Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Õigus kaitsele

EÜ asutamisleping (art 20-22) sätestab, et kõikidel liikmesriikide kodanikel on õigus kolmandate riikide territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt.

Samuti on igal liidu kodanikul õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi ja ombudsmani poole.

Õigus valida ja olla valitud kohaliku omavalitsuse volikogu ja Europarlamendi valimistel.
EÜ asutamislepingu artikli 19 järgi antakse isikule muuhulgas õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel ning võrdsetel alustel antud riigi kodanikega ka mistahes elukohajärgse liikmesriigi, mille kodanik isik ei ole, kohalikel valimistel. Valimistel osaledes on isikul võimalik nii ise valida kui ka olla valitud. Euroopa Parlamendi valimisel osalemise õigus tagab võimaluse EL ühtse otsevalitud parlamendi loomiseks ja EL kodanikule võimaluse valimistel osaleda sõltumata tema asukohariigist. Kohalikul tasandil valimisõiguse sätestamine sõltumata isiku elukohast tagab kohalikul tasandi ühiselu korraldamises osalemise neile EL kodanikele, kes ei ela oma päritoluriigis.
Liitumise järel on Eesti kodanikel võimalik osaleda Euroopa Parlamendi valimistel ja sellega mõjutada parlamendi tööd. Eesti kodanike poolt valitud EP liikmete kaudu on tagatud Eesti seisukohtade ärakuulamine Euroopa Parlamendi osalusel loodavas EL õigusloomes. Kohalikel valimistel on Eesti kodanikel võimalik osaleda liitumise järel kõigis EL liikmesriikides võrdsetel alustel asukohariigi kodanikega; ka Eestis valla- ja linnavolikogude valimistel on erinevalt senisest võimalik kandideerida Eesti kodakondsust mitteomavatel EL kodanikel. See tagab suuremal määral vallas või linnas püsivalt elavate isikute esindatuse kohaliku omavalitsuse teostamisel.
Valimisi viivad läbi valimiskomisjonid, mis tegutsevad Riigikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel, ning Siseministeerium, mille ülesanne on valimisnimekirjade koostamine. Kõik nimetatud valimised toimuvad sarnasel viisil, seetõttu on valimiskomisjonide tegevus kergesti kavandatav.

