Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

14. JAGU

ENERGEETIKA

1. Sissejuhatus
Seletuskirja energeetika valdkonna osa koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Energeetikaosakonna juhataja ja EÜ läbirääkimiste energeetika töögrupi juht Einari Kisel, Kiirguskeskuse direktor Merle Lust, Kiirguskeskuse Kiirguskaitse osakonna spetsialist Elle Tanner (EURATOMi asutamislepingu 3. peatükk “Tervisekaitse”, 6. peatükk “Tarned”, 7. peatükk “Julgeolekumeetmed” ja VI lisa) , AS A.L.A.R.A. – Paldiski Tuumaobjekt juhataja Henno Putnik (EURATOMi asutamislepingu 4. peatükk “Investeeringud”, 5. peatükk “Ühisettevõtted”, 9. peatükk “Tuumaühisturg” ja 10. peatükk “Välissuhtlemine”), Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduspoliitika nõunik Rein Vaikmäe (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu 1.peatükk “Teadusliku uurimistöö edendamine”) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Energeetikaosakonna peaspetsialist Ando Leppiman.
Euroopa Liidu acquis energeetika valdkonnas jaguneb kuueks eraldatud alavaldkonnaks. Nendeks on:

• 
  Üldised põhimõtted ja programmid
  

• 
  Üldine: alavaldkonnas käsitletakse Energia Hartaga seonduvaid küsimusi, samuti leiavad käsitlemist ühenduse erinevate institutsioonide otsused ja määrused erinevate programmide, komiteede, riikide ja ka ettevõtete kohta
  
• 
  Energia ratsionaalne kasutamine ja konserveerimine
  

• 
  Kivisüsi
  

• 
  Söetööstuse toetamine
  
• 
  Konkurents: tariifid ja muud müügitingimused
  
• 
  Kivisöe produktid
  
• 
  Muud söetööstust puudutavad küsimused
  

• 
  Elekter
  
• 
  Tuumaenergia
  

• 
  Kütuse toore ja materjalid
  
• 
  Elektrijaamad ja ühisettevõtted
  
• 
  Ettevaatusabinõud
  
• 
  Tuumaenergia alased teadusuuringud
  
• 
  Muud tuumaenergiat puudutavad küsimused
  

• 
  Vedelkütus ja maagaas
  

• 
  Toore ja materjalid ning varud
  
• 
  Ühendusesisene kauplemine
  
• 
  Muud vedelkütuseid ja maagaasi puudutavad küsimused
  

• 
  Muud energiaallikad: käsitletakse selle alavaldkonna all teiste energiaallikatega (mitte kivisüsi, tuumakütus, maagaas ja vedelkütused) seonduvaid teemasid
  

Energeetika valdkond on EÜ asutamislepingus kajastatud teiste valdkondade kaudu. Nendeks valdkondadeks on üleeuroopaliste võrkude rajamise edendamine ja väljaarendamise soodustamine, energeetikaalaste meetmete kaudu ühenduse kõigis osades majandustegevuse säästva arengu ning keskkonna kaitse ja kvaliteedi parandamise kõrge taseme edendamine, konkurentsieeskirjadest kinni pidamine ettevõtjate suhtes kohaldatavate eeskirjade ja riigiabi andmise korra alal, maksusätetest, seaduste ühtlustamise ja tarbijakaitse nõuetest ning ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkidest kinni pidamine.

Tuumaenergia valdkond on kajastatud EURATOMi asutamislepingus, mille kohaselt Euroopa Aatomienergiaühenduse ülesanne on aidata kaasa elatustaseme kasvule liikmesriikides ja edendada riikidevahelisi suhteid tagamaks tuumatööstuse loomiseks ja kiireks arenguks vajalikud tingimused.

2. Eesmärk
Põhimõtted ja eesmärgid tulenevalt EURATOMi asutamislepingust tuumaenergia valdkonnas
Teadusliku uurimistöö edendamine

EURATOMi asutamislepingu peatükis 1, kus sätestatakse komisjoni vastutus tuumaalase uurimistöö edendamise ja sellele kaasaaitamise eest liikmesriikides. Kõnealune teaduslik uurimistöö ja koolitus toimuvad I lisas loetletud valdkondades (tuumatoorained, tuumaenergia saamiseks rakendatav füüsika, reaktorite füüsikaline keemia, radioaktiivsete materjalide töötlemine, radioisotoopide kasutusalad, elusorganismidele toiminud kiirguse kahjuliku toime uurimine, nii reaktoritele kui ka eespool loetletud teadusuuringuteks vajalikele tööstus- ja teadusrajatistele mõeldud eriseadmete ehitamise ja parendamisega seotud uurimused, energia tootmise majandusaspektid). Komisjoni ettepanekul võib nõukogu seda nimekirja kvalifitseeritud häälteenamusega muuta. Kõnealustes küsimustes peab komisjon konsulteerima asutamislepingu artikli 134 alusel moodustatud teaduse ja tehnikakomiteega.

Lisaks sätestab teadusliku uurimistöö edendamise peatükk korra, mille kohaselt komisjon koordineerib ja täiendab liikmesriikide tuumaalaseid teadusuuringuid, püüdes vältida asjatut kattuvat tegevust ja suunates uurimistööd valdkondadesse, mida ei ole piisavalt uuritud, meetmed, mida komisjon võib rakendada uurimisprogrammide elluviimise soodustamiseks liikmesriikides ja sätestab samuti komisjoni tegevuse ühenduse teadus- ja koolitusprogrammide koostamisel. Programmid koostatakse kõige enam viieks aastaks ja nende koostamisel konsulteerib komisjon teadus- ja tehnikakomiteega. Ühenduse teadus- ja koolitusprogrammid tuumaenergia valdkonnas on EÜ asutamislepingu artiklis 164 määratletud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse mitmeaastaste raamprogrammide eriprogrammid, millede koostamine, heakskiitmine ja elluviimine on reguleeritud EÜ asutamislepingu artiklitega 166-173. Viimaseid on käsitletud põhjalikumalt seletuskirja teaduse ja teadusuuringute peatükis. Teadusliku uurimistöö edendamise peatükk näeb ette ühenduse uurimis- ja koolitusprogrammide elluviimiseks mõeldud Tuumauuringute Ühiskeskuse ja selle raames asutatavate koolide asutamise eesmärgid ja korra, määratleb subjektide ringi, kellele komisjon võib lepingu alusel usaldada ühenduse uurimisprogrammi teatavate osade elluviimise ja sätestab komisjoni kohustuse anda teavet uurimisprogrammide ning nende rakendamise ja edenemise kohta.

Teabe levik

EURATOMi asutamislepingu peatükis 2 sätestatakse teave, mille üle ühendusel on käsutusõigus. Liikmesriikidel, isikutel ja ettevõtetel on õigus komisjonile tehtud avalduse alusel saada ühenduse omanduses olevate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste alusel lihtlitsentse, kui nad suudavad nendega seotud leiutisi tõhusalt kasutada. Samadel tingimustel annab komisjon patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste alusel all-litsentse, kui ühendusel on lepinguline litsents, mis annab talle õiguse seda teha. Litsentse ja all-litsentse antakse vaid tingimusel, et eelnevalt on kokku lepitud tingimused nende kasutamiseks. Kokkuleppele mittejõudmise korral võivad litsentsiaadid kohaste tingimuste kindlaksmääramiseks anda asja Euroopa Kohtusse.
Lisaks sellele edastab komisjon liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtetele ühenduse omandatud teabe, mida eespool kirjeldatu ei hõlma ning, mis pärineb kas ühenduse enda uurimisprogrammidest või on edastatud komisjonile vabaks kasutamiseks. Muu teabe osas püüab komisjon vabatahtliku kokkuleppe korras tagada nii ühendusele tema eesmärkide saavutamiseks kasuliku teabe edastamise, kui ka sellist teavet hõlmavate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste alusel litsentside andmise. Selleks kehtestab komisjon korra, mille kohaselt liikmesriigid, isikud ja ettevõtted võivad kasutada teda vahendajana oma esialgsete või lõplike uurimistulemuste vahetamiseks, kui ühendus ei ole neid tulemusi komisjoni antud lepingulise uurimistöö raames saanud. See kord peab tagama vahetuse konfidentsiaalsuse.
Komisjon võib siiski anda edastatavad tulemused dokumenteerimiseks Tuumauuringute Ühiskeskusele. Sellega ei kaasne nende kasutusõigus ilma edastava poole nõusolekuta. Salastatust käsitlevate sätete jaos määratakse salastuskord teabele, mille ühendus saab oma uurimisprogrammi elluviimise tulemusena ja mille avaldamine võib kahjustada ühe või mitme liikmesriigi riigikaitsehuve.
Teabe leviku peatükis sätestatakse ka, et kui ühelt poolt liikmesriigi, isiku või ettevõtte ja teiselt poolt kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodaniku vaheline kokkulepe või leping teadus- või tööstusinfo vahetamise kohta tuumaenergeetika vallas nõuab ükskõik kummalt poolt allakirjutamist oma suveräänseid õigusi teostava riigi poolt, siis sõlmib selle komisjon. Samas artiklite 103 ja 104 sätete kohaselt võib komisjon siiski kohaseks peetavatel tingimustel volitada liikmesriiki, isikut või ettevõtet selliseid kokkuleppeid sõlmima.
Tervisekaitse

