Õppeaine teise semestri enesekontrolli- ja arvestusküsimused
Yüklə 499,58 Kb.
|
|
ÕPPEAINE “MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON” ENESEKONTROLLI- JA ARVESTUSKÜSIMUSED
1.1. Milline on merenduse kui terviku põhi- ja tugistruktuurid? Põhi: Laevandus (last,reisijad,kruiis); kalandus+muud mereressursid+põhjaga seotud tootmine; sadamategevus; Abitegevused; vahendus ja teenindus (agenteerimine ,ekspedeerimine ,prahtimise vahendamine); hüdrograafia, sadamaehitus veeteede korrashoid, laevaehitus ja remont, hüdrometeoroloogia, merekeskkkond, merendussüsteemide õiguslik reguleerimine, mereharidus ja teadus 1.2. Millega erineb ettevõtete haldusjuhtimine nende tegevuse õiguslikust reguleerimisest? Õiguslik reguleerimine - õigusaktide väljatöötamise ja rakendamisega (Mitmesugused rahvuvahelised lepped ja siseriiklikud õigusaktid) Haldusjuhtimine - kontrolli-käsu-keelu meetod. MKM – roll meretranspordi puhtalt haldusjuhtimisel tuleneb riigi osalusega äriühingutes nt. Eesti Loots ja Tallinna Sadam. VTA on mkm valitsemisalas olev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ja kes teostab riiklikku järelvalvet ja sundi meresõidu ohutuse tagamisel Kaudselt osaleb merenduse juhtimises umbes 8 ministeeriumi (Välisministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium jne.) koos nende koosseisu kuuluvate riiklike ametite ja inspektsioonidega, samuti kohalike omavalitsuste organid. Vastavalt Eestis väljakujunenud majandustegevuse juhtimise suundadele ja Praktikale administratiivsete meetodite osatähtsus järk-järgult väheneb ja asendub õiguslikega. ADMINISTRATIIVJUHTIMINE - eesmärk on juhtida riigi ametiasutusi ja nende struktuuriüksusi ning materiaalseid ja inimressursse. 1.3. Veeteede Ameti roll merendusettevõtete haldusjuhtimises? VTA haldusjuhtimine seisneb kontrollfunktsioonide täitmises, mille käigus VTA’l on õigus vajadusel otseselt sekkuda laevade majandustegevusse, näiteks keelata laeva väljumine sadamast. Lisaks annab välja töö litsentse Kohustuste hulka kuulub ka riigis antava merehariduse taseme ja IMO nõuetele vastavuse kontrollimine ja tagamine. 1.4. Rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusnormide hierarhia? Merendust reguleerivad õigusaktid võib sõltuvalt nende õiguslikust tasemest reastada järgnevalt: 1. Rahvusvahelised konventsioonid 2. Euroopa Liidu direktiivid (Arvatakse, et mitmel juhul võivad need direktiivid osutuda isegi rahvusvahelistest konventsioonidest tähtsamaks) 3. Mitmepoolsed rahvuvahelised lepingud 4. Kahepoolsed rahvusvahelised lepingud 5. Rahvuslikud seadused 6. Valitsuse määrused ja korraldused 7. Ministri määrus ja ameti peadirektori käskkiri 8. Äriühingute vahelised lepingud 9. Äriühingute poolt kehtestatud eeskirjad 10. Rahvusvahelised ja kohalikud tavad 11. Rahvusvahelised või siseriiklike organisatsioonide otsused 12. Ühe ja sama sisuga kommertsdokumendid
Nt. Sadamate hinnakujundus, laevade peal sadama vintsimeeste kasutamine, erinevad tarneklauslite tõlgendamised sadamates, stividoritööde kiirus. "De facto" on enamasti kasutusel siis, kui peale faktide on vajadus arvestada veel ka teistsuguste (juriidiliste, näiliste vms) aspektidega. Samas võib see tähendada ka "praktiliselt, kuid mitte seadusekohaselt". Common law is generally uncodified. This means that there is no comprehensive compilation of legal rules and statutes. While common law does rely on some scattered statutes, which are legislative decisions, it is largely based on precedent, meaning the judicial decisions that have already been made in similar cases. 