1. Verilmiє qьvvYlYr sisteminin mьvazinYtlYєdiricisi olan qьvvYsinin qiymYtini tapэn

D)

E)

116. AC, BC, CD зubuqlarэ C nцqtYsindY vY A, B, D nцqtYlYrindY oynaqla birlYє­dirilmiєdir. C nцqtYsindY bu sistemY P=200N qьvvY tYsir edir. Зubuqlarda yaranan S1, S2 vY S3 reaksiya qьvvYlYrinin qiymYtlYrini tapmalэ. qьvvYsi mьstYvisi ьzY­rin­dYdir.

A)

B)

C)

D)

E)

117. Horizontal vYziyyYtdY olan val ьzYrindYki зarxlara vY qьvvYlYri tYsir edir. MьvazinYt vYziyyYtindY qьvvYsini tapэn. .

A)

B)

C)

D)

E)

118. SahYsi єtrixlYnmiє fiqurun aрэrlэq mYrkYzinin ko­or­dinatlarэnэ tYyin etmYli. ЦlзьlYr єYkildY sm-lY verilmiєdir.

A)

B)

C)

D)

E)

119. SahYsi єtrixlYnmiє fiqurun aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэnэ tYyin etmYli. ЦlзьlYr єYkildY sm-lY verilmiєdir.

A)

B)

C)

D)

E)

120. SahYsi єtrixlYnmiє fiqurun aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэnэ tYyin etmYli. ЦlзьlYr єYkildY sm-lY verilmiєdir.

A)

B)

C)

D)

E)

121. Sistemin baє vektoru vY baє momenti єYrtindY sistemdY hansэ xьsusi hal baє verir?

A) baє vektor sistemin YvYzlYyicisidir

B) qьvvYlYr sistemi mьvazinYtdYdir

C) qьvvYlYr sistemi bir cьtY gYtirilir

D) baє vektor sistemin YvYzlYyicisi ola bilmYz

E) sistem dinamik vint halэna gYtirilir

122. ЄYkildY gцstYrilmiє dayaq reaksiyalarэndan doрru olan variantэ seзin.

A) 2,7

B) 2,5

C) 4,6

D) 3,8

E) 1,5

123. Bir nцqtYyY tYtbiq olunmuє 2 qьvvYnin YvYzlYyicisini tYyin etmYk ьзьn aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur.

A)

B)

C)

D)

E)

124. Teoremi tamalayэn: “ Bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєYn vY bir-birinY paralel olmayan ьз qьvvY mьvazinYtdYdirsY, ”.

A) Bu qьvvYlэYrin tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєirlYr

B) Bu qьvvYlYr qarєэlэqlэ perpendikulyardэr

C) Bu qьvvYlYr bir-birinY paraleldir

D) Bu qьvvYlYr heз bir hallarda kYsYiєmirlYr

E) Bu qьvvYlYr bir-birini tamamlayэr

125. Aksiomu tamamlayэn: “SYrbYst cismY tYsir edYn mьYyyYn qьvvYlYr sisteminY mьvazinYtdY olan qьvvYlYr sistemi YlavY etsYk vY ya ondan kYnar etsYk, ”.

A) Bu sistemin hYmin cismY tYsiri dYyiєmYz

B) Bu sistem qeyri-sYrbYst olar

C) Bu sistem mьvazinYtini itirYr

D) Bu sistemin hYmin cismY tYsiri dYyiєYr

E) Bu sistem sYrbYstliyini itirYr

126. Aєaрэdakэ ifadYni tamamlayэn: “QьvvYni цz tYsir xYtti boyunca cismin bir nцqtYsindYn digYr nцqtYsinY kцзьrdьkdY, ”.

A) Onun hYmin cismY olan tYsiri dYyiєmYz

B) Cismi цzь ilY bYrabYr sьrьyYr

C) CismY tYsir edYr

D) Cismin sьrYtini artэrar

E) Cisim sьrYtini azaldar3

127. I nцv dayaqlarda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur?

A) 2

B) 3

C) 1

D) 4

E) 5

128. II nцv dayaqda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur?

A) 1

B) 2

C) 4

D) 3

E) 5

129. III nцv dayaqlarda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur?

A) 0

B) 2

C) 1

D) 4

E) 3

130. Sistemin baє vektoru vY baє momenti єYrtindY sistemdY hansэ xьsusi hal baє verYr?

A) Sistem momenti - a bYrabYr olan tYk bir cьtY gYtirilir

B) Sistem tYk bir qьvvYyY gYtirilir

C) Sistem dinamya gYtirilir

D) Sistem mьvazinYtdY olar

E) Sistem YvYzlYyici qьvvYyY gYtirilir

131. Cьtьn oxa nYzYrYn momenti haqqэnda ifadYlYrdYn hansэ doрrudur?

A) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti onun moment vektorunun hYmin ox ьzYrindYki proyeksiyasэna bYrabYrdir

B) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti cьtьn qьvvYlYrinin bu ox ьzYrindYki proyeksiyalarэnэn cYbri cYminY bYrabYrdir

C) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti onun moment vektorunun bu oxa perpendikulyar mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэna bYYrabYrdir

D) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti cьtьn qьvvYlYrinin bu ox ьzYrindYki proyeksiyalarэnэn hYndYsi cYminY bYrabYrdir

E) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti cьtьn qьvvYlYrinin bu ox ьzYrindYki proyeksiyasэna bYrabYrdir

132. ЭfadYni tamamlayэn: “ QьvvYni цzьnY paralel olaraq cismin baєqa nцqtYsinY kцзьrdьkdY hYmin qьvvYyY ekvivalent olan ”.

A) Bir qьvvY vY bir cьt alэnэr

B) Bir cьt alэnэr

C) Эki qьvvY alэnэr

D) Bir qьvvY alэnэr

E) Эki qьvvY vY bir cьt alэnэr

133. Cьt qьvvY tYsiri altэnda cisim neзY hYrYkYt edir?

A) Yalnэz fэrlanma hYrYkYti

B) ЭrYlilYmY vY fэrlanma hYrYkYti

C) ЭrYlilYmY hYrYkYti

D) yastэ paralel hYrYkYti

E) Эxtiyari hYrYkYt

134. QьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyasэ hansэ halda doрrudur?

A)

B)

C)

D)

E)

135. Teoremi tamamlayэn: “TYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєYn qьvvYlYr sisteminin YvYzlYyicisinin ixtiyari nцqtYyY nYzYrYn momenti toplanan qьvvYlYrin hYmin nцqtYyY nYzYrYn ”.

A) MomentinY bYrabYrdir

B) ЏvYzlYyicisinY bYrabYrdir

C) Baє vektorunun momentinY bYrabYrdir

D) MomentlYrin hasilinY bYrabYrdir

E) MomentlYrin cYminY bYrabYrdir

136. ЄYkildY paralel qьvvYlYr ьзьn hansэ hal doрru deyil?

A)

B)

C)

D)

E)

137. CьtlYr haqqэnda aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрru deyil?

A) Cьt qьvvYllYri bir qьvvY ilY YvYz etmYk olar

B) Cьt qьvvY mьvazinYtdY ola bilmYz

C) Cьtьn tYsirindYn cisim fэrlanma hYrYkYti edir

D) Cьt yalnэz cьtlY YvYz edilY bilYr

E) QьvvYlYr cьtьnьn YvYzlYyici qьvvYsi yoxdur

138. P qьvvYsinin x oxu ьzYrindYki proyeksiyasэ nYyY bYrabYrdir?( P qьvvYsi

AA­1C1C mьstYvisi ьzYrindYdir) .

A)

B)

C)

D)

E)

