Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Partnership and Co-operation Agreement-PCA) rakendub MFN-režiim st. kaovad Eesti päritolu kaupadele kehtestatud topelttollid. Oluline negatiivne muutus toimub aga Ukraina suunal. Peale Eesti-Ukraina vabakaubanduslepingu lõpetamist rakendub Eesti kaupadele EL-Ukraina PCA-st tulenev MFN-režiim, mis näeb ette imporditollide sisseseadmist meie praeguses tollimaksudest vabas kaubavahetuses. Kuigi Ukraina osatähtsus Eesti koguekspordis on suhteliselt marginaalne (ligikaudu 1,5%), on Ukraina Eestile väga oluline kalasaaduste turg.
Kuigi enamikes kaubagruppides moodustab import EList, sellega liituvatest kandidaatriikidest ja EFTA riikidest rohkem kui 70% koguimpordist, esineb Eestil siiski mitu tootespetsiifilist tarne-eelistust Venemaal, Ukrainas või mujal SRÜ riikides toodetud kaupadele, mistõttu on (tingituna EL-i kaubanduspoliitika ülevõtmisest) oodata mõningast hinnatõusu ja teatud hangete ümbersuundumist ELi tarnijatele. Kõige olulisemaks nendest nimetatud sõltuvustest tuleb kindlasti pidada terasetoodete importi Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist, mille suhtes on EL kehtestanud impordikvoodid. Ajutine lahendus sellele probleemile on saavutatud käesoleva seletuskirja punktis 3 kirjeldatud ELiga fikseeritud kokkuleppe läbi, lõplik lahendus saabub aga nimetatud riikide liitumisel WTO-ga. Teise olulise probleemina tuleb ära mainida kalaimpordiga seonduv, mille lahendamise osas läbirääkimised EFTA riikidega ja ELiga hetkel veel jätkuvad. Teiste meile oluliste kaubagruppide osas, kus ELi, sellega liituvate kandidaatriikide ja EFTA riikide osalus meie koguimpordis on alla 70% on ELis kehtestatud tollimäärad suhteliselt madalad (alla 10%).
Turukaitsemeetmete osas ei too Eesti liitumine ELiga kaasa olulisi muutusi kolmandate riikide poolt rakendatud turukaitsemeetmete suhtes võrreldes praeguse olukorraga. Dumpinguvastaste meetmete puhul on üldjuhul tegemist konkreetse ettevõtte vastu suunatud meetmetega (va. India, kes on kehtestanud teatud dumpinguvastased meetmed ELi suhtes tervikuna). Tasakaalustusmeetmed kehtivad ELile tervikuna ning komisjoni hinnangul laienevad need automaatselt ka uutele liikmetele. Hetkel on ELi vastu jõus ligikaudu 10 meedet, tasakaalustusmeetmed kehtivad eelkõige teatud põllumajandustoodete eksportimisel Argentiinasse, Kanadasse, Mehhikosse, USAsse ja Venezuelasse. Kolmandate riikide poolt rakendatavate kaitsemeetmete osas mõju ei esine, kuna neid rakendatakse Eesti päritoluga kaupade suhtes juba praegu (kaitsemeetmete rakendamine ei olene päritoluriigist, vaid kehtib erga omnes).
EL liikmeks saades tuleb Eestil arvestada mõjudega, mis võivad kaasneda ELi poolt rakendatavate turukaitsemeetmetega. Näiteks tuleb jälgida liikmesriikide poolt algatatavate dumpinguvastaste meetmete vajalikkuse uurimisi, mis võivad olla suunatud kolmanda riigi ettevõtja(te) vastu, kelle toorainet kasutab Eesti tööstus. Sellisel juhul ei oleks impordi piiramine dumpinguvastaste meetmetega Eesti huvides ning Eesti ei peaks pooldama meetmete kehtestamist. Kui Eesti soovib ise algatada uurimist turukaitsemeetmete osas, siis muutuvad protseduurid praegusest keerukamaks. Eestil on sellisel juhul vaja leida toetajaid teiste liikmesriikide seas, et tõestada uurimise vajalikkust kogu ELi jaoks.

ELiga liitumisel avaneb Eesti strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi kontrolli komisjonil ligipääs ELi litsentsiväljastamisest keeldumiste teatiste andmebaasile, võimaldades kahese kasutusega kaupade lõppkasutaja ja lõppkasutusvaldkonna põhise kontrolli efektiivsemat rakendamist, mis vähendaks märgatavalt riski, et läbi Eesti või Eestist välja võidaks tarnida sensitiivseid kaupu ebasoovitavale lõppkasutajale. Samuti kaasneb ELi liikmelisusega Eesti liitumine rahvusvaheliste ekspordikontrolli organisatsioonidega ja massihävitusrelva leviku tõkestamise organisatsioonidega, mis on mõningates riikides eelduseks Eesti lülitamisele nn positiivsete riikide nimistusse, mis võimaldaks Eesti ettevõtetele normaalset ligipääsu sensitiivsetele kaupadele ja tehnoloogiatele. Selline Eesti riigi usaldusväärsuse klassifikatsioon annaks olulise tõuke innovatiivsele ja teadusmahukale arendustegevusele Eestis. Lähtudes eeltoodust võimaldab ELiga liitumine kahese kasutusega kaupade ja tehnoloogiatega seonduvas valdkonnas vähendada Eesti julgeolekuriske ja soodustada kõrgtehnoloogilist teadus- ja tootmistegevust.

Liitumine EL arengukoostöö poliitikaga ei mõjuta Eesti arengukoostööpoliitikat märkimisväärselt. Liikmesriigina hakkab Eesti osalema EL komisjoni poolt ellu viidava arengukoostööpoliitika kujundamises, säilitades samaaegselt oma riikliku arengukoostöö poliitika. Samas soodustab osalemine EL arengukoostööpoliitika kujundamises Eesti vastavate struktuuride kiiremat arengut.