Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

16. JAGU

VÄIKE- JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTTED

1. Sissejuhatus
Väikeettevõtluse valdkonna seletuskirja osa on koostanud Pirko Konsa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonnast.
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja ettevõtlikkuse soodustamine on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 157 lõikes 1, mis käsitleb tööstuse konkurentsivõimet. Nimetatud artikli raames kohustavad liikmesriigid soodustama ettevõtlikkust, ettevõtluse alustamist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut.
Üheks oluliseks dokumendiks selles valdkonnas on Euroopa väikeettevõtluse harta, mis kiideti heaks liikmesriikide Feira kohtumisel juunis 2000. a. Eesti liitus nimetatud hartaga  juulis 2002. a.
Lisaks väikeettevõtluse hartale on instrumendina oluline ka Euroopa Liidu IV mitmeaastane raamprogramm ettevõtluse propageerimiseks ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse toetamiseks. Eesti liitus IV raamprogrammiga  samuti juulis 2002. a.
2003. aasta alguses kinnitas Euroopa Komisjon ettevõtluspoliitika valdkonda puudutava ning otseselt ettevõtlusalase aktiivsuse propageerimisele suunatud alusdokumendi Ettevõtlikkuse Roheline Raamat (Green Paper on Enterpreneurship), kus defineeritakse ettevõtlikkuse mõiste ning ärgitatakse liikmesriike aktiivsemalt diskuteerima ettevõtlikkuse ning ettevõtlusaktiivsuse teemadel.
Dokumendiga püütakse juhtida liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et Euroopa ettevõtlikkuse tase on suuresti madalam näiteks USA ettevõtelikkustasemest ning otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas ja mis vahenditega suurendada Euroopa ettevõtlusaktiivsust. Edasise tegevuse seab dokument kolmele põhisambale: ettevõtluse arengut ja kasvu takistavate barjääride kõrvaldamine, ettevõtlusega seotud riskide tasakaalustamine ning õiglase hüvitamisega ettevõtlikkust väärtustava ühiskondliku hoiaku kujundamine. Dokumendis tõstatatakse mitmeid küsimusi, millele oodatakse liikmesriikide vastuseid ning kommentaare 2002. juuni lõpuks. Seejärel teeb Euroopa Komisjon tulemustest kokkuvõtted ja töötab välja konkreetsed tegevuskavad, mille abil ettevõtlusalast aktiivsust Euroopas tõsta.
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud poliitika kavandamine ja elluviimine on valdavalt liikmesriikide ülesanne. Eesti puhul reguleerib nimetatud valdkonda dokument “Ettevõtlik Eesti”, mis kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks jaanuaris 2002. a.

 2. Eesmärk

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja ettevõtlikkuse soodustamise kaudu soovitakse kujundada ettevõtlik ja konkurentsivõimeline majanduskeskkond.
Euroopa Väikeettevõtluse Hartat, mille elluviimist peetakse 2000. a. Lissabonis seatud eesmärgi - muuta Euroopa aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks – saavutamisel äärmiselt oluliseks. Hartas tunnistatakse väikeettevõtluse olulist rolli uuenduslikkuse ja tööhõive, ent ka sotsiaalse ja kohaliku integratsiooni edendajatena Euroopas. Peamine eesmärk on soodsa keskkonna kujundamine ettevõtlusega alustamiseks ja innovaatiliste ideede elluviimiseks. Väikeettevõtluse harta on suunatud uuenduslikkuse ja ettevõtlikkuse vaimu tugevdamisele ühiskonnas, mis võimaldaks Euroopa ettevõtetel probleemidega toime tulla. Hartaga liitunud liikmesriigid on deklareerinud oma soovi ja kohustust töötada väikeettevõtluse arengule ja ettevõtlikkusele võimalikult soodsa keskkonna loomise nimel, pöörates erilist tähelepanu järgmistele eesmärkidele:

• 
  rajama regulatiiv-, fiskaal- ja haldusraamistiku, mis soodustab ettevõtlustegevust ja parandab ettevõtjate seisundit;
  
• 
  tagama juurdepääsu turgudele võimalikult hõlpsate nõudmiste alusel, mis on kooskõlas esmajärguliste poliitiliste eesmärkidega;
  
• 
  hõlbustama parimate teadusuuringute ja tehnoloogia kasutamist;
  
• 
  parandama rahastamisvõimalusi kogu ettevõtte elutsükli vältel;
  
• 
  parandama jätkuvalt oma töövõimet, et EL pakuks väikeettevõtlusele parimat keskkonda maailmas;
  
• 
  ära kuulama väikeettevõtjate arvamust;
  
• 
  edendama esmaklassilist väikeettevõtluse toetamist.
  

Hartas on prioriteetsetena sätestatud järgmised valdkonnad: ettevõtlusalane haridus ja koolitus, ettevõtte odavam ja kiirem alustamine, täiustatud seadused ja muud õigusaktid, oskustööjõu kättesaadavus, online-juurdepääsu parandamine, ühisturu võimaluste parem ärakasutamine, maksustamine ja finantsküsimused, väikeettevõtete tehnoloogilise potentsiaali tugevdamine, edukad e-kaubanduse mudelid ja tipptasemel väikeettevõtluse toetamine, väikeettevõtluse huvide jõulisem ja tõhusam esindamine liidu ja siseriiklikul tasandil.