139. MьtlYq bYrk cismY tYtbiq olunan qьvvYni цz tYsir xYtti boyunca cismin digYr nцqtYsinY kцзьrdьkdY nY baє verYr?

A) CismY olan tYsir dYyiєmYz

B) Cisim irYlilYmY hYrYkYti edYr

C) Cisim fэrlanar

D) CismY olan tYsir dYyiєYr

E) Cisim mьvazinYtdYdirsY mьvazinYtini itirYr

140. Divara sancэlmэє AB tirinY intensivliyi yayэlmэє yьk vY topa qьvvY tYsir edir. -i tYyin edin.

A) 7 kN

B) 7,6 kN

C) 8,4 kN

D) 5,4 kN

E) 6 kN

141. Sistemin baє vektoru vY baє momenti vY ( ) єYrtlYrindY sistemdY hansY xьsusi hal baє verYr?

A) Sistem tYk bir qьvvYyY (YvYzlYyiciyY) gYtirilir

B) Sistem mьvazinYtdYdir

C) Sistem iki qьvvYyY gYtirilir

D) Sistem dinamaya gYtirilir

E) Sistem bir cьtY gYtirilir

142. Sistemin baє vektoru vY baє momenti vY ( ) єYrtlYrindY sistemdY hansY xьsusi hal baє verYr?

A) Sistem dinamaya gYtirilir

B) Sistem mьvazinYtdYdir

C) Sistem bir cьtY gYtirilir

D) Sistem tYk bir qьvvYyY (YvYzlYyiciyY) gYtirilir

E) Sistem iki qьvvYyY gYtirilir

143. TYrYflYri 2,0m olan ABCD kvadrat lцvhYsinY modulu qьvvYsi vY momenti olan cьt tYsir edir. Kvadrat lцvhYsindY tYsir edYn qьvvYsinin hansэ qiymYtindY bu lцvhY A dayaрэ Ytrafэnda fэrlanmayacaq?

A) 0

B) 5 N

C) 10 N

D) 15 N

E) 4 N

144. Aрэrlэрэ olan cisim ьfьqlY bucaq tYєkil edYn nahamar sYth ьzYrindY mьvazinYtdYdir. SьrьєmY sьrtьnmY Ymsalэnэn qiymYtini tapmalэ.

A)

B)

C) 0,5

D)

E)

145. Radiusu R olan OAB yarэm зevrYsindYn vY uzunluрu R olan BD dьz xYtt parзasэndan ibarYt OABD bircins xYtti konturun aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэnэ tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

146. Зarxqolu-sьrgьqolu mexanizminin OA зarx qoluna momenti tYtbiq olunub. ( ) . B sьrgYcinY hansэ horizontal qьvvYsini tYtbiq etmYk lazэmdэr ki, bu mexanizm gцstYrilYn vYziyyYtdY mьvazinYtdY qalsэn.( vY sьrtьnmY nYzYrY alэnmэr)

A)

B)

C)

D)

E)

147. ЗYkisiz hYlqY momentlYri M1 vY M2 olan iki cьt qьvvYnin tYsiri altэndadэr. ЏgYr M2 > M1 olarsa, onda A dayaрэnэn reaksiya qьvvYsinin istiqamYtini tapmalэ.

A) Єaquli olaraq aєaрэ

B) Horizontal olaraq saрa

C) Horizontal olaraq sola

D) Єaquli olaraq yuxarэ

E) hYlqnin vYtYri boyunca

148. Ьз AD, BD vY CD зubuqlarэ D nцqtYsindY oynaqla birlYєdirilmiєdir. CD зubuрuna tYsir edYn qьvvYnin qiymYtini tapmalэ. vY bu qьvvY Oyz mьstYvisindY yerlYєir, .

A) 0

B)

C)

D)

E)

149. Aрэrlэрэ G=20kN olan bircins AB зubuрu 1 vY 2 зubiqlarэ B dayaрэ vasitYsilY mьvazinYtdYdir. Bu зubuqlardakэ qьvvYlYri vY B dayaq reaksiya qьvvYsini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

150. MomentlYri olan ьз YdYd qьvvYlYr cьtьnьn YvYzlYyici momentinin modulunu tapmalэ. vY vektorlarэ Oyz mьstYvisindY yerlYєirlYr vY || Ox.

