Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

10. JAGU

MAKSUSTAMINE

1. Sissejuhatus

Seletuskirja maksustamise peatüki osa on koostanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja ja maksustamise peatüki eest vastutava töögrupi juht Lemmi Oro, maksupoliitika osakonna kaudsete maksude talituse peaspetsialistid Kadri Kukk, Heidi Vessel ja Lauri Lelumees ning otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun.

Läbirääkimiste raames on valitsusvälistest institutsioonidest olnud kaasatud Õliühing, Keemiatööstuse Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, samuti TTÜ kütusekeemia professor Leevi Mölder jt.
Maksustamise acquis’ käsitleb otseseid ja kaudseid makse. Otseste maksude osas toimub liikmesriikide tegevuse ühtlustamine eeskätt tulenevalt Euroopa Kohtu lahenditest. Kaudsete maksude osas on eesmärgiks Euroopa Liidu liikmesriikide vastavate õigusaktide ühtlustamine.

2. Eesmärk
Euroopa Ühenduse asutamislepingus reguleerivad kaudseid makse artiklid 90-93. Artiklis 90 sätestatud põhimõtte kohaselt ei tohi toodete maksustamisest tuleneda diskrimineerimist teiste liikmesriikide maksumaksjate suhtes. Artiklid 91 ja 92 kajastavad kaupade eksportimisel ja importimisel järgitavate tagasimaksete ja tasakaalustusmaksete põhimõtteid. Eesti maksusüsteem on kooskõlas asutamislepingus sätestatud võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.
Kaudsete maksude puhul on eesmärgiks vastavate regulatsioonide ning maksumäärade ühtlustamine. Maksumäärade ühtlustamiseks on Euroopa Liidus kehtestatud maksude miinimummäärad. Nii kehtivad miinimumnõuded kütuse-, tubaka- ja alkoholiaktsiisi määradele. Käibemaksu osas on eesmärgiks ühine käibemaksusüsteem, mille põhiprintsiibiks on käibemaksu rakendamine lisandunud väärtuse maksuna.

Vastavalt artiklile 93 on kaudsete maksude alaste otsuste langetamisel vajalik nõukogu ühehäälne otsus ning see otsus peab järgima ühtse siseturu ja selle toimimise eesmärke.

Otseste maksudega seonduvad Euroopa Ühenduse asutamislepingus järgmised põhimõtted: kapitali, teenuste, isikute ja kaupade vaba liikumine, asutamisvabadus ning võrdne kohtlemine. Artiklitega 56-58 reguleeritakse kapitali siirdeid. Nagu varem öeldud toimub otseste maksude valdkonnas liikmesriikide tegevuse ühtlustamine eeskätt tulenevalt Euroopa Kohtu kohtulahenditest. Senised rohkem kui 60 Euroopa Kohtu lahendit antud valdkonnas tuginevad põhiosas EÜ asutamislepingus sätestatud kapitali vaba liikumise ning mittediskrimineerimise põhimõtetele.
Olulisemad kohtulahendid käsitlevad erinevaid asutamislepingu põhimõtteid ja nende täitmist:

1) erinevate soodustuste, sealhulgas mahaarvamiste mittevõimaldamine:

• 
  isikuga seotud maksuvabastused, näiteks füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestamine (C-279/93 Schumacker, kus Euroopa Kohus leidis, et residentidele rakenduvaid maksusoodustusi tuleks laiendada mitteresidentidele, kes on selle riigi residentidega sarnases olukorras);
  

• 
  mitteresidendi püsivale tegevuskohale maksukrediidi mittevõimaldamine erinevalt residendist äriühingutest (nn 270/83 avoire fiscal);
  

• 
  välismaa kindlustusseltsile tehtavate kindlustusmaksete mahaarvamine füüsilise isiku maksustatavast tulust (C-204/90 Bachmann, kus Euroopa Kohus leidis, et vaba liikumist takistavat maksumeedet võib ELi liikmesriik rakendada ainult juhtudel, kui vaba liikumist piirav säte on vajalik riigi maksusüsteemi terviklikkuse seisukohast);
  

2) mitteresidendi püsivale tegevuskohale rakendatav kõrgem maksumäär (C-311/97 Royal Bank of Scotland);

3) takistused teenuste vabal liikumisel (C-118/96 Safir, elukindlustuse maksustamise erinevus sõltuvalt kindlustusandja asutamise kohast);

4) takistused kapitali vabal liikumisel (C-35/98 Verkooijen, dividendide maksustamise erinevus sõltuvalt äriühingu asukohast);

5) mitteresidendi püsiva tegevuskoha kahjumi arvestamine ja edasikandmine (C-250/95 Futura).

Küsimust, kas siseturu arenedes peaks edasi liikuma otseste maksude ühtlustamise juurde või muutma nõukogu hääletussüsteemi kvalifitseeritud enamuse põhiseks, on arutatud Euroopa tuleviku konvendi töös. Eesti seisukoht on seni olnud olemasolevat otsusetegemise mehhanismi mitte muuta ning ühenduse pädevust maksustamise valdkonnas mitte suurendada.
Kaudsete maksude osas on Eesti oma maksuseaduste harmoneerimisel EL acquis’ga arvestanud järgmisi olulisemaid õigusakte:

• 
  kuues nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ liikmesriikide kumuleeruvat käibemaksu käsitlevate õigusaktide kohta. Direktiivi eesmärgiks on harmoneerida liikmesriikide käibemaksusüsteemid isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise piirangute tõhusamaks kõrvaldamiseks ning riikide majanduste integreerimiseks. Direktiiv kehtestab käibemaksu alammäära (15%) ja näeb teatud kaupade ja teenuste puhul ette võimaluse kohaldada kahte alandatud määra (min 5%);
  

