Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

VII OSA
EUROOPA LIIDUGA ÜHINEMISE KÄSITLUS VALDKONNITI

1. JAGU

KAUPADE VABA LIIKUMINE

1. Sissejuhatus
Kaupade vaba liikumise peatüki seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusosakonna peaspetsialist Diana Maurer (6 256 489, [e-mail]). Seletuskirja koostamises osalesid ka kõikide kaupade vaba liikumise peatükis sisalduvate alavaldkondade eksperdid vastavatest ministeeriumitest: Aime Võsu (Rahandusministeerium), Triin Valge (Sotsiaalministeerium), Ester Pihl (Keskkonnaministeerium), Einar Kikkas (Põllumajandusministeerium), Kairi Ringo (Põllumajandusministeerium) ja Kristiina Digryte (Põllumajandusministeerium).
Läbirääkimiste eest kaupade vaba liikumise peatükis oli vastutav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuid osalesid ka kõikide peatüki alavaldkondade eest vastutavad teised ministeeriumid (Põllumajandus-, Sotsiaal-, Kultuuri-, Sise- ja Rahandusministeerium) ja nende allasutused. Eesti seisukohtade kujundamisse kaasati ka valitsusväliseid eksperte Kaubandus-Tööstuskojast, Tööandjate ja Tööstuse Keskliidust ja mitmetest erialaliitudest. Liitumisläbirääkimiste raames reserveeris Eesti endale võimaluse kehtestada vajadusel üleminekuperiood kala ja kalatoodete dioksiinisisalduse piirnormide osas (erisus põhjalikumalt kirjeldatud eelnõu seletuskirja sisu ja võrdleva analüüsi osas). Muus osas on Eesti valmis kaupade vaba liikumise peatüki acquis` üle võtma ja rakendama Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates. Liitumisläbirääkimistel saavutas Eesti veel erikokkuleppe põlevkivist toodetud kemikaalide teavitamise osas, mille sisu on kirjeldatud eelnõu seletuskirja rakendamine kõnealuses valdkonnas osas.
Kaupade vaba liikumise peatükk hõlmab riigihangete valdkonda, horisontaalseid aspekte (standardimine, vastavushindamine, akrediteerimine, metroloogia, turujärelevalve, kaupade vaba liikumise tagamine harmoneerimata aladel) ning tehnilisi nõudeid toodetele sellistes sektorites nagu masinad, liftid, surveseadmed, küttegaasi seadmed, elektriseadmed, tsiviilkäibes olevad lõhkematerjalid, mitteautomaatkaalud, kinnispakid, ehitustooted, mootorsõidukid, põllumajandus- ja metsandustraktorid, toiduained, väetised, tekstiil, mänguasjad, jalatsid, kemikaalid, kosmeetikatooted, detergendid, isikukaitsevahendid, meditsiiniseadmed, ravimid, veterinaarravimid, lähteained, väikelaevad, raadioseadmed ja telekommunikatsiooni lõppseadmed, kristallklaas.

2. Eesmärk
Kaupade vaba liikumisega seonduv acquis tugineb EÜ asutamislepingu sätetele 23-31, millega luuakse ühtne tolliliit ning keelatakse kaupade vaba liikumist piiravad maksud, koguselised piirangud ning samaväärse toimega meetmed. Eesmärk on tagada siseturul olukord, kus ühes EL liikmesriigis turule lastud kaup peab saama vabalt ringelda ükskõik millises teises EL liikmesriigis tingimusel, et see kaup vastab teatud ohutusnõuetele, eelkõige tarbija ja keskkonna kaitseks kehtestatud nõuetele. Eelduseks on, et kaupade nõuetele vastavus on tõendatud ühtse metoodika järgi ja liikmesriikides toimib turujärelevalve. Lisaks kirjeldatud vastastikuse tunnustamise põhimõttele, mis tuleneb otse asutamislepingu sätetest (artiklid 28-29), tagab kaupade vaba liikumist siseturul liikmesriikide seadusandluse ühtlustamine nendel aladel, kus vastastikuse tunnustamise põhimõte on osutunud ebapiisavaks.
Riigihanked
EL acquis`s sisalduvad riigihangete alased õigusaktid reguleerivad riigihangete teostamise korda, riigihangetega seotud subjektide õigusi ja kohustusi ning vaidlustuste lahendamise korda kaupade ostmisel, tööde ja teenuste tellimisel, sh vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üldist huvi pakkuvate teenuste osutajate teenuste tellimisel. Riigihankelepinguid käsitlevate direktiividega on Euroopa Liidus kehtestatud ühtsed reeglid, et tagada hangete läbipaistvus, erinevate liikmesriikide riigihankelepingu subjektide ühesugused õigused ja kohustused ning avaliku raha otstarbekas kasutamine riigihankelepingute sõlmimisel. Euroopa Liidu direktiive kohaldatakse riigihankelepingutele, mille maksumus ületab teatud piirmäära. Allapoole piirmäära jäävatele riigihankelepingutele võidakse kohaldada siseriiklikke reegleid.