A)

B)

C)

D)

E)

151. ABCD horizontal vYziyyYtdY olan kvadrat lцvhY A, D, E nцqtYlYrindY 1, 2 vY 3 зubuqlarэ asэlmэєdэr. LцvhYnin aрэrlэрэ G=500N olarsa, 1 зubuрundakэ daxili qьvvYni tapmalэ.(AB=2AE)

A)

B)

C)

D)

E)

152. AB tirinY momenti olan cьt qьvvY tYsir edir. C nцqtYsindY yaranan momentin qiymYtini tapmalэ. AB=2m, BC=0,5m.

A)

B)

C)

D)

E)

153. Koordinat oxlarэna nYzYrYn P qьvvYsinin momentini tapmalэ.

A)

B) 0

C)

D) 0

E) 0

154. A vY B dayaqlarэnda reaksiya qьvvYlYrini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

155. Yarэm зevrY єYkilli taр A nцqtYsindY sYrt dayaqla bYrkidilmiєdir. ЏgYr F=100N, R=2m olarsa, dayaqda yaranan momentin qiymYtini tapmalэ.

A) 0

B) 50

C)

D)

E)

156. ЏgYr F=346N olarsa, onada AB зubuрunda yaranan daxili qьvvYni tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E) 0

157. NцqtYnin toxunan tYcili hansэ ifadY ilY tapэlэr.

A)

B)

C)

D) Wx=сv2

E)

158. “Cismin irYlilYmY hYrYkYti zamanэ onun bьtьn nцqtYlYri eyni trayektoriyalar cэzэr vY zamanэn hYr bir momentindY sьrYt vY tYcillYri ЎK.”

Burdakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur?

A) QiymYt, istiqamYtcY eyni olurlar

B) QiymYtcY mьxtYlif, istiqamYtcY eyni olurlar

C) QiymYt vY istiqamYtcY mьxtYlif olurlar

D) QiymYtcY eyni, istiqamYtcY mьxtYlif olurlar

E) Sэfra bYrabYr olurlar

159. BYrk cismin tYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanma hYrYkYtinin tYnliyinin gцstYrin.

A)

B)

C)

D)

E)

160. BYrk cismin yastэ-paralel hYrYkYti elY hYrYkYtY deyilir ki, bu hYrYkYt zamanэ onun bьtьn nцqtYlYrinin mьYyyYn bir tYrpYnmYz mьstYvidYn olan mYsafYlYri Burada aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur?

A) Sabit qalsэn

B) 3t qanunu ilY dYyiєsin

C) 4t qanunu ilY dYyiєsin

D) 5t qanunu ilY dYyiєsin

E) 2t qanunu ilY dYyiєsin

161. NцqtYnin mьrYkkYb hYrYkYtindY mьtlYq tYcili hansэ ifadY ilY tapэlэr?

A)

B)

C)

D)

E)

162. Зarxqolu-sьrgьqolu mexanizmindY зarxqolunun bucaq sьrYti olduрu halda sьrьngYcin sьrYtini tapmalэ. Burada .

A)

B)

C)

D)

E) .

163. A yьkь зarx vasitYsilY yuxarэ qaldэrэlэr. A yьkьnьn hYrYkYti qanunu ьzrY dYyiєir. olduqda зarxэn bucaq sьrYti vY bucaq tYcilini tapmalэ. Зarxэn radiusu .

A) ;

B) ;

C) ;

D) ;

E) ;

164. ЄYkildY gцstYrilYn yastэ fiqurun A nцqtYsinin sьrYti . B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ. ; .

A)

B)

C)

D)

E)

165. ЄYkildY gцstYrilYn yastэ fiqurun baxэlan an ьзьn ani sьrYtlYr mYrkYzinin yerini tapmalэ. Burada , , .

A)

B)

C)

D)

E)

166. ЄYkildY gцstYrilYn yastэ fiqyryn A nцqtYsinin sьrYti verilmiєdir. B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

167. ABC yastэ fiqurun A nцqtYsinin sьrYti ,bucaq sьrYti vY AB tYrYfinin uzunluрu -dir. B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

168. Uzunluрu olan AB зubuрu mstYvi ьzYrindY hYrYkYt edir. Zamanэn mьYyyYn anэnda A vY B nцqtYlYrinin tYcillYri єYkildY gцstYrilYn vYziyyYti alэr vY vY olur. Зubuрun bucaq tYcilini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

169. OB зubuрu y oxu Ytrafэnda sabit bucaq sьrYti ilY fэrlanэr vY onun ьzYrind B yьkь x=4t qanunu ьzrY hYrYkYt edir. x=1,5m olduqda B nцqtYsinin mьtlYq sьrYtini tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

