Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Mitmepoolsed kaubanduslepingud

Nagu eelpool mainitud, on mitmepoolsete suhete kõige olulisem aspekt osalemine WTOs. Eesti ühines WTOga 13.11.1999 (vt RT II 1999, 22), ühinedes nii WTO asutamislepingusse kuuluvate lepingutega (neist olulisimad on mitmepoolsed kaubavahetuslepingud, teenustekaubanduse üldleping ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping) kui ka pärast 1995. aastat lisandunud kokkulepete ja otsustega. Kõigi mainitud lepingute, kokkulepete ja otsuste osas langevad Eesti ning EL riikide kohustused WTO raames kokku. Kahest WTO asutamislepingu alusel sõlmitud vabatahtlikust e. plurilateraalsest lepingust on Eesti peale WTOga liitumist ühinenud Tsiviilõhusõidukikaubanduse lepinguga ning lepingu lisa muutmise protokolliga (vt RT II 2001,8,46 ja RTI 2002, 88, 1385). Teise plurilateraalse lepinguga riigihangete valdkonnas on ühinemisläbirääkimised käimas. EL hinnangul peaks liitumine riigihangete lepinguga aset leidma pärast Eesti liitumist ELiga, vältimaks võimalikke probleeme kohustuste harmoneerimisel.
Eesti kaupade- ja teenustealaste kohustuste loendid ning põllumajandustoetuste osas võetud kohustused on EL vastavatest kohustustest liberaalsemad. Liitumisel ELiga võtab Eesti üle EL kohustuste loendi kaupade osas ning hakkab rakendama ELi poolt rakendatavaid kaubandusmeetmeid (sh. tollitariife, kvoote ja toetusi). Teenuste osas on Eestil kavatsus säilitada, sarnaselt mitmete praeguste EL liikmesriikidega, mõningad erisused võrreldes EL kohustustega. Täpsem võrdlev analüüs teenustealaste erikohustuste osas ning vastavad konsultatsioonid EL Komisjoniga on hetkel käimas.
Vastavalt WTO asutamislepingule (Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe, GATT 1947, artikkel XXIV) tuleb juhul, kui uute riikide liitumisel EL-ga muutub nende kaubandusrežiim kolmandate riikide suhtes üldkokkuvõttes ebasoodsamaks, võimaldada neile riikidele kompensatsiooni. Kompensatsiooni üle kolmandate riikidega peetavate läbirääkimiste aluseks on ELiga liituvate riikide keskmise rakendatava kaalutud tollitariifimäära muutus, mille osas teevad oma arvutused WTO sekretariaat, EL Komisjon ja huvitatud kolmandad riigid. Kompenseerimise aluseks olev muutus sõltub seega ka teiste liituvate riikide praeguste ja tulevaste kohustuste erinevusest, kusjuures erinevalt Eestist saab mõnede liituvate riikide puhul tegu olema kaubandusrežiimi liberaliseerimisega. Kompensatsiooni vajadus ning täpne olemus selgitatakse välja EL Komisjoni ning vastava huvitatud kolmanda riigi läbirääkimiste tulemusena. Kompensatsioon ei ole rahaline, vaid seisneb vajadusel EL väliskaubadusrežiimi liberaliseerimises (näiteks mõne seni EL poolt kolmandate riikide suhtes rakendatud tollitariifi määra alandamises).

Kahepoolsed lepingud

Kõik Eesti poolt sõlmitud tähtajalised ja tähtajatud kaubanduslepingud, välja arvatud “Eesti Vabariigi ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline kaubandus- ja majandusalase, teaduslik-tehnilise ning kultuurialase koostöö kokkulepe” (jõustus 19.09.1991), sisaldavad võimalust leping 3 kuni 12 kuu pikkuse kirjaliku etteteatamise teel lõpetada. Nimetatud erandi puhul tuleb Eestil saavutada Aserbaidžaaniga kahepoolne kokkulepe, mis arvestades ELi ja Aserbaidžaani vahelise partnerlus- ja koostöökokkuleppe olemasolu ei peaks kujunema ületamatuks raskuseks.
Eesti kahepoolsete investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute vastavus Euroopa ühenduse seadustikuga on analüüsimisel. Juhul, kui ilmnevad vastuolud seadustikuga, tuleb alustada läbirääkimisi lepingute tingimuste muutmiseks või kaaluda lepingute lõpetamise võimalusi.

Turukaitsemeetmed

Eesti on oma seadusandluse dumpingu alal ELi õigusega harmoneerinud, nimetatud valdkonda reguleerib dumpinguvastane seadus (RT I 2002, 57, 358) ning selle rakendusaktid. Kaitsemeetmete alane seadusandlus on osaliselt harmoneeritud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega (RT I 2000, 82, 526) ning selle rakendusaktidega, mis näevad ette kaitsemeetmete kehtestamise protseduuri põllumajandustoodetele. Kaitsemeetmeid puudutava seadusandluse võtab Eesti täies mahus üle liitumisel ELiga, sama kehtib tasakaalustusmeetmete alase seadusandluse kohta.

