Tallinna linnavolikogu

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

KESKKONNAKOMISJON

Koosoleku protokoll

Tallinn

7. september 2015 nr 10

Algus kell 16:00 ja lõpp kell 17:20

Koosoleku juhataja: komisjoni esimees Igor Kravtšenko

Protokollija: Anne Parksepp

Koosolekul osales 8 komisjoni liiget, linnavolikogu 11-st liikmest 4 liiget, seega komisjon on otsustusvõimeline.

Võtsid osa: linnavolikogu liikmed Sergei Bogovski, Irina Embrich, Igor Kravtšenko, Erki Nool, teised komisjoni liikmed Rita Krabi, Relo Ligi, Veiko Lukmann, Toomas Schvak.

Puudusid: Jaak Juske, Kai Künnis-Beres, Jüri Martin, Arvo Sarapuu, Aleksandr Zdankevitš, Enno Tamm, Julia Timerbulatova, Elmar-Johannes Truu, Meelis Uustal, Kairi Uustulnd, Rainer Vakra, Kalev Vapper.

Kutsutud: Viktor Beresnev Tallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna peaspetsialist, Diana Buchmann Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakonna heakorra ja haljastuse vanemspetsialist, Virge Hinno Haabersti Linnaosa Valitsuse haljastusosakonna juhataja asetäitja, Karmo Kuri Nõmme Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakonna heakorra vanemspetsialist, Kristjan Mark Tallinna Keskkonnaameti heakorra ja jäätmeosakonna juhataja, Raine Pajo Eesti Energia juhatuse liige, Arvo Soorand linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Põhja-Tallinna Valitsus, Anu Sügis Kristiine Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakonna peaspetsialist, Emma Viides Võhja-Tallinna Valitsuse linnamajanduse osakonna juhataja

Külalised:

Koosoleku juhataja tutvustas päevakorra projekti (lisatud).


Häälteenamusega (8 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) kinnitati järgmine päevakord:

1. 
   Tutvumine Iru Elektrijaama jäätmeplokiga
   

Päevakorra arutelu.

1. 
   Tutvumine Iru Elektrijaama jäätmeplokiga
   

Ettekandja: Raine Pajo Eesti Energia juhatuse liige

Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo andis põhjaliku ülevaate Iru Elektrijaama ajaloost ja tegevusest, mis varustab soojusenergiaga Tallinna ja Maardu linna. 2013. aastast töötab kaasaegne ja efektiivne jäätmeenergiaplokk, mis toodab elektrit ja soojust segaolmejäätmetest. Iru jäätmeenergiaploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete ladestamise prügilatesse. Praegu kasutatakse Iru Elektrijaamas põhikütusena elektri- ja soojusenergia koostootmiseks segaolmejäätmeid ning reservkütusena maagaasi ja vedelkütuseid. Jäätmeenergiaploki elektri tootmise võimsus on 17 MW ja soojuse tootmise võimsus 50 MW. Irus taaskasutatakse aastas ca 220 tonni sorteerimise järel ülejäävaid segaolmejäätmeid. Umbes 15% sellest kogusest imporditakse.

R. Pajo tutvustas tööprotsessi. Päevas võetakse vastu keskmiselt 80 autot. Sisenemisel need kaalutakse ja väljumisel samuti. Vastuvõtuhall ja jäätmepunker asuvad alarõhu all, mis välistab haisu ja tolmu levimise väljapoole hoonet. Ühtlase kütteväärtusega massi saamiseks prügi segatakse ühtlaseks ja seejärel tõstab haaratskraana jäätmed põletuskoldesse. Kogu protsessi jälgitakse ja juhitakse juhtimiskeskusest. Iru elektrijaama jäätmeploki tehnoloogia sobib eritüübiliste jäätmete põletamiseks. Eestis tekib aastas inimese kohta umbes 350 kg jäätmeid. Elektriks ja soojuseks muundatakse ligikaudu 82% jäätmetes sisalduvast energiast. Jäätmetest vabaneva soojusega toodetakse ülekuumenenud aur ja see suunatakse auruturbiini, et toota elektrit turbogeneraatoriga. Soojus kantakse soojusvahendite kaudu üle kaugküttevõrku. Võimsust on kolm korda rohkem kui Tallinna vajab.

R. Pajo selgitas, miks meie põhjanaabrid ega Tallinna-Maardu piirkonna elanikud ei pea prügi energiaks muundamist pelgama. Iru elektrijaama filtrid on nii võimsad, et jaam saastab keskkonda vähem kui kõrval asuv biokütusel töötav koostootmisjaam, Narva maanteel sõitvad autod ja paarkümmend ahjuküttega elamut. Sama tüüpi tehnoloogia on levinuim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes ning populaarne keskkonnateadlike skandinaavlaste juures. Euroopas on sellisel tehnoloogial töötavaid elektrijaamu üle 400.

R. Pajo ütles, et Iru Elektrijaama jäätmeenergiaplokk on keskkonnaprojekt.

Koldetuhka kasutatakse Eestis prügilate sulgemiseks. Nii on võimalik säästa olulisi loodusressursse, näiteks liiva. Enne võetakse tuhast välja suured jäägid ja metall. Suitsugaaside puhastusjäägid, mida klassifitseeritakse ohtliku jäätmena, viiakse Soome käitlemisele ja ladestamisele.

Küsimusi esitasid E. Nool, I. Kravtšenko ja K. Mark.

R. Pajo vastas küsimustele.

Pärast arutelu tutvustati jäätmeenergiaplokki.

Komisjoni esimees I. Kravtšenko tänas Raine Pajo ja Iru Elektrijaama töötajaid vastuvõtu, sisuka ettekande ja arutelu eest.

Otsustati võtta informatsioon teadmiseks.

1. 
   võtta informatsioon teadmiseks.
   

Igor Kravtšenko
Komisjoni esimees	Anne Parksepp
	Protokollija