170. Platforma z oxu Ytrafэnda qanunu ьzrY fэrlanэr. Bu platformanэn ьzYrindY OA xYtti boyunca M nцqtYsi qanunu ilY hYrYkYt edir. anэnda M nцqtYsinin Koriolis tYcilini tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

171. HYrYkYtdY olan bYrk cismi mьYyyYn tYrpYnmYz mьstYviyY paralel mьstYvi ilY kYsdikdY alэnan kYsik hYmin tYrpYnmYz mьstYviyY nYzYrYn dYyiєmYz mYsafYdY hYrYkYt edir. Bu cisim hansэ hYrYkYt edir?

A) Yastэ paralel

B) ЭrYlilYmY

C) Fэrlanma

D) Эxtiyari

E) Bir nцqtYsi tYrpYnmYz qalan

172. NцqtY YyrixYtli hYrYkYt edYrkYn Yyrilik radiusu sabit qalarsa, o hansэ hYrYkYt edYr?

A) Fэrlanma hYrYkYti

B) Yastэ paralel hYrYkYt

C) ЭrYlilYmY hYrYkYti

D) DьzxYtli hYrYkYt

E) TYrpYnmYz

173. NцqtY mьrYkkYb hYrYkYt edYrkYn kцзьrmY bucaq sьrYti ( ) ilY ( ) nisbi sьrYt vektorlarэ bir-birinY paralel olarsa, Kariolis tYcili nYyY bYrabYr olar?

A) 0

B) 2

C) 3

D) 8

E) 1

174. Toxunan tYcil sэfra bYrabYr olarsa, nцqtY hansэ hYrYkYtdYdir?

A) MьntYzYm

B) MьntYzYm dYyiєYn

C) MьntYzYm azalan

D) Yastэ paralel

E) Fэrlanma

175. Toxunan tYcil sabitdirsY, nцqtY hansэ hYrYkYtdYdir?

A) MьntYzYm dYyiєYn

B) ЭrYlilYmY

C) Fэrlanma

D) YastY paralel

E) MьrYkkYb

176. TYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanan cismin bucaq sьrYti vY bucaq tYcili vektorlarэ bir-birinin YksinYdirsY, onada bYrk cisim hansэ hYrYkYti edYr?

A) MьntYzYm azalan fэrlanma hYrYkYti

B) MьntYzYm artan fэrlanma hYrYkYti

C) MьntYzYm irYlilYmY hYrYkYti

D) Yastэ paralel

E) DьzxYtli hYrYkYt

177. Ani sьrYtlYr mYrkYzinin tYrpYnYn mьstYvi ьzYrindYki hYndYsi yerinY deyilir. NцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ sцzlYrdYn hansэnэ yazmaq lazэmdэr?

A) TYrpYnYn sentroid

B) ЭrYlilYmY hYrYkYti

C) TYrpYnmYz sentroid

D) Fэrlanma hYrYkYti

E) Nisbi hYrYkYt

178. ЭrYlilYmY hYrYkYti bYrk cismin elY hYrYkYtinY deyilir ki, bu hYrYkYt zamanэ cisimdY gцtьrьlmьє ixtiyari xYtt ЎK. . Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrYdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) Parзasэ цzьnY paralel qalsэn

B) Parзasэnэn iki nцqtYsi tYrpYnmYz qalsэn

C) Parзasэ fэrlanma hYrYkYti etsin

D) Parзasэnэn bir nцqtYsi tYrpYnmYz qalsэn

E) Parзasэ цzьnY perpendikulyar hYrYkYt etsin

179. TYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanan cismin nцqtYlYrinin tam tYcilinin qiymYti hansэ ifadY ilY tapэlэr

A)

B)

C)

D)

E)

180. Ani sьrYtlYr mYrkYzi yastэ fiqurun elY nцqtYsinY deyilir ki, baxэlan anda hYmin nцqtYnin sьrYti ЎK. bYrabYr olsun. Burada nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) Sэfэra

B) -yY

C) -yY

D) -yY

E) -yY

181. NцqtYnin mьrYkkYb hYrYkYtindY mьtlYq sьrYt hansэ ifadY ilY tapэlэr.

A)

B)

C)

D)

E)

182. NцqtYnin hYrYkYtinin tYbii ьsulla veriliєindY nYlYr mYlum olmalэdэr.

A) Trayektoriyasэ vY trayektoriya ьzrY hYrYkYt qanunu

B) TYcili

C) Trаyекtоriyasэ

D) SьrYti

E) SьrYt vY tYcili

183. NцqtYnin tYcilinin analitik ifadYlYrini gцstYrin.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §

184. NцqtYnin sьrYt vektorunun oxu ьzYrindYki proyeksiyasэ olduрunu bilYrYk, anэ ьзьn onun koordinatэnэ tapmalэ. Burada t=0 olduqda .

A)

B)

C)

D)

E)

185. Cisim qanunu ilY fэrlanma hYrYkYti edir. olduqda cismin fэrlanma mYrkYzindYn mYsafYsindY olan nцqtYsinin xYtti sьrYtini vY normal tYcilini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

186. Yastэ fiqurun A nцqtYsinin sьrYti vY bucaq sьrYti verilmiєdir. Fiqurun B nцqtYsinin sьrYtinin qiymYtini tapmalэ. AB=0,5m.

A)

B)

C)

D)

E)

187. ЄYkildY gцstYrilYn mexanizmin A nцqtYsinin sьrYti . B nцqtYsinin sьrYtini tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

188. Зarx dьz yolda sьrьєmYdYn diyirlYnir. A nцqtYsinin sьrYti olarsa, зarxэn B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

189. Зarx dьz rels ьzYrindY sьrьєmYdYn hYrYkYt edir. Onun A nцqtYsinin sьrYti -dir. B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

190. Yastэ fiqurun A vY B nцqtYlYrinin , sьrYtlYri vY AB=0,2m uzunluрu verilmiєdir. Yastэ fiqurun bucaq sьrYtini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

191. Yastэ fiqurun A vY B nцqtYlYrinin sьrYtlYri vY bu nцqtYlYrin arasэndakэ mYsafY verilmiєdi: , , AB=0,4m. Yastэ fiqurun bucaq sьrYtini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

192. Radiusu olan зarx dьz rels ьzYrindY sьrьєmYdYn diyirlYnir. Зarxэn mYrkYzinin verilir vY sabitdir. Onun B nцqtYsinin tYcilini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

193. Radiusu olan зarx dьz rels ьzYrindY sьrьєmYdYn diyirlYnir. Onun mYrkYzinin sьrYti vY tYcili verilmiєdir. Зarxэnэn B nцqtYsinin tYclilini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

194. Зarx dьz rels ьzYrindY qanunu ьzrY hYrYkYt edir. Зarxэn bucaq tYcilini tapmalэ.

A)

B)

C)

D)

E)

195. Hansэ halda sYrbYst maddi nцqtY nisbi mьvazinYtdY olar?

A)

B)

C)

D)

E)

196. Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin hYr hansэ tYrpYnmYz oxa nYzYrYn monenti sэfэr olarsa, bu maddi nцqtYnin sabit qalэr. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYmin oxa nYzYrYn kinetik momenti

B) Эmpulsu

C) HYrYkYt miqdarэ

D) Potensial enerji

E) Mexaniki enerjisi

197. Maddi nцqtYnin kinetik enerjisi hansэ ifadY ilY hesablanэr

A)

B)

C)

D)

E)

198. Aєaрэdakэlardan hansэ maddi nцqtYnin kinetik enerjisi haqqэndakэ teoremin sonlu formada ifadYsidir?

A)

B)

C)

D)

E)

199. Aєaрэdakэlardan hansэ sistemin hYrYkYt miqdarэ haqqэndakэ teoremin ifadYsidir.

A)

B)

C)

D)

E)

200. SistemY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin hYr hansэ tYrpYnmYz nцqtYyY nYzYrYn baє momenti sэfэr olarsa, bu sistemin sabit qalэr. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) HYmin nцqtYyY nYzYrYn kinetik momenti

B) Kinetik enerjisi

C) Mexaniki enerjisi

D) Potensial enerji

E) HYrYkYt miqdarэ

201. Aєaрэdakэlardan hansэ sistemin kьtlYlYr mYrkYzinin hYrYkYtinin differensial tYnliyidir.

A)

B)

C)

D)

E)

202. Aєaрэdakэlardan hansэ sistemin kinetik enerjijsi haqqэndakэ teoremin ifadYsidir.

A)

B)

C)

D)

E)

203. z oxu Ytrafэnda fэrlanan cismin kinetik enerjisi hansэ ifadY ilY hesablanэr.

