Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Lõppsätted (artiklid 46-53)

Artikkel 46 määratleb Euroopa Kohtu volituste, mis on talle antud Euroopa ühenduste asutamislepingutega, kohaldamise ELi lepingu sätete suhtes, hõlmates:

• 
  sätteid, millega muudetakse Euroopa ühenduste asutamislepinguid;
  
• 
  ELi lepingu VI jaotise (politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades) sätteid artiklis 35 sätestatud tingimustel;
  
• 
  ELi lepingu VII jaotise (tõhustatud koostöö) sätteid Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 11 ja 11a ning Euroopa Liidu lepingu artiklis 40 sätestatud tingimustel;
  
• 
  artikli 6 lõike 2 institutsioonide meetmeid niivõrd, kuivõrd Euroopa Kohus on pädev Euroopa ühenduste asutamislepingute ja Euroopa Liidu lepingu alusel;
  
• 
  artiklis 7 esitatud puhtprotseduurilisi eritingimusi, mille puhul Euroopa Kohus teeb otsuse asjaomase liikmesriigi taotlusel ühe kuu jooksul arvates kuupäevast, mil nõukogu tegi nimetatud artiklis sätestatud järelduse;
  
• 
  artikleid 46-53, mis on täpsemalt lahti seletatud alljärgnevalt.
  

Euroopa ühenduse asutamislepingute puutumatus ELi lepingust on sõnastatud artiklis 47, kui nimetatud lepinguid muutvatest sätetest või käesolevatest lõppsätetest ei tulene teisiti.

Euroopa Liidu aluseks olevate lepingute muudatuste algatajaks on artikli 48 alusel liikmesriigi valitsus või komisjon, esitades vastavasisulise ettepaneku nõukogule. Viimane konsulteerib tõstatatud küsimuses parlamendiga ja vajaduse korral ka komisjoniga ning kutsub pooldava vastukaja korral kokku valitsustevahelise konverentsi, kes otsustab tehtavate muudatuste üle. Muudatuste korral rahanduse valdkonnas on kohustuslik ka konsultatsioon Euroopa Keskpangaga. Lepingutes tehtud muudatused jõustuvad, kui kõik liikmesriigid on need kooskõlas oma põhiseaduslike normidega ratifitseerinud.
Protseduurireeglid uute liikmete ühinemiseks Euroopa Liiduga on kehtestatud artiklis

49. Avalduse liikmesriigiks saamiseks võib nõukogule esitada iga Euroopa riik, kes austab ja järgib käesoleva lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. Asja otsustamiseks nõukogus on nõutav selle liikmete ühehäälsus, komisjoniga konsulteerimine ja parlamendi nõusolek, mis on vastu võetud selle liikmete absoluutse häälteenamusega. Täpsed vastuvõtutingimused ja sellega kaasnevad muudatused liidu aluseks olevates lepingutes määratletakse liikmesriikide ja selleks pürgiva riigi vahelise lepinguga, mille kõik asjaosalised ka ratifitseerima peavad.

Tulenevalt hilisematest muudatustest, tunnistatakse artikliga 50 kehtetuks Brüsselis allakirjutatud Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja komisjoni asutamislepingu ning Haagis allakirjutatud ühtse Euroopa akti mõningad sätted.
Vastavalt artiklile 51 on Euroopa Liidu leping sõlmitud määramata tähtajaks ning selle jõustumist reguleerib artikkel 52. Selle sätte kohaselt on lepingu jõustumiseks vajalik selle ratifitseerimine kõikide liikmesriikide poolt ning vastavate ratifitseerimiskirjade hoiustamine Itaalia Vabariigi Valitsuse juures.