi uuendamisega ja ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisega Eesti elanike elukvaliteeti ning kasvatada ühiskonna sotsiaalset heaolu.
Rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas on piiratud võimalustega väikeriigile oluline lisaressursside hankimisel ja rahvusvahelise teaduse infrastruktuuri võimalustest osasaamisel. Paljudes teadusvaldkondades on Eestis tipptasemel teadlasi, kuid kohapealsed uurimisrühmad on väikese koosseisuga ning osalemine rahvusvahelistes programmides, eelkõige ELi teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse raamprogrammides, võimaldab Eesti teadlastel teha uuringuid teadustööks vajalikku kriitilist massi ületava rahvusvahelise teaduskollektiivi koosseisus ning avab seeläbi ligipääsu koostööpartnerite unikaalsele teadusaparatuurile.

6. Rakendamine
Nimetatud valdkonna rakendamise ja järelvalve teostamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Selleks, et tagada administratiivne valmisolek ELiga ühinemiseks, muudeti 2002. a sügisel koos Haridusministeeriumi reorganiseerimisega Haridus- ja Teadusministeeriumiks ka ministeeriumi põhimäärust ning viidi läbi vajalikud struktuurimuudatused.
Acquis’ rakendamisesse on kaasatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi asutatud SA Archimedes Euroopa Liidu Innovatsioonikeskus, mis on määratud ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse mitmeaastaste raamprogrammide kontaktpunktide organisatsiooniks. Sisuliselt on tegemist raamprogrammitugistruktuuriga Eestis, mis kindlustab informatsiooni leviku, konsultatsioonitegevuse ja vajaliku koolituse raamprogrammis osaleda soovivatele teadlastele ja inseneridele.