3. Sisu ja võrdlev analüüs
Läbirääkimiste käigus lepiti kokku ajutised üleminekumeetmed, mis on liitumislepingu lisas IV osas I. (lisa IV, Eesti, töötajate vaba liikumine)
Eesti liitumisel EL-iga jäävad praegustes liikmesriikides Eesti töötajate suhtes kehtima siseriiklikud õigusaktid (üleminekuaeg 2 + 3 + 2 aastat). Iga liikmesriik võib oma õigusaktide piirides lubada suuremat vabadust töötajate vaba liikumise suhtes kui praegu, kaasa arvatud tööturu täielik avamine. EL tööturu täielikust avamisest uutele liikmesriikidele on liitumisläbirääkimiste väliselt teatanud Rootsi, Taani, Holland, Iirimaa ja Suurbritannia. Praegused liikmesriigid rakendavad préférence communautaire põhimõtet, eelistades tööturul Eesti kodanikke kolmandate riikide kodanikele.
Enne teise aasta möödumist pärast Eesti liitumist vaadatakse üle praeguste liikmesriikide siseriiklike meetmete rakendamine komisjoni raporti põhjal, mis esitatakse nõukogule. Hiljemalt kahe aasta möödudes Eesti liitumisest teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad siseriiklike meetmete rakendamist või hakkab kehtima acquis (tööjõu vaba liikumine ilma piiranguteta). Juhul kui liikmesriik ei teavita komisjoni, rakendub acquis. Eesti võib taotleda üleminekumeetmete ülevaatamist veel ühel korral sama protseduuri järgi (lisa IV, punkt 3 ja 4).
Viie aasta möödudes pärast Eesti liitumist võib praegune liikmesriik säilitada siseriiklikud meetmed veel maksimaalselt kaheks aastaks, tingimusel, et antud liikmesriigi tööjõuturul esinevad või seda ähvardavad tõsised häired. Liikmesriik peab teavitama komisjoni oma soovist jätkata siseriiklike õigusaktide rakendamist, vastasel juhul rakendub acquis (lisa IV, punkt 5).
Iga praegune liikmesriik, kes rakendab acquis’d, võib 7.aasta lõpuni alates Eesti liitumisest vajaduse korral kehtestada kaitsemeetmed määruse 1612/68/EMÜ artikli 20 põhjal. Niikaua kuni võib kehtestada kaitsemeetmeid, võib liikmesriik erandlikel juhtudel peatada acquis’ rakendamise ning piirata tööjõu liikumist, teavitades komisjonist sellest tagantjärele (lisa IV, punkt 7).
Liitumislepingu tekstile on lisatud deklaratsioon (III, C, nr 7), milles praegused liikmesriigid võtavad kohustuse püüda suurendada uute liikmesriikide kodanike ligipääsu tööturule acquis’ kiirema rakendamise kaudu.
Üleminekumeetmed kehtivad ka piiriäärsetel aladel elavate pendeltöötajate kohta.
Töötajate vaba liikumise kontekstis ei rakendata üldisi üleminekumeetmeid teenuste osutamise suhtes. Isikute vaba liikumine on teenuste osutamise vabadusega seotud läbi teenuste osutamise raames lähetatud töötajate. Sellisel viisil teise liikmesriiki teenust osutama lähetatud töötajad ei kuulu mitte isikute vaba liikumise, vaid teenuste osutamise vabaduse alla, mis on sellel ettevõttel, kes töötajad lähetab. Töötajate vaba liikumise üleminekuperioodi vältel võivad aga Austria ja Saksamaa piirata teenuste pakkumist Eesti poolt Austria ja Saksamaa jaoks tundlikes teenindussektorites (vastavalt direktiivi 96/71/EÜ artiklile 1), teavitades sellest komisjoni. Austria poolt koostatud nimekiri sisaldab ehitussektorit, koristus- ja turvateenuseid ning sotsiaaltööd. Saksamaa poolt esitatud nimekirjas on ehitussektor, koristus- ning sisekujundusteenused. Nimekirjad on lisatud liitumislepingule (lisa IV, punkt 13)..
Eesti võib praeguse liikmesriigi kodanike suhtes rakendada samaväärseid meetmeid nagu antud liikmesriik ise kasutab tööjõu vaba liikumise ja teenuste osutamise suhtes. Senikaua, kuni praegune liikmesriik rakendab uue liikmesriigi kodanike suhtes siseriiklikke õigusakte, võib Eesti kasutada kaitsemeetmeid teiste uute liikmesriikide, välja arvatud Küprose ja Malta, suhtes (lisa IV, punkt 10-11).
Liikmesriigid püüavad hõlbustada Eesti kodanike juurdepääsu oma tööturule siseriiklike õigusaktide raames juba enne Eesti liitumist. Ühes liikmesriigis seaduslikult töötavaid Eesti kodakondsusega töötajaid peab kohtlema sama moodi nagu liidu enda kodanikke töötingimuste ja palga küsimustes, ent mitte teiste liikmesriikide tööturule pääsu suhtes (lisa IV, punkt 12)..
Üleminekumeetmete ajal on juba enne liitumist liikmesriigis seaduslikult töötava Eesti kodakondsusega töötaja pereliikmetel õigus pääseda liikmesriigi tööturule. Eesti töötajat ja tema peret ei tohi kohelda rangemalt kui kolmandate riikide töötajaid (lisa IV, punkt 14).
Nendesse riikidesse tööle asudes, millised ei ole avanud oma tööturge seoses üleminekuperioodi kohaldamisega, peavad Eesti kodanikud taotlema tööluba senise korra järgi.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
