Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Turujärelevalve ja tooteohutus

Turujärelevalve eesmärk on tagada kohaldatavate direktiivide järgimine kogu ühenduses. Kodanikel on toote päritolust olenemata õigus samaväärsele kaitsele kogu ühisturu piires. Lisaks on turujärelevalve ka ettevõtjate huvides, kuna selle abil hoitakse ära ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peavad asutama turujärelevalve eest vastutavad riigiasutused. Nimetatud asutused peavad omama turujärelevalveks vajalikke ressursse ja õigusi, tagama oma personali tehnilise pädevuse ja professionaalse usaldusväärsuse ning tegutsema sõltumatult ja mittediskrimineerivalt vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.
Turujärelevalve käigus teostatav kontroll tagab toodete vastavuse kohaldatavate direktiivide nõuetele, mittevastavate toodete vastavusse viimise ja vajadusel sanktsioonide rakendamise. Eeldatakse, et liikmesriigid rakendavad kõiki vajalikke meetmeid tagamaks nende toodete turule viimine ja kasutusele võtmine vaid juhul, kui need ei ohusta õigesti ehitatud, paigaldatud ja hooldatud kujul ning sihipärasel kasutusel inimeste tervist ja ohutust ning teisi direktiividega kaitstud huve.
Turujärelevalve on üks vahend, millega viiakse ellu direktiivides sätestatud liikmesriikide kohustust võimaldada nõuetele vastavate toodete vaba liikumist.
Üldist tooteohutust käsitlev direktiiv 2000/95/EÜ sisaldab täpsemat kirjeldust liikmesriikide kohustustest turujärelevalve korraldamisel ning vastavate järelevalvetoimingute rakendamisel. Nimetatud direktiivi ei kohaldata toodetele, mille kohta on ühenduse seadusandluses olemas täielikult harmoneerimisel põhinevad ja kõiki ohu aspekte arvestavad erisätted.

Harmoneerimata alad

Harmoneerimata aladel reguleerivad kaupade vaba liikumist EÜ asutamislepingu artiklid 28-30, mis on otsekohaldatavad. Artikkel 28 keelustab liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed, artikkel 29 liikmesriikidevahelised koguselised ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed ning artikkel 30 sätestab erandid eelnevates artiklites sätestatud keeldudele.

Artikkel 28 on suhteliselt lahtise sõnastusega säte, mille tõlgendamisel on suur osa olnud Euroopa Kohtul. Artikkel 28 ulatuse tõlgendus sai alguse kohtulahendis Dassonville (C-8/74), kus on formuleeritud koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed: “igasugune liikmesriikide kaubandust käsitlev nõue, mis otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt võib takistada ühenduse sisemist kaubandust, on vaadeldav samaväärse toimega meetmena”.
Dassonville`i otsuses on olulised kaks momenti:

• 
  rõhk on meetme toimel (ei pea tingimata olema diskriminatsiooni kavatsust);
  

• 
  mõte on takistuste eelmaldamises.
  

Meedet on mõistetud laialt ehk meede on igasugune otsustus, nõue avaliku võimu esindaja poolt, k.a. eraõigusliku isiku poolt, kui meetme aluseks on avaliku võimu surve.

Järgmine etapp artikkel 28 tõlgendamisel peale Dassonville`i kohtulahendit oli Cassis de Dijon`i kohtulahend (C-120/78), kus leiti, et artikkel 28 katab ka nõudeid, mida kohaldatakse ühte moodi nii kodumaistele kui imporditud toodetele. Oma teatavaks tegemises (Communication from the Commission concerning the consequences given by the Court of Justice on 20 February 1979 in case 210/78, OJ C256/2), kinnitas Euroopa Komisjon, et “…liikmesriik ei tohi põhimõtteliselt keelata oma territooriumil teises liikmesriigis õiguspäraselt toodetud ja turustatud toote müüki isegi siis, kui see toode on toodetud kooskõlas tehniliste ja kvaliteedinõuetega, mis erinevad nendest, mida kohaldatakse kodumaistele toodetele”. Tegu on vastastikuse tunnustamise põhimõttega, mis alates kohtulahendist Foie Gras (Commission v France, C-184/96) peab olema sõnastatud konkreetseid nõudeid sätestavates õigusaktides.
Kodumaiste ja importtoodete võrdsel kohtlemisel eristatakse:

• 
  tootmisega seotud meetmeid (Cassis de Dijon), mis kuuluvad artikkel 28 keelu alla;
  

• 
  turustamisega seotud meetmeid (Keck ja Mithouard, Ühendatud lahendid C-267/91 ja C-268/91), mis ei kuulu artikkel 28 keelu alla.