1.6. Mis on “Hea kommertspraktika”? Praktilisest küljest kujutab meretranspordi kommertsekspluatatsioon: Merevedusid reguleerivate õigusaktide väljatöötamist ja evitamist Lastikäitlemis- ja reisijateteenindusalaste õigusaktide väljatöötamist ja evitamist Prahtimise, agenteerimise, ekspedeerimise, varustamise, pukseerimise, lootsimise jne tingimuste väljatöötamist ja evitamist Mereveo, sadama- jm teenuste hindade/tingimuste väljatöötamine Lasti vastuvõtu, õigeaegse kohaletoimetamise ja säilunud seisundis üleandmise korraldamine. Ebakvaliteetse veo, käitlemise ja hoiustamise korral – vastavate pretensioonide ja hagide esitamine ja läbivaatamine. Kommertsarvelduste teostamine osutatud või sisseostetud teenuste eest Laevade/lasti päästmise ja üldavariiliste juhtumitega seotud probleemide lahendamine. Hea kommertspraktika on kõige sellega seonduvad kõigi osapoolte poolt aktsepteeritavad käitumisnormid. 1.7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Veeteede Ameti poolt välja antavate õigusaktide tasemed Minister annab ministeeriumi valitsemisala korraldamisel seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Minister annab Ministeeriumi juhtimisel, valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ja hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel ja täitmiseks määrusi, käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi: 1. Ministri määrus ja ameti peadirektori käskkiri 2. Äriühingute vahelised lepingud 3. Äriühingute poolt kehtestatud eeskirjad
Laiemas mõistes pole kommertstöö mitte ainult spetsialiseeritud kommertstegevusele. Laevandusettevõtetes tagab tehniline teenistus laevade tehnilise seisundi, meresõiduamet – meresõiduohutuse, ekspluatatsiooniteenistus – osaleb prahilepingute sõlmismises ja tagab vedude õigeaegsuse, juriidiline osakond – töötab hagidega. Commerce is the activity of buying and selling, especially on a large scale. The system includes legal, economic, political, social, cultural and technological systems that are in operation in any country or internationally. Thus, commerce is a system or an environment that affects the business prospects of economies. It can also be defined as a component of business which includes all activities, functions and institutions involved in transferring goods from producers to consumers. 2. Teema “Väliskaubandusoperatsioonid” 2.1. Väliskaubanduslepingu mõiste ja struktuur Välismajandustehingud on tegevused, mis on suunatud väliskaubanduslike õigussuhete loomisele, muutmisele ja lõpetamisele; Välismajandustehingu kohustuslikuks tingimuseks on see, et lepingupooled on erinevate riikide füüsilised või juriidilised isikud; Teised välismajandustehingu tunnused (tasumine välisvaluutas või tehingu asja üle piiri toimetamine) ei ole välismajandustehingu kohustuslikeks tingimusteks; Välismajandustehingud võivad olla kas materiaalsed (kaubandus) või mittemateriaalsed (teenused jne.); Materiaalsete tehingute põhivormiks on kaubandus. Materiaalsete väärtuste transpordi- protsessile, sealhulgas ka merevedude korraldamisele, eelneb alati kaupade ost-müük. Kompleksselt, kuigi mõnevõrra lihtsustatult võiks öelda - kaubandus tervikuna on majandus-tegevuse haru, mis tagab kaupade liikumise müüjalt ostjale ja kogu sellega seonduva (transport, vahendus, kindlustus jne.). Tekkivad ettevõtete (isikute) vahelised suhted ongi kommertssuhted. Väliskaubandus on kaubanduse liik, mille puhul ostu-müügi lepingu järgsed müüjad ja ostjad asuvad erinevates riikides. Mittemateriaalseteks väliskaubandustehinguteks on, näiteks, teadmiste, litsentside, patentide jne. müük, teenuste osutamine kauba- ja laevaomanikele. Kommersandi all mõeldakse kaupade ja teenuste tootjaid/tarbijaid või ostjaid/müüjaid, kes tegutsevad enda nimel ja suhtlevad omavahel, samuti vahendajad, agendid jne. 2.2. Põhilised väliskaubandustehingute liigid koos nende lühiiseloomustustega Eksport on kauba müük välismaisele ostjale koos selle väljaveoga müüja maalt. Definitsioon sisaldab kaht olulist, just kaubandusele omast tunnust – müüdav kaup tuleb maalt välja vedada ja ostja peab olema välisriigi juriidiline või füüsiline isