Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Petturluse ja korruptsioonivastane võitluse alaseks rakenduslikuks institutsiooniks on on Politseiamet ja korruptsioonivastase võitluse osas Kaitsepolitseiamet.

Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega on Eesti ametlikult sätestamas koostööd Euroopa Komisjoni Pettuste Vastu Võitlemise Ametiga (The European Anti-Fraud Office – OLAF). Vabariigi Valitsuse korraldus 15. oktoobrist 2002 nr 674-k "Koostöö Korraldamine Euroopa Komisjoni Pettuste Vastu Võitlemise Ametiga" määrab nimetatud ameti koostööpartneriks Rahandusministeeriumi. Koostöölepe OLAF-i ning Rahandusministeeriumi vahel sõlmitakse käesoleva aasta esimese kvartali jooksul.

Terrorismivastase võitlusega tegelev kontaktasutus on Kaitsepolitseiamet.
Politseikoostöö eest vastutavad Politseiamet ning teised asutused ja ettevõtted tulenevalt rahapesu tõkestamise seadusest. DNA-andmebaasi loomise ning Vabariigi Valitsuse määruse “DNA-analüüsi tulemusel saadavate andmete registri põhimäärus” ja siseministri määruse “Bioloogiliste proovide võtmise ja säilitamise kord” vastuvõtmise järel hakkab rakendamise eest vastutama Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskus.
Europoli konventsiooni allkirjastamise ja ratifitseerimise järel , mis saab võimalikuks pärast ELiga liitumist, hakkavad rakendamise eest vastutama Keskkriminaalpolitsei ja teised pädevad asutused - Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid, Kaitsepolitsei, Piirivalveamet, Andmekaitse Inspektsioon ja Tolliamet.
Alljärgnevate ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni täiendavate protokollide ratifitseerimisel, hakkavad rakendamise eest vastutama Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet:

• 
  naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll
  
• 
  maitsi, meritsi ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokoll ja
  
• 
  tulirelvadega ja nende osadega ning laskemoona ebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokoll.
  

Justiitsministeerium keskasutusena menetleb rahvusvahelisi õigusabi taotlusi.

Schengeni acquis´ rakendamise eest vastutavad Siseministeerium ja tema valitsemisala asutused - Politsei-, Piirivalve-, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Andmekaitse Inspektsioon, Välisministeerium ja Justiitsministeerium.

Siseministeerium ja tema valitsemisala ametid vastutavad ministeeriumi valitsemisala infosüsteemide integreerimise ettevalmistamise, registrite, andmekogude ja infosüsteemide infotehnoloogilise auditeerimise ja strateegilise analüüsi eest.

Politseiamet on vastutav piiriülese koostöö arendamise ja tõhustamise eest naaberriikidega vastastikuste riigipiire ületavate politseioperatsioonide teostamiseks kuritegude tõkestamise ja avastamise eesmärgil. Politseiameti pädevusse Schengeni acquis´ rakendamisel kuulub ka välismaalaste üle siseriikliku kontrolli teostamine ning Schengeni õigusruumis koostööks vajaliku oma koolitussüsteemi tõhustamine, vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklitele 39-47.
Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 70-76 sätestavad narkootiliste ainetega seotud kuritegude vastu võitlemise meetmed. Nimetatud acquis´ rakendamise eest vastutab Siseministeerium koostöös Politseiametiga sõlmides riikidevahelisi kahepoolseid kuritegevuse (sh narkokuritegevuse) vastu võitlemise kokkuleppeid ja Schengeni õigusruumiga liitudes osaledes ka alalise töörühma töös.
Tulenevalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklitest 77-91, vastutab Siseministeerium koostöös Politseiametiga tulirelvade ja laskemoona soetamist, valdamist, müüki ja loovutamist füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt käsitlevate meetmete väljatöötamise ja rakendamise eest. Vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 91 punktile 4, määratakse informatsiooni vahetamiseks rahvuslik kontaktpunkt Schengeni acquis´ täielikul rakendumisel.

Politseiameti pädevusse kuulub SIRENE büroo tegevuseks vajaliku isikkoosseisu väljaõpe, infotehnoloogia ja arvutitarkvara hankimine, kohtvõrgu väljaehitamine ning büroo funktsioneerimist tagavate õigusaktide väljatöötamine.

Piirivalveamet vastutab välispiiridel teostatava valve ja piirikontrolli nõuetekohase tagamise eest, sh patrulltegevuse teostamise tagamine riigipiiri valvamisel, mere- ja maismaapiiri infrastruktuuri väljaehitamine, SIS kasutuselevõtmine piirikontrolli teostamiseks, otseühenduse loomine teiste ametkondade infosüsteemide ja andmebaasidega, piiripunktide tehnilise varustuse vastavusse viimine ELi nõuetega, piirivalveorganisatsiooni haldussuutlikkuse tagamine ja isikukontrolli kaotamise eest sisepiiridel, vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklitele 2-8.

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vastutab võitluse eest illegaalse immigratsiooniga, tagasivõtu instrumentide rakendamise, elamisloa toimingute, relevantsete registrite ning andmekogude, sh sissesõidukeelu registri haldamise ja pidamise eest.

Schengeni infosüsteemi rajamiseks nimetatakse Andmekaitse Inspektsioon Schengeni infosüsteemi rahvuslikuks järelevalveasutuseks andmekaitse küsimustes hiljemalt liitumisel, vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklitele 102-118.
Siseministeerium koostöös Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumiga on vastutav Schengeni acquis´ rakendamiseks vajaliku informatsioonilise baasi kaardistamise ja spetsifitseerimise eest. Vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklites 92-110 ja 119 sätestatule, loob Eesti Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa, st Rahvusliku Informatsiooni Süsteemi (N.SIS).
Välisministeerium ja Siseministeerium vastutavad ühtse viisapoliitika rakendamise eest - Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 9-18 viisaküsimuste kohta.
Justiitsministeerium vastutab Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklites 48-69 sätestatud nõuete rakendamise eest. Justiitsministeeriumi pädevusse kuulub nõukogu kriminaalkonventsioonidel põhinev rahvusvaheline õigusalane koostöö. Samuti valmistab Justiitsministeerium ette Eesti ühinemist mitmete teiste Euroopa Liidus välja töötatud konventsioonidega. Justiitsministeeriumi pädevusse kuulub ka õigusalase koostöö tagamine tsiviilasjades.
Tollikoostöö acquis´ rakendamise eest vastutab Tolliamet.
Andmekaitse järelevalveasutuseks on Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse järelevalveasutuse peamiseks eesmärgiks on isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine isiku andmete töötlemisel kooskõlas isiku õigusega saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet.

7. Jõustamine

Eesti on valmis Euroopa Liidu õigustikku täies mahus liitumishetkest rakendama ega taotle justiits- ja siseküsimuste valdkonnas erandeid ega üleminekuperioode.

Eesti rakendab justiits- ja siseküsimuste acquis’ Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates, sh osa Schengeni acquis´st, kusjuures kogu Schengeni õigustikku hakkab Eesti kohaldama alates sisepiiridel kontrolli kaotamisest, st alles täielikul liitumisel Schengeni süsteemiga.