A)

B)

C)

D)

E)

204. KьtlYsi 2kq olan sYrbYst maddi nцqtYyY qьvvYsi tYsir edir vY bu zaman maddi nцqtYnin aldэрэ tYcil olur. Bu qьvvYnin qiymYtini tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

205. KьtlYsi 1kq olan sYrbYst maddi nцqtYyY qьvvYsi tYsir edir. . Bu maddi nцqtYnin tYcilini tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

206. qьvvYsinin tYsiri nYticYsindY sYrbYst maddi nцqtYnin aldэрэ tYcil olmuєdur. F=12N. Bu maddi nцqtYnin kьtlYsini tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

207. SYrbYst maddi nцqtYyY qьvvYsi tYsir edir. Bu qьvvYnin hansэ qiymYtindY maddi nцqtYnin sьrYti qiymYt vY istiqamYtcY sabit qalar.

A)

B)

C)

D)

E)

208. Qarєэlэqlэ mexaniki tYsirdY olan iki maddi nцqtYdYn birinin kьtlYsi , digYrinin kьtlYsi isY -dэr. Qarєэlэqlэ mexaniki tYsir nYticYsindY kьtlYsi 2kq olan maddi nцqtYnin tYcili olmuєdur. KьtlYsi 1kq olan maddi nцqtYnin tYcilini tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

209. KьtlYsi 3kq olan M cismi qьvvYsinin tYsiri altэnda ьfiqi hamar mьstYvi ьzYrindY M0 nцqtYsindYn hYrYkYtY baєlayэr vY t zamanэndan sonra M1 nцqtYsindY olur. Cismin baєlanрэc sьrYti , M1 nцqtYsindYki sьrYti isY -dir. Bu cismY tYsir edYn qьvvYlYrin t zamandakэ impulsunu tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

210. KьtlYsi 2kq olan sYrbYst M maddi nцqtYsi, qьvvYsinin tYsiri altэnda M0 vYziyyYtindYn M1­­ vYziyyYtinY getmiєdir. M0 vYziyyYtindY maddi nцqtYnin sьrYti , M1 vYziyyYtindY isY -dir. Bu maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin M0M1 yolunda gцrdьyь iєi tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

211. ЄYkildY gцstYrilYn trayektoriya ьzrY hYrYkYt edYn M maddi nцqtYsinY tYsir edYn qьvvYsinin tYsir xYtti hYmiєY tYrpYnmYz bir O nцqtYsindYn keзir. M1-in O nцqtYsindYn olan mYsafYsi , M2-ki isY -dir. . M1 vYziyyYtindY maddi nцqtYnin sьrYti -dir. M2 vYziyyYtindY maddi nцqtYnin sьrYtini tapэn.

A)

B)

C)

D)

E)

212. Maddi nцqtYyY heз bir qьvvY tYsir etmir, yYni . Onda maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ nYyY bYrabYrdir?

A) xьsusi halda

B)

C)

D)

E)

213. Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvY qiymYt vY istiqamYtcY sabitdir, yYni . Onda maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ ьзьn aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur.

A)

B)

C)

D)

E)

214. Maddi nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin seзilmiє tYrpYnmYz mYrkYzY nYzYrYn momenti sэfэrdэr . Onda maddi nцqtYnin hYmin mYrkYzY nYzYrYn hYrYkYt miqdarэ momenti nYyY bYrabYrdir.

A)

B)

C)

D)

E)

215. Maddi nцqtYnin kinetik enerjisi haqqэnda teoremin riyazi ifadYsi necY yazэlэr?

A)

B)

C)

D)

E)

216. Hansэ qьvvY tYsirindYn maddi nцqtY mYcburi rYqs edYr?

A) HYyYcanlandэrэcэ qьvvY tYsirindYn