Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

3. ALAJAGU

SOTSIAALKINDLUSTUSKEEMIDE KOORDINEERIMINE

1. Sissejuhatus
Sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine on üks Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika kesksemaid valdkondi. Euroopa Liidule vastava õigusliku pädevuse andmine on vahetult seotud töötajate vaba liikumise kui ühe Euroopa Liidu põhiõiguse tagamisega. EÜ asutamisleping sätestab töötajate õiguse vabalt liikuda (artikkel 39) ning kohustab Euroopa Nõukogu selle õiguse tagamiseks rakendama vajalikke sotsiaalkindlustusmeetmeid (artikkel 42).
Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteem loob eeldused tööjõu vabaks liikumiseks Euroopa Liidus, säilitades tööelu vältel ühenduse piires liikunud töötajatele varasemates töösuhetes omandatud sotsiaalkindlustusõigused (õigus invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionile, haigus-, tööõnnetus- ja töötushüvitistele, peretoetustele, matusetoetustele) ning tagades sotsiaalkindlustusküsimustes võõrtöötajate ja nende asukohariigi töötajate võrdse kohtlemise.
Sotsiaalkindlustusskeemide koordinatsioonireeglite kohaldamist ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes reguleerivad Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1408/71/EMÜ “Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes” ja selle rakendusmäärus nr 574/72/EMÜ “Määruse 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord”.
Määruses 1408/71/EMÜ sätestatakse sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimise põhimõtted ja eri hüvitiste määramise reeglid. Rakendusmäärus 574/72/EMÜ täpsustab määruse 1408/71/EMÜ sätete kohaldamist, kehtestades haldamisega tegelevad asutused vajalike dokumentide vormid, reguleerides liikmesriikide vastavate asutuste vahelist teabevahetust ning tasaarveldusi jms.
Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemiga ühinemine ei eelda Eesti siseriikliku sotsiaalkindlustusõiguse muutmist. Euroopa Liiduga ühinemisel muutuvad EL Nõukogu määrused 1408/71/EMÜ ja 574/72 Eesti õigussüsteemi osaks. Määrused on siseriiklike seaduste suhtes ülemuslikud ning EL liikmesriikide võõrtöötajate ning nende pereliikmete suhtes vahetult rakendatavad.
Läbirääkimiste käigus valmistati ette vajalikud tehnilised täiendused eelnimetatud määruste lisadesse, mis on osa liitumislepingust (Liitumislepingu lisa II - AA7/03 ja AA7/03 ADD).Läbirääkimiste teemad valmistas ette isikute vaba liikumise töögrupp ja selle sotsiaalkindlustuse alatöögrupp.
2. Eesmärk
Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusskeemide koordinatsioonisüsteem kujutab endast sotsiaalkindlustusvaldkonna õigusaktide riikidevahelist rakendamist eesmärgiga säilitada ühenduse piires liikuvatele töötajatele varem omandatud sotsiaalkindlustus-õigused ning vältida isiku tööelu jooksul ühest liikmesriigist teise siirdumise tõttu halvemasse olukorda sattumist võrreldes ühes-samas riigis elanud ja töötanud isikuga.
Koordineerimisreeglid ei kehtesta siiski nõudeid liikmesriikide sotsiaalkindlustus-süsteemidele ega sotsiaalkindlustushüvitiste tasemele – liikmesriikidel on vabadus arendada sotsiaalkindlustusskeeme oma tõekspidamiste ja võimaluste kohaselt. Euroopa Liidus on leitud, et sotsiaalkindlussüsteemide ja -hüvitiste põhimõtted on ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel riigiti liiga erinevad, et neid ühtlustada.