EURATOMi asutamislepingu peatükk 3 kehtestab tuumatööstuse arengu puhul eelduseks olevad ohutusstandardid, mille täitmine aitab tagada elanike ja kiirgustöötajate tervise kaitsmist ioniseeriva kiirguse ohu eest. Põhiline ohutusstandard määrab kutse- ja elanikukiirituse dooside piirmäärad ja neile vastavad kiirgusohutusnõuded, kiirituse ja radioaktiivse saastumise piirmäärad ja kiirgustöötajate tervise järelevalve põhimõtted. Põhilised kohustused EURATOMi asutamislepingu tervisekaitse peatüki täitmiseks on kehtestada õigusaktid põhilise ohutusstandardi nõuete järgimiseks, võttes arvesse komisjoni poolt antud soovitusi õigusaktide ühtlustamise kohta, tagada asjakohane koolitus kiirgusohutuse alal, vahendite loomine õhu, pinnase ja vee seire teostamiseks ning komisjoni teavitamine seire tulemustest ning komisjoni teavitamine radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavatsusest eesmärgiga kindlaks määrata kas lõppladustamine võib põhjustada mõne teise liikmesriigi vee, pinnase või õhu radioaktiivset saastumist.

Investeeringud

EURATOMi asutamislepingu peatükk 4, kehtestab komisjoni vastutus tuumaenergeetika arengut edendavate näidisprogrammide korrapärase avaldamise ja kõnealuste investeeringute koordineeritud arengu eest ning komisjoni sotsiaal- ja majanduskomitee arvamuse avaldamise eest nimetatud valdkonnas. Samuti kohustavad investeeringu peatüki sätted isikuid ja ettevõtteid, kes tegutsevad EURATOMi asutamislepingu II lisas loetletud tööstusharudes, edastama komisjonile kolm kuud enne esimeste tarnelepingute sõlmimist või, kui ettevõte kavatseb töö teostada oma ressurssidega, kolm kuud enne töö algust, oma investeerimisprojektid, mille eesmärgiks on tootmisvõimsuse loomine, kvantitatiivse ja kvalitatiivse tootmisvõimsuse säilitamine, tootmisvõimsuse otsene tõstmine, tootlikkuse otsene tõstmine, tootmiskvaliteedi parandamine ja kasutatud tuumakütuse või radioaktiivsete jäätmehooldusettevõtete rajamine, kaasa arvatud käitlemine, ajutine või lõplik ladustamine ja/või lõpphoiustamine. See kehtib sellistes tööstusharudes, nagu uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine, selliste maakide rikastamine, uraani- ja tooriumikontsentraatide keemiline töötlemine ja puhastamine, igasugusel kujul tuumakütuste valmistamine, tuumakütuseelementide valmistamine, uraanheksafluoriidi tootmine, rikastatud uraani tootmine, kiiritatud kütuste töötlemine eesmärgiga eraldada mõned või kõik selles sisalduvad elemendid, reaktoriaeglustite tootmine, hafniumivaba tsirkooniumi või selle ühendite tootmine, igat tüüpi tuumareaktorid igaks otstarbeks, ühe või mitme käesolevas loetelus nimetatud rajatisega seoses püstitatud seadmed radioaktiivsete jäätmete tööstuslikuks töötlemiseks.
Kriteeriumid investeerimisprojektide määratlemiseks, millest tuleb komisjonile vastavalt lepingu artiklile 41 teatada on kindlaks määratud 02. detsembri 1999. a nõukogu määruses 2587/1999/Euratom ning nende andmete esitamise kord komisjoni 8. juuni 2000. a määruses 1209/2000/Euratom.
Komisjon arutab isikute või ettevõtetega läbi investeerimisprojektide kõik aspektid, mis on seotud lepingu eesmärkidega ning edastab oma seisukohad asjaomastele liikmesriikidele. Komisjon võib asjaomaste liikmesriikide, isikute ja ettevõtete nõusolekul avaldada iga temale edastatud investeerimisprojekti.
Ühisettevõtted