Ekspordi garanteerimine ja finantseerimine

Ekspordi riikliku garanteerimise seadus võeti vastu 18. detsembril 2002 ja hakkab kehtima 1. mail 2003 (RT I 2003, 1, 2). Seadus on harmoneeritud vastavate EL õigusaktidega.

Arengukoostöö

EL õigus arengukoostöö valdkonnas on liikmesriikide seadusandlus vastava õiguse suhtes täiendava iseloomuga. Riigikogu 15.01.2003 heakskiidetud otsus “Eesti arengukoostöö põhimõtted” on vastavuses EL arengukoostöö poliitikaga, samuti järgib Eesti ELi liikmesriikide tava arengukoostöö koordineeriva ametkonna määramisel. 22.01.2003 kiitis Riigikogu heaks Vabariigi Valitsuse seaduse ja Välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse, millega määratakse Eesti arengukoostöö juhtivaks ametkonnaks Välisministeerium.
Üldist soodustuste süsteemi rakendab Eesti vastavalt tollitariifiseaduse §12 ja tolliseadustiku muutmise seadusele (RT I 2002, 92, 528) ning selle rakendusaktidele alates 1.01.2003. Eesti on kehtestanud 2 riikide nimekirja: 1) vähimarenenud riikidest pärinevale impordile kehtib täielik tollimaksuvabastus; 2) arenguriikide nimekirjas olevatest riikidest pärinevale impordile rakendatakse tollimaksumäärasid, mis on 50% kehtivast MFN-määrast. Eesti võtab liitumisel ELiga üle viimase kehtestatud riikide nimekirjad ja soodustuste andmise tingimused.

Kahese kasutusega kaubad

Eesti õigusaktid võimaldavad rakendada EL õigusest tulenevaid regulatsioone. Nimetatud valdkonda reguleerivad strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi seadus (RT I, 1999, 57, 597) ning selle alusel välja antud rakendusaktid. Kehtiv seadusandlus on loonud võimaluse rakendada efektiivset kontrolli sensitiivsete kaupade tarnete ja nende lõppkasutuse üle, kuid peame vajalikuks seadusandluse pidevat täiendamist ja ajakohastamist vastavalt uutele nõuetele ja tingimustele. Arvestades ELis praegu ettevalmistamisel olevaid ühisseisukohti ja määruste eelnõusid on Välisministeeriumis ettevalmistamisel uus strateegilise kauba seadus, mis kaotaks sisseveokontrolli kahese kasutusega kaupadelt kui ELis mittenõutava meetme ja seaks sisse kontrolli eriti sensitiivsete kaupade vahendustegevusele ning sätestaks kontrolli piinamisvahenditele ja muudele inimõiguste rikkumiseks kasutatavatele kaupadele, keelustades nende vahendamise. Kahese kasutusega kaupasid puudutava seadusandluse võtab Eesti täies mahus üle liitumisel ELiga.

5. Mõjud
Kuigi muutused, mis kaasnevad Eesti liitumisega ELiga Eesti kaubanduslepingute baasis on laiaulatuslikud (kõik vabakaubanduslepingud tuleb lõpetada), on nende reaalne mõju Eesti väliskaubandusele pigem positiivne. Kaubanduspiirangud suhtlemises Eesti peamiste kaubanduspartneritega vähenevad ja sooduskaubanduslepingutega kaetud piirkond suureneb. Ainsa selge erandina tuleks siinkohal nimetada Ukrainat, kellega sõlmitud vabakaubanduslepingule ELi kaubanduslepingute baas võrdväärset ei sisalda.
Eesti kaupade ekspordi võimalused ELi, sellega liituvate kandidaatriikide ja EFTA riikide (see riikide grupp moodustab ligi 80% Eesti väliskaubandusest) suhted paranevad - kaovad viimasedki kvantitatiivsed ja tariifsed tõkked (välja arvatud EFTA riikide põllumajandus- ja kalandussektor, mille osas läbirääkimised veel käivad). Enamuse Eesti jaoks oluliste kolmandate riikide suhtes ei muutu midagi, kuna hetkel rakenduv enamsoodustusrežiim (MFN) säilib ka peale ELiga liitumist.
Oluline positiivne muutus leiab aset Eesti ekspordivõimalustes Venemaale - vastavalt EL-Vene partnerlus- ja koostöökokkuleppele (Partnership and Co-operation Agreement-PCA) rakendub MFN-režiim st. kaovad Eesti päritolu kaupadele kehtestatud topelttollid. Oluline negatiivne muutus toimub aga Ukraina suunal. Peale Eesti-Ukraina vabakaubanduslepingu lõpetamist rakendub Eesti kaupadele EL-Ukraina PCA-st tulenev MFN-režiim, mis näeb ette imporditollide sisseseadmist meie praeguses tollimaksudest vabas kaubavahetuses. Kuigi Ukraina osatähtsus Eesti koguekspordis on suhteliselt marginaalne (ligikaudu 1,5%), on Ukraina Eestile väga oluline kalasaaduste turg.
Kuigi enamikes kaubagruppides moodustab import EList, sellega liituvatest kandidaatriikidest ja EFTA riikidest rohkem kui 70% koguimpordist, esineb Eestil siiski mitu tootespetsiifilist tarne-eelistust Venemaal, Ukrainas või mujal SRÜ riikides toodetud kaupadele, mistõttu on (tingituna EL-i kaubanduspoliitika ülevõtmisest) oodata mõningast hinnatõusu ja teatud hangete ümbersuundumist ELi tarnijatele. Kõige olulisemaks nendest nimetatud sõltuvustest tuleb kindlasti pidada terasetoodete importi Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist, mille suhtes on EL kehtestanud impordikvoodid. Ajutine lahendus sellele probleemile on saavutatud käesoleva seletuskirja punktis 3 kirjeldatud ELiga fikseeritud kokkuleppe läbi, lõplik lahendus saabub aga nimetatud riikide liitumisel WTO-ga. Teise olulise probleemina tuleb ära mainida kalaimpordiga seonduv, mille lahendamise osas läbirääkimised EFTA riikidega ja ELiga hetkel veel jätkuvad. Teiste meile oluliste kaubagruppide osas, kus ELi, sellega liituvate kandidaatriikide ja EFTA riikide osalus meie koguimpordis on alla 70% on ELis kehtestatud tollimäärad suhteliselt madalad (alla 10%).
Turukaitsemeetmete osas ei too Eesti liitumine ELiga kaasa olulisi muutusi kolmandate riikide poolt rakendatud turukaitsemeetmete suhtes võrreldes praeguse olukorraga. Dumpinguvastaste meetmete puhul on üldjuhul tegemist konkreetse ettevõtte vastu suunatud meetmetega (va. India, kes on kehtestanud teatud dumpinguvastased meetmed ELi suhtes tervikuna). Tasakaalustusmeetmed kehtivad ELile tervikuna ning komisjoni hinnangul laienevad need automaatselt ka uutele liikmetele. Hetkel on ELi vastu jõus ligikaudu 10 meedet, tasakaalustusmeetmed kehtivad eelkõige teatud põllumajandustoodete eksportimisel Argentiinasse, Kanadasse, Mehhikosse, USAsse ja Venezuelasse. Kolmandate riikide poolt rakendatavate kaitsemeetmete osas mõju ei esine, kuna neid rakendatakse Eesti päritoluga kaupade suhtes juba praegu (kaitsemeetmete rakendamine ei olene päritoluriigist, vaid kehtib erga omnes).
EL liikmeks saades tuleb Eestil arvestada mõjudega, mis võivad kaasneda ELi poolt rakendatavate turukaitsemeetmetega. Näiteks tuleb jälgida liikmesriikide poolt algatatavate dumpinguvastaste meetmete vajalikkuse uurimisi, mis võivad olla suunatud kolmanda riigi ettevõtja(te) vastu, kelle toorainet kasutab Eesti tööstus. Sellisel juhul ei oleks impordi piiramine dumpinguvastaste meetmetega Eesti huvides ning Eesti ei peaks pooldama meetmete kehtestamist. Kui Eesti soovib ise algatada uurimist turukaitsemeetmete osas, siis muutuvad protseduurid praegusest keerukamaks. Eestil on sellisel juhul vaja leida toetajaid teiste liikmesriikide seas, et tõestada uurimise vajalikkust kogu ELi jaoks.

ELiga liitumisel avaneb Eesti strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi kontrolli komisjonil ligipääs ELi litsentsiväljastamisest keeldumiste teatiste andmebaasile, võimaldades kahese kasutusega kaupade lõppkasutaja ja lõppkasutusvaldkonna põhise kontrolli efektiivsemat rakendamist, mis vähendaks märgatavalt riski, et läbi Eesti või Eestist välja võidaks tarnida sensitiivseid kaupu ebasoovitavale lõppkasutajale. Samuti kaasneb ELi liikmelisusega Eesti liitumine rahvusvaheliste ekspordikontrolli organisatsioonidega ja massihävitusrelva leviku tõkestamise organisatsioonidega, mis on mõningates riikides eelduseks Eesti lülitamisele nn positiivsete riikide nimistusse, mis võimaldaks Eesti ettevõtetele normaalset ligipääsu sensitiivsetele kaupadele ja tehnoloogiatele. Selline Eesti riigi usaldusväärsuse klassifikatsioon annaks olulise tõuke innovatiivsele ja teadusmahukale arendustegevusele Eestis. Lähtudes eeltoodust võimaldab ELiga liitumine kahese kasutusega kaupade ja tehnoloogiatega seonduvas valdkonnas vähendada Eesti julgeolekuriske ja soodustada kõrgtehnoloogilist teadus- ja tootmistegevust.

Liitumine EL arengukoostöö poliitikaga ei mõjuta Eesti arengukoostööpoliitikat märkimisväärselt. Liikmesriigina hakkab Eesti osalema EL komisjoni poolt ellu viidava arengukoostööpoliitika kujundamises, säilitades samaaegselt oma riikliku arengukoostöö poliitika. Samas soodustab osalemine EL arengukoostööpoliitika kujundamises Eesti vastavate struktuuride kiiremat arengut.