Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Perekonnaliikmed ja nende õigused

Liikumisvabadus hõlmab Euroopa Liidu kodaniku kõrval ka tema nii EL kodanikest kui kolmandate riikide kodanikest pereliikmeid. Perekonnaliikme õigus riigis viibida tuleneb Euroopa Liidu kodaniku, kellega koos ta riiki saabub või kelle juurde elama asub, õigusest.. Seega ei oma perekonnaliikmed iseseisvat õigust riigis viibida, vaid see on seotud nii kehtivuselt kui ajaliselt Euroopa Liidu kodaniku õigusega, kui pereliige ei saabu riiki iseseisva Euroopa Liidu kodanikuna (nt ei taotle elamisluba töötamiseks, vaid taotlebki elamisluba, aluseks Euroopa Liidu kodaniku juurde elama asumine). Perekonnaliige peab riigis viibimiseks omama elamisluba või viisat. Perekonnaliikme staatus on oluline elamisloa taotlemisel, riiki sisenemisel see tähtsust ei oma. Kui perekonnaliige ise on ka Euroopa Liidu kodanik, siis tema suhtes sisepiiridel piirikontrolli ei teostata.
Perekonnaliikmeteks loetakse Euroopa Liidu kodaniku abikaasat, tema alla 21-aastast last või ülalpeetavat täisealist last või lapselast, tema või tema abikaasa ülalpeetavat vanemat või vanavanemat ning eelnevalt nimetamata isikut, kes on Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetav või kes elab temaga koos ja kellel on temaga ühine majapidamine.
Perekonnaliikmetest võivad üksnes seaduslik abikaasa ja ülalpeetav laps asuda elama sellesse riiki õppima tulnud Euroopa Liidu kodaniku juurde vastavalt Euroopa Nõukogu 29. oktoobri 1993.a direktiivile nr 93/96/EMÜ. Tulenevalt Euroopa Nõukogu 28. juuni 1990.a direktiivist nr 90/364/EMÜ on ainult Euroopa Liidu kodaniku seaduslikul abikaasal ja ülalpeetaval lapsel elamisloa kehtivusajal õigus selles riigis töötada ja ettevõtlusega tegeleda. Sarnaselt Euroopa Liidu kodanikuga, peavad ka nemad oma töötamise vastava maa tööturuametis registreerima.

Perekonnaliikme elamisloa kehtivusaeg seotakse Euroopa Liidu kodanikule antud elamisloa kehtivusajaga. Perekonnaliikme elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada Euroopa Liidu kodanikule antud elamisloa kehtivusaega ning kui perekonnaliige saabub järgi hiljem, siis perekonnaliikmele antava elamisloa maksimaalseks kehtivusajaks saab olla Euroopa Liidu kodaniku elamisloa kehtivusaja lõpuni jääv aeg. Oluline on, et nende elamislubade kehtivusaeg lõppeks üheaegselt.

Töötaja pereliikmetel on ka õigus haridusele (üld- ka kutseharidus), samuti haridusega seotud õigustele (õppetoetus, stipendiumid) samadel tingimustel, mis asukohariigi elanikelegi (EL nõukogu määrus nr 1216/68 artikkel 7 lg 3).
Perekondade ühinemise puhul järgivad liikmesriigid hoolega, et tegemist poleks fiktiivsete abieludega, mis on sõlmitud vaid antud riigi elamisloa saamise eesmärgil. Abielu fiktiivsuse tuvastamisel elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldutakse.
Üliõpilaste liikumise õigused

Kuni kolmekuuliseks õppimiseks teises liikmesriigis nõutakse EL kodanikelt vaid kehtivat isikutunnistust või passi (mõnes liikmesriigis kehtib ka kohalikus omavalitsuses registreerimise nõue).

Üle kolme kuu kestva õppimise puhul teises liikmesriigis on vaja tunnistust akrediteeritud kõrgkoolist selle kohta, et vastav isik on kantud selle õppeasutuse üliõpilaste nimekirja, tervisekindlustuse poliisi olemasolu ning õpinguteks vajalik rahasumma (ka stipendiumi või abiraha näol), mis oleks piisav äraelamiseks, et üliõpilane ei muutuks koormaks vastuvõtva riigi sotsiaalkindlustussüsteemile.
Alla aasta kestva õppetöö puhul kehtib väljastatav elamisluba õppetöö kestuse aja. Üle aasta kestva õppetöö puhul kehtib elamisluba ühe aasta ning seda saab igal aastal uuendada.
Üliõpilased võivad teise riiki õppima minnes perekonnaliikmetest võtta kaasa ainult oma abikaasa ja lapsed. Üle kolmekuuliseks riigis viibimiseks peavad nad taotlema elamisloa ja täitma samad tingimused, mida teises liikmesriigis õppida sooviv EL kodanik, va õppeasutuse nimekirja kandmise tingimus. Kolmandate riikide kodanikest pereliikmete puhul kehtivad samad tingimused, mis EL kodanikust töötaja pereliikmete puhulgi. Olenemata kodakondsusest võivad õppiva EL kodaniku pereliikmed vastuvõtvas liikmesriigis töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana.
Pikaajaliselt liikmesriigis viibimise õigus (s.h pensionärid)

Pikaajaliselt riigis viibimise õiguse tekkimise juhud on seotud Euroopa Liidu kodaniku riigis töötamise ja elamise perioodidega, vanaduspensionile jäämisega ning töövõimetuse tekkimisega.

Elamisluba pikaajaliselt liikmesriigis viibimiseks antakse viieks aastaks. EL Komisjoni määrus 1251/70 sätestab, et Euroopa Liidu kodanik võib seda õigust kasutada kahe aasta jooksul hetkest, mil ta täidab vajalikud tingimused, teise liikmesriiki elama jäämiseks. Antud õigus kehtib ka juhul, kui ta selle aja jooksul riigist eemal viibib.
Pikaajaliselt riigis viibimise õigus tekib Euroopa Liidu kodanikul, kes vastavalt direktiivile 90/365:

• 
  on töötamise või ettevõtlusega tegelemise lõpetamise päevaks jõudnud vanaduspensioni ikka ja liikmesriigis töötanud või ettevõtlusega tegelenud vähemalt viimased kaksteist kuud ning liikmesriigis püsivalt viibinud vähemalt viimased kolm aastat järjest;
  

• 
  on liikmesriigis püsivalt viibinud vähemalt viimased kaks aastat järjest ning lõpetanud töötamise või ettevõtlusega tegelemise püsiva töövõimetuse tõttu;
  

• 
  on lõpetanud töötamise töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse tõttu.
  

Vastavalt määrusele 1251/70/EMÜ on töötajatel õigus jääda liikmesriigi territooriumile pärast seda, kui nad on selles riigis töötanud. Nimetatud õigust jääda antud riigi territooriumile tõlgendatakse töötaja õigusena säilitada elukoht liikmesriigi territooriumil, kui ta on seal töötamise lõpetanud. Lisaks liikmesriigi territooriumil elava töötaja õigusele jääda sellele territooriumile, kui ta on selles riigis töötamise lõpetanud pensioniikka jõudmise või püsiva töövõimetuse tõttu, on oluline tagada õigus ka töötajale, kes pärast ühe liikmesriigi territooriumil elamist ja töötamist asub palgalisele tööle teises liikmesriigis, säilitades samal ajal elukoha esimeses riigis. Liikmesriiki elama jäämise õiguse kasutamine töötaja poolt toob kaasa selle õiguse laienemise tema perekonnaliikmetele.

Perekonnaliikmele antakse viieaastase kehtivusajaga elamisluba järgmistel juhtudel:

• 
  Kui Euroopa Liidu kodanikule antakse elamisluba eelnevatel juhtudel;
  

• 
  kui Euroopa Liidu kodanik suri enne vanaduspensioni ikka jõudmist ja oli surma päevaks Eestis püsivalt viibinud vähemalt viimased kaks aastat järjest;
  

• 
  kui Euroopa Liidu kodanik suri enne vanaduspensioni ikka jõudmist tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.