• 
  kaheksas nõukogu direktiiv 79/1072/EMÜ liikmesriikide käibemaksu reguleerivate seaduste harmoneerimise kohta - käibemaksu tagastamise kord välisriigi maksukohustuslastele, kes ei ole registreeritud riigi territooriumil. Direktiivi põhieesmärk on käibemaksu tagastamissüsteemi kaudu ära hoida topeltmaksustamine ja konkurentsi moonutamine;
  

• 
  nõukogu direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta. Direktiiv reguleerib alkoholi, tubakatoodete ja kütuse aktsiisiga maksustamist kauba vaba liikumise tingimustes EL tolliterritooriumil, mis tähendab, et kaup liigub liikmesriikide vahel tollivabalt. Tagamaks aktsiisi maksmist sätestatakse direktiivis nõuded aktsiisimaksjatele ehk isikutele, kes võivad toota aktsiisikaupa ja võtta teisest liikmesriigist vastu aktsiisiga maksustamata kaupa. Samas direktiivis sätestatakse liikmesriikidele täitmiseks kohustuslikud aktsiisivabastused, aktsiisikauba maksustamise moment ning nõuded aktsiisikauba liikumisele liikmesriikide vahel;
  

• 
  nõukogu direktiiv 92/79/EMÜ sigarettidele kehtestatud maksumäärade ühtlustamise kohta. Direktiiv kehtestab sigarettide aktsiisi alammäära;
  

• 
  nõukogu direktiiv 92/80/EMÜ valmistubakale, välja arvatud sigarettidele, kehtestatud maksude ühtlustamise kohta. Direktiiv kehtestab aktsiisi alammäära sigarettidest erinevatele tubakatoodetele, milleks on sigarillo, sigar ja suitsetamistubakas;
  

• 
  nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ alkoholile ja alkohoolsetele jookidele aktsiisistruktuuri ühtlustamise kohta. Direktiivis liigitatakse alkohol õluks, veiniks, kääritatud joogiks, vahetooteks ja muuks alkoholiks (piiritus, konjak, viski jne) ning antakse nende määratlus;
  

• 
  nõukogu direktiiv 92/84/EMÜ aktsiisimäära ühtlustamise kohta alkoholile ja alkohoolsetele jookidele. Direktiivis sätestatakse aktsiisi alammäärad alkoholile;
  

• 
  nõukogu direktiiv 92/81/EMÜ mineraalõlidele kehtestatud aktsiiside struktuuri ühtlustamise kohta. Direktiivis on sätestatud maksuobjektiks olevate mineraalõlide kaubakoodid, aktsiisiga maksustamise põhimõtted, aktsiisivabastuse kehtestamise võimalused ja tingimused ning alandatud maksumäära kehtestamise kord;
  

• 
  nõukogu direktiiv 92/82/EMÜ mineraalõlide aktsiisimäärade ühtlustamise kohta. Direktiivis on sätestatud aktsiisiga maksustatud mineraalõlide ja maagaasi maksumäärad mootorikütusena-, eriotstarbel- ja kütmisotstarbel kasutamiseks.
  

Otseste maksude osas on Eesti arvestanud järgmiste olulisemate õigusaktidega:

• 
  nõukogu direktiiv 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jagunemise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta. Direktiivi kohaselt võib liikmesriikide piire ületavate ühinemiste korral maksustamist ajutiselt edasi lükata;
  

• 
  nõukogu direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta. Direktiiv reguleerib jaotatud kasumi maksustamist, kui ema- ja tütarettevõte asuvad erinevates liikmesriikides;
  

• 
  konventsioon topeltmaksustamise vältimisest seotud ettevõtete kasumite korrigeerimisel (90/436/EMÜ). Konventsioon kehtib tulumaksu kohta ja lubab liikmesriigi maksuhalduril korrigeerida konventsiooni mõistes seotud ettevõtjate kasumit, kui ettevõtjate majandussuhted ei ole kooskõlas turutingimustega. Kui ettevõtja tegutseb teises liikmesriigis püsiva tegevuskoha kaudu, lubab konventsioon püsivale tegevuskohale omistada kasumi, mida püsiv tegevuskoht saaks ettevõtjast iseseisvalt sarnasel tegevusalal tegutsedes;
  

• 
  komisjoni soovitus 94/79/EMÜ mitteresidentide poolt liikmesriigis teenitud teatud tululiikide maksustamise kohta. Soovituse kohaselt ei tohiks liikmesriik maksustada mitteresidendist füüsilist isikut residendist koormavamalt, kui ta on maksustamisperioodil teeninud selles liikmesriigis vähemalt 75% oma maksustatavast kogutulust;
  

• 
  komisjoni soovitus 94/390/EÜ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate maksustamise kohta. Liikmesriikidel soovitatakse vähendada progresseeruva tulumaksu kahjulikke mõjusid füüsilisest isikust ettevõtjate ja partnerluse osanike taasinvesteeritud kasumi maksustamisel. Soovitus pakub olukorra lahendamiseks kaks võimalust: lubada sellistel ettevõtjatel ja partnerlustel maksta taasinvesteeritud kasumilt äriühingu tulumaksu või maksustada sellist kasumit äriühingute tulumaksumääraga võrreldava määraga.
  

Nimetatud õigusaktide põhieesmärgiks on tagada kapitali, teenuste, isikute ja kaupade vaba liikumine, asutamisvabadus ning võrdne kohtlemine.