Igal aastal esitavad hartaga liitunud riigid  komisjonile harta raporti, mis koosneb harta 10 alapunkti kohta koostatud ülevaadetest. Harta eesmärkide täitmise jälgimine ja iga-aastane aruandlus võimaldab hinnata liikmesriikide saavutusi teiste ELi liikmesriikide kui ka teiste kandidaatriikide edusammude taustal. Harta aruandlusprotsess on oluline nn laiendatud Euroopa ettevõtluspoliitika analüüsi komponent. Harta raporti õigeaegse ja nõuetekohase esitamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, raporti koostamisele aitavad kaasa ka ettevõtlusorganisatsioonid ja teised asjaomased ministeeriumid. Tuginedes Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud küsimustikule ja teisalt teiste seotud institutsioonide informatsioonile pannakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kokku igat harta alapunkti hõlmav peatükk, kus tutvustatakse riigis vastavas valdkonnas viimase aasta jooksul tehtud edusamme ning antakse ülevaade käimasolevatest protsessidest. Harta raport on teatavas mõttes riigi aruanne Euroopa Komisjonile, kes jälgib ja hindab riigi edusamme lähtuvalt Väikeettevõtluse Hartas seatud eesmärkidest ning esitab liikmesriikide raportite alase lõpparuande Euroopa Parlamendile. Väikeettevõtluse Harta raporti koostamine võimaldab ka riigisiseselt saada ülevaate kõigist väikeettevõtjat puudutavastest protsessidest ning võimaldab ka siseriiklikult hinnata tegevuste edukust.
EÜ IV mitmeaastane raamprogrammi (ettevõtluse propageerimiseks ja väike ja keskmise suurusega ettevõtluse toetamiseks) eesmärgiks on eelkõige  ettevõtjasõbraliku keskkonna ning konkurentsivõimelise majanduse tekkimisele kaasa aitamine. Programm hõlmab erinevaid projekte, mis jagunevad kolme  gruppi:
Finantsinstrumendid (stardiabiskeem; väike ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) garantiiskeem; seemnekapitali skeem). Programmi raames pakutavaid finantsinstrumente viiakse ellu Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kaudu.  EIF ei finantseeri ettevõtteid otseselt, vaid tegutseb alati finantsvahendajate kaudu. IV raamprogrammiga liitunud liikmesriikides tegutsevatel finantsinstitutsioonidel tekib ligipääs programmi raames pakutavatele finantsinstrumentidele, ettevõtetele tähendab see paremaid ligipääsuvõimalusi kapitalile. Programm on osalemiseks avatud ka Eesti finantsinstitutsioonidele;
Samuti on loodud üle-Euroopaline Euroinfo keskuste võrgustik (Eestis Tallinnas ja Narvas), mille tulemusel paraneb ettevõtete ligipääs informatsioonile. Euroinfo keskused on ühendavaks lüliks Euroopa Komisjoni Ettevõtluse Peadirektoraadi ning ettevõtete vahel, pakkudes juurdepääsuvõimalust Euroopa Liiduga seotud ettevõtlus- ja majandusalasele teabele. Tänu eri riikide Euroinfo keskuste omavahelisele koostööle ning otsesidemetele Euroopa Komisjoniga on ettevõtetel võimalik saada informatsiooni nii Euroopa Liidu kui terviku kui ka üksikute riikide majandust, seadusandlust, statistikat puudutavates küsimustes.
IV raamprogrammi kaudu toetatakse ka liikmes- ja kandidaatriikide ettevõtluspoliitika arendamist ja elluviimist. Programmi raames tegutsevad erinevate riikide ekspertidest koosnevad töögrupid, mille koostöö tulemusel luuakse sisendid ettevõtluspoliitika väljatöötamisele. Mitmed ettevõtluse arendamise alaste kogemuste analüüsile ja kaardistamisele suunatud projektid omavad olulist sisendit ka Eesti ettevõtluspoliitikale. Eesti poolsete ekspertide töö koordineerimine toimub Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.

 
3. Sisu ja võrdlev analüüs

Antud valdkond on Euroopa Liidu poolt valdavalt reguleeritud horisontaalselt läbi teiste valdkondade, eelkõige teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, regionaalareng, tööturu poliitika ja haridusvaldkond.  Eestil ei ole  antud valdkonnas üleminekuperioode ega erandeid.
Eesti ettevõtluspoliitika raamdokument ’Ettevõtlik Eesti’ määrab kindlaks riikliku ettevõtluse arendamise alase tegevuse raamistiku, eesmärgid ja toetusmeetmed aastani 2006. Eesti ettevõtluspoliitika eesmärkideks on soodustada ettevõtlikkust ja uute töökohtade loomist ning tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Eesmärkide täitmisel lähtutakse tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõttest ning ettevõtluspoliitika peamisteks elluviijateks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus. Ettevõtluse toetusmeetmete elluviimiseks taotleb Majandusministeerium vahendeid Eesti riigieelarvest, mitmete meetmete finantseerimine toimub Eestile avatud Euroopa Liidu programmide toel ning lähitulevikus ka sturktuurifondide abil.
Ettevõtluspoliitika keskendub järgmistele prioriteetsetele valdkondadele:
 Inimressursi arendamine, sh:

• 
  Koolitustoetus eesmärgiga luua uusi töökohti ja tõsta tööjõu kvaliteeti VKEdes;
  
• 
  Konsultatsioonitoetused mikro- ja väikeettevõtete juhtide ja töötajate kompetentsuse tõstmiseks;
  
• 
  Ettevõtlikkuse propageerimine eesmärgiga motiveerida potentsiaalseid ettevõtjaid ettevõtlusega alustamiseks ning soodustada ettevõtlustegevuse suhtes positiivse hoiaku kujunemist ühiskonnas.