Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Lepingu VI lisas nimetatud üleminekuperioodid käsitlevad hoiuste tagamise ning investeeringute kaitse minimaalse hüvitise piirmäärasid.

Ühinemisakti eelnõuga kehtestatakse üleminekuperiood hoiuste tagamise skeemi käsitleva direktiivi 94/19/EMÜ ning investori hüvitusskeemi käsitleva direktiivi 97/9/EÜ suhtes 2007. aasta lõpuni. Nimetatud direktiivide harmoniseerimiseks, saavutamaks nõutavat minimaalset hüvitiste taset, kehtestab lepingu VI lisas järgmised ühtlustamise etapid, mis on kajastatud ka tagatisfondi seaduses:

• 
  31. detsembrini 2005. a kindlustatakse hoiuste ja investeeringute tagamine tasemel 6 391 eurot (ca 100.000 krooni);
  
• 
  31. detsembrini 2007. a kindlustatakse hoiuste ja investeeringute tagamine tasemel 12 782 eurot (ca 200.000 krooni);
  
• 
  31. detsembrist 2007. a (1. jaanuarist 2008. a) saavutatakse hoiuste ja investeeringute tagamine tasemel 20 000 eurot (ca 313.000 krooni)⁷.
  

Üleminekuperioodide vajalikkus on põhjendatud nii Eesti majanduse nominaalse suuruse kui finantssüvenemise (finantssektori tugevuse, efektiivsuse) suhtelise erinevusega võrrelduna EL liikmesriikide keskmisega.

Direktiivi kohesel täielikul harmoniseerimisel oleks hoiuste või investeeringute tagatuse määra ja SKP per capita suhet kirjeldav suhtarv Eesti jaoks suurusjärgu võrra suurem praeguste liikmesriikide vastavatest näitajatest ning tooks majanduse suuruse kohta liighelde kompenseerimise taseme tõttu paratamatult kaasa moraalse riski⁸ suurenemise Eesti finantsturgudel. Viimane oleks selges vastuolus nii hoiuste tagamise kui investori hüvitusskeemi üldtunnustatud põhimõtetega, milleks on eelkõige eraisikust hoiustajate ning väikeinvestorite kaitse. Kuivõrd tagatisskeemi rahastavad turuosalised, siis, arvestades Eesti sissetulekute taset ning vastavalt sellele nii hoiuste kui investeeringute tegelikke mahtusid võrreldes EL liikmesriikidega, põhjustaks kõrgema hüvitamise taseme kasutamine Eesti finantssektorile suhteliselt suuremat kulu ning pärsiks seega Eesti turuosaliste konkurentsivõimet. Hüvitise miinimumsuurust on kavas suurendada järk-järguliselt arvestades Eesti majanduslikku olukorda, tulude taseme tõusu, akumulatsiooniperioodi vajalikkust ning hoiustamis- ja investeerimisteenuste mahu ja hüvitussummade suuruse proportsionaalsust. EL direktiivide kohaselt nõutav tagatuse määr on kavas saavutada hiljemalt 2007. aasta lõpuks.
Vastavalt lepingu VI lisale säilitavad EL liikmesriigid üleminekuperioodi kestel õiguse mitte lubada Eesti krediidiasutusel või investeerimisühingul vastavas liikmesriigis tegutseda, kui kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing ei taga hoiuste või investeeringute osas ELis nõutavat minimaalset hüvitise suurust, mis on kehtivate direktiivide kohaselt 20 000 eurot.

5. Rakendamine
Üldiselt kehtib teenuste sektoris teenuse osutaja päritoluriigi järelevalve nõue, mis tähendab, et iga riik rakendab oma õigussüsteemi, kuid samas tunnustatakse teise liikmesriigi järelevalvet. Spetsiifilisemad rakendusmeetmed kehtivad finantsteenuste valdkonnas, kus on eriti oluline tugeva järelevalveorgani olemasolu liikmesriikides. Eestis teostab finantssektori üle järelevalvet 2002. aastast tegutsev Finantsinspektsioon.

Vastavalt kehtivale Finantsinspektsiooni seadusele on Finantsinspektsioon autonoomse pädevusega Eesti Panga juures asuv asutus (seaduse § 4). Finantsinspektsiooni autonoomsuse tagab selle organisatsiooniline struktuur: inspektsiooni juhtivorganid, milleks on nõukogu ja juhatus ja mis ei ole Eesti Panga hierarhilise struktuuri osad. Inspektsioonil on oma eelarve, mis moodustatakse turuosaliste maksete ehk järelevalvetasu baasil. Oma pädevuse raamides, s.o. riikliku järelevalve teostamisel ning turuosalisi puudutavate otsuste langetamisel tegutseb Finantsinspektsioon täiesti sõltumatult teistest Eesti riigiasutustest.

Järelevalvete ühendamiseks ning finantssektori nii järelevalve- kui regulatiivsete institutsioonide administratiivse suutlikkuse tõstmiseks kasutati aastatel 2001-2002 PHARE projekti ES 9904 abi. Nimetatud projekti kogumaksumus oli 1,5 mln eurot. Projekt on kaasa aidanud Finantsinspektsiooni jätkuvale tegevusele ELi ja rahvusvaheliste standardite sisseviimisel Finantsinspektsiooni järelevalve protsessi.

6. Hoiuste ja investeeringute tagamise üleminekuperioodid—mõju klientidele ja pankadele ning investeerimisasutustele.
Hoiuste ja investeeringute tagamisel maksimaalse hüvitamise piirmäära osas üleminekuperioodi taotlemine 2008. aastani oli põhjendatud, kuna Eestis on hoiuste ja investeeringute suurus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega tunduvalt väiksem (hoiuste osas oli üleminekuperioodi kokkuleppimise ajal, mil tagatud hoiuse suurus oli 20 000 krooni, täielikult kaetud üle 96% kõigist hoiustest). Majanduse konvergentsiga koos kasvab ka hoiuste ning investeeringute keskmine suurus ning sellest tulenevalt peaks Eestis nii hoiuste kui investeeringute hüvitamise piirmäärad pidevalt suurenema. Direktiivis toodud hüvitamise piirmäära 20 000 eurot (313 000 krooni) tuleks pikemas perspektiivis käsitleda miinimumnõudena, kuna Euroopa Liidus on praegu keskmine hüvitamise piirmäär nii hoiuste kui investeeringute osas hinnanguliselt ligikaudu 30 000 eurot.
Juhul kui üleminekuperioodi ei oleks kehtestatud ning 2004. aastal oleks koheselt hakanud kehtima direktiivis toodud miinimumnõue, siis sellest tulenevalt oleksid pidanud krediidiasutused ja investeerimisasutused tasuma Tagatisfondi makseid suuremas mahus. Kuna Eesti hoiusekindlustuse skeem lähtub eelfinantseerimise põhimõtetest ning 100 000 kroonise hüvitamise piirmäärast (hakkab kehtima 2004. aastal), siis lähtuvalt pangandusturu struktuurist võimaldas soovitud Tagatisfondi mahu eesmärgi kiirem saavutamine eelmisel aastal alandada krediidiasutustele kehtestatud kvartaliosamakse määra 0,125%lt 0,1%le tagatud hoiuste mahust. Pangad tasusid seega 2002. aastal Tagatisfondi 203 miljoni krooni asemel 172 miljonit krooni—see asjaolu omakorda on toetanud Eesti pankade rahvusvahelist konkurentsivõimet. Investeerimisasutustele kehtib osamaksete tasumise kohustus alates 2003. aastast.