EL liikmesriikide kodanike võrdsete õiguste tagamiseks (tööhõive ja muud töötingimused, maksustamine, hariduse ja elukoha saamine) ning Euroopa Liidu kodanike ja perekonnaliikmete vaba liikumise tagamiseks on Eesti õigusaktid suures osas vastavuses EL nõuetega. Vastavusse viimist nõuab veel avaliku teenistuse seadus. Riigikogu valimistega menetlusest välja langenud avaliku teenistuse seaduse eelnõu sätestab, et ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke, kes vastavad avaliku teenistuse seaduses ja seaduse alusel kehtestatud tingimustele. Ametikohtadele, mis seonduvad otseselt riigi huvide kaitsmisega, sealhulgas avalikku võimu teostava asutuse juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse või kohtuvõimu teostamisega, riikliku süüdistuse esindamisega, õigusega sekkuda isiku põhiõigustesse ja vabadustesse korra ja julgeoleku tagamisel riigis või riigi diplomaatilise esindamisega, võetakse ainult Eesti Vabariigi kodanikke. Seadus tuleb vastu võtta 2003.a.
Kodanikuõiguste valdkonnas vastavad Eesti õigusaktid EL nõuetele. Riigis viibimise alused, tingimused ja nõuded on reguleeritud peamiselt Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja välismaalaste seadusega, aga ka teiste õigusaktidega (isikut tõendavate dokumentide seadusega, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusega jms). Neist esimest kohaldatakse EL kodaniku, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku ja nende perekonnaliikmete suhtes ning teist kõikide ülejäänud välismaalaste suhtes. Seega, kui ka Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige ei ole Euroopa Liidu kodanik, siis tema suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kodaniku seadust. Välismaalaste seaduse sätteid hakatakse nende isikute suhtes rakendama üksnes siis, kui nad kaotavad Euroopa Liidu kodanikuks või Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks olemise staatuse.
Euroopa Liidu kodaniku seadus võeti Riigikogus vastu 20. novembril 2002.a. ning see jõustub Eesti Euroopa Liiduga liitumisel. Välismaalaste seaduse muudatus, mille põhieesmärgiks oli korrastada välismaalaste õppimise, töötamise või ettevõtluse eesmärgil riiki lubamise ning riigis viibimise tingimusi jõustub 01. mail 2003. a. Selle muudatusega viidi Eesti vastav õigus kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega.
Töötajate vaba liikumise õiguse rakendamiseks on vajalik isikule elamisloa väljastamine. Vastavalt direktiividele 68/360/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ ei vaja EL kodanik ega tema perekonnaliige EL liikmesriikides töötamiseks tööluba. Seega kajastab EL kodaniku elamisluba kui selline ka õigust Eestis töötamiseks.
EL kodaniku seadus toob senisesse elamislubade süsteemi juurde uue elamisloa liigi EL kodaniku elamisloa. Euroopa Liidu kodaniku seaduses on volitusnorm (§ 15 lg 5), mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Euroopa Liidu kodaniku elamisloa vormi ning Euroopa Liidu kodaniku elamisloa ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning legaalse sissetuleku määrad. Rakendusaktid kehtestatakse seaduse jõustumise ajaks.
Vastavalt nõukogu 13. juuni määrusele 1030/2002/EÜ ühtsest elamislubade vormist, tuleb ette valmistada kleebiste trükkimine ning reisidokumentidesse kandmine. Antud määruse rakendamisega seotud kulutused on välja arvestamisel. Elamislubade väljastamisega seotud kulud on otseses sõltuvuses sellest, milliseid andmeid ja millisel kujul tuleb kajastada. antud tehnilised tingimused, millele elamisluba vastama peab, antakse Komisjoni poolt kandidaatriikidele teada käesoleva aasta mais.
Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vastutab EL kodanike taotluste menetlusprotsessi ja taotluse menetlemiseskeemide väljatöötamise eest. Ette on nähtud ka personali koolitus ja keeleõpe, kuivõrd Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 15 lg 2 kohaselt on Euroopa Liidu kodanikul õigus esitada elamisloa taotlus peale välisesinduste ka Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse, mistõttu peavad Kodakondsus- ja Migratsiooniameti töötajad olema suutelised EL kodanikke teenindama. Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 15 lg 3 kohaselt elamisloa pikendamise taotluse saab esitada ainult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse.
Euroopa Töövahendussüsteemiga (töökohtade ja töötaotlejate vahendamine) liitumiseks ühendatakse Eesti tööotsijate ja vabade töökohtade andmebaas Euroopa Töövahendussüsteemiga. Samuti luuakse iseteenindussüsteem, tagamaks nii tööandjatele kui ka tööotsijatele võimalus sisestada internetipõhiselt tööpakkumisi ja töösoove. Iseteenindussüsteem ühendatakse tööturuteenuste osutamise andmebaasiga infovahetuse eesmärgil. Iseteenindussüsteemi ülesehitamisel võeti aluseks EURES süsteemi internetipõhine CV-otsingu süsteem, et liitumisel oleks andmete ülekandmine lihtsustatud.
Valimisõiguste tagamisel Eesti erandeid ei taotlenud. Eestis reguleerivad õigust valida ja olla valitud kohaliku omavalitsuse volikogusse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. EL kodanike õigus olla valitud kohaliku omavalitsuse volikogusse tagatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadusega Eesti ühinemisest EL-iga, mille muudatused võeti vastu 27. märtsil 2002.a., jõustunud 06. mail 2002.a. Õigust valida ja olla valitud Euroopa Parlamenti tagatakse Euroopa Parlamendi valimise seadusega. Seadus võeti vastu 18. detsembril 2002.a. ja jõustus 23. jaanuaril 2003.a.