EURATOMi asutamislepingu peatükk 5 kehtestab ühenduses tuumatööstust arendavate ühisettevõtete moodustamise korra. Kõik ühisettevõtte moodustamise projektid, kas siis komisjoni, liikmesriigi või muu osalise algatatud, tuleb komisjonil läbi vaadata. Peale läbivaatamist edastab komisjon nõukogule kõik ühisettevõtte asutamise projektid ühes oma põhjendatud arvamusega. Ühisettevõtted asutatakse nõukogu otsusega. Kõik ühisettevõtted on juriidilised isikud. Artikli 48 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt iga ühisettevõtte suhtes rakendada mõnesid või kõiki lepingu III lisas loetletud eeliseid. Nõukogu võib sama menetluse kohaselt sätestada nende eeliste andmise tingimused. Liikmesriik on kohustatud tagama omalt poolt nende eeliste andmise. Olulisemad eelised on vabastamine kõikidest maksudest ja lõivudest ühisettevõtte asutamisel ning selle omandi, varade ja tulude pealt; samuti tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest ühisettevõttes töödeldud või töödeldavate ainete eest ning teadus- ja tehnikaseadmete eest

Tarned

EURATOMi asutamislepingu peatükis 6 kehtestatakse (uraani)maakide ja tuumamaterjali (nii allikmaterjal kui ka lõhustuv erimaterjal) tarnete tagamine kõikidele huvitatud liikmesriikidele ühtse tarnepoliitika abil. Sel eesmärgil asutatud tarneagentuuril on ainuõigus sõlmida nii ühendusest kui ka väljastpoolt ühendust pärinevate uraanimaakide ja tuumamaterjali tarnelepinguid. Põhilised kohustused on tarneagentuuri varustamine asjakohase teabega, vaba tegutsemise võimaldamine tarneagentuurile liikmesriigi territooriumil ja tarneagentuuri perioodiline teavitamine uraanimaagi või tuumamaterjali vajadusest (kogus, füüsikalis-keemilised omadused, päritolukoht, otstarve, kohaletoimetamise kuupäev ja hinnatingimused). Liikmesriigil on õigus taotleda rahalist toetust oma territooriumil läbiviidavate geoloogiliste uuringute programmide tarvis ja küsida komisjonilt nõu uuringute läbiviimise või maardlate kasutamise kohta.

Julgeolekumeetmed

EURATOMi asutamislepingu peatükis 7 sätestatakse, et vastavalt asutamislepingu VII peatükile allub liikmesriigis kasutuses ja hoiustamisel olev tuumamaterjal Euratom’i julgeolekumeetmetele. Julgeolekumeetmete raames esitavad liikmesriigid tsiviilvaldkonnas tuumamaterjali kasutamisega seotud andmed sõltumatule pädevale asutusele, milleks on Euroopa Komisjoni Euratomi Julgeolekumeetmete Direktoraat.

Komisjonil on õigus otse suhelda liikmesriikide tuumamaterjali kasutavate operaatoritega. Tagamaks komisjoni julgeolekumeetmete ülesannete täitmise, peab liikmesriik teatama komisjonile tehnilised põhinäitajad tuumamaterjali tootmise, eraldamise või muul viisil kasutamise või kiiritatud tuumakütuse töötlemise rajatise kohta (artikkel 78), kehtestama tuumamaterjali arvestamise korra ja pidama arvestust tuumamaterjali üle (artikkel 79), tagama komisjoni inspektoritele juurdepääsu kõikidele julgeolekumeetmete alla käivatele objektidele (artikkel 81) ja rakendama komisjoni poolt määratud tähtaja jooksul meetmeid julgeolekumeetmete rikkumise lõpetamiseks (artikkel 83). Tuumamaterjali julgeolekumeetmetele allutamise eesmärgiks on tuumamaterjali mitte-eesmärgipärase kasutuse välistamine range arvestuse ja kontrolli abil.

Omandiõigus

EURATOMi asutamislepingu peatüki 8 kohaselt kuuluvad lõhustuvad erimaterjalid ühendusele. Ühenduse omandiõigus hõlmab kõiki lõhustuvaid erimaterjale, mida toodab või impordib liikmesriik, isik või ettevõte ning mille suhtes kehtivad 7. peatükis sätestatud julgeolekumeetmed. Liikmesriikidel, isikutel või ettevõtetel on piiramatu õigus kasutada ja tarbida nõuetekohaselt omandatud lõhustuvaid erimaterjale neile käesoleva lepinguga pandud kohustuste, eriti julgeolekumeetmete, tarneagentuurile antud optsiooniõiguse ning tervisekaitse alaste kohustuste alusel. Kui uued asjaolud nõuavad, võib nõukogu liikmesriigi või komisjoni taotlusel käesoleva peatüki sätteid omandiõiguse kohta komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt kohandada. Komisjon vaatab läbi iga liikmesriigi sellekohase taotluse. Kõikide nende esemete, materjalide ja varade omandiõiguslik kord, mis käesoleva peatüki alusel ei kuulu ühendusele, määratakse kindlaks iga liikmesriigi õigusega.