5. Mõjud
Töötajate vaba liikumine

Eesti elanike haridustase on küllalt hea ja EL riikidega suhteliselt sarnane. Ka oskavad paljud eesti kodanikud suhteliselt heal tasemel inglise ja soome keelt. Võimaluste avanemisel töötajate vabaks liikumiseks võivad mitmed hea kvalifikatsiooniga spetsialistid soovida asuda tööle teistesse EL liikmesriikidesse, kus palgatase on Eesti omast oluliselt kõrgem. Töötasu erinevuse küsimus võib oluliseks motivaatoriks välismaale tööleasumiseks saada näiteks meditsiiniõdede puhul.

Vaadeldes statistilisi andmeid praegu EL liikmesriikides töötavate võõrtöötajate kohta (siin ja edaspidi kasutatud andmeid 2002.a sügisel TÜ majandusteaduskonna õppejõudude poolt läbiviidud uuringust “Euroopa Liiduga ühinemise mõjud palkadele ja tööjõu vabale liikumisele”, K. Philips, M. Priinits, M .Rõõm, A. Võrk (http://www.eib.ee/pages.php/010602,220) ilmneb, et eelkõige on nad hõivatud töötlevas tööstuses, kaubanduses ja ehituses. Suhteliselt suur hulk inimesi on tööl ka tervishoiu ja sotsiaalsfääris, äritegevuses ning hotellides ja restoranides. Sageli konkureerivad praeguste kandidaatriikide töötajad eelkõige madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade pärast ehituses, töötlevas tööstuses, teeninduses ja põllumajanduses, sõltumata nende eelnevalt omandatud haridusest. Takistuseks, miks võõrtöötajatel on raske oma kvalifikatsiooni täielikult rakendada, on eelkõige puudulik keeleoskus ja ebapiisav eelnev töökogemus.
Tööjõu osaline kaotus ei pruugi avaldada negatiivset mõju riigi heaolu ja rikkuse loomisele niikaua, kui emigreeruvad eelkõige madalate oskustega ja/või töötud inimesed. Samal ajal suure arvu oskustööliste ja spetsialistide lahkumine riigist võib jätta negatiivse jälje päritoluriigi majandusele.
Läbiviidud uuringud näitavad, et eestlased on küll huvitatud välismaale tööle asumisest, kuid seda reeglina lühemaks ajaks ja eelkõige on inimeste eesmärgiks omandada töökogemusi ja täiendada tööalaseid teadmisi. Ajutiselt emigreerunud inimesed eeldatavalt suurendavad oma oskusi välismaal töötades ning kodumaale naastes omab nende inimkapitali kvaliteedi kasv positiivset efekti päritoluriigi majandusele.
Peale töötajate vaba liikumise põhimõtete rakendumist on kahtlemata teatud hulk inimesi, kes mõneks ajaks teistesse EL liikmesriikidesse tööle suunduvad. Töötajate vaba liikumine muudab Eesti tööturu olukorda nii eesti kodanike välismaale kui välisriikide kodanike Eestisse tööle asumise kaudu.
Mõjud on nii negatiivsed kui positiivsed, olenevalt sellest, missugused tööjõu grupid emigreeruvad. Eesti elanikkond on reeglina suhteliselt paikne ning enamuse inimeste puhul saavad takistuseks teise riiki tööle asumisel praeguses elukohas omatavad sotsiaalsed sidemed ning vähesed traditsioonid elu- ja töökohavahetuse osas. Seega võib eeldada, et teistesse EL liikmesriikidesse tööleasuvate eesti kodanike hulk ei saa olema nii suur, et sellest tööjõuturul olulisi probleeme tekiks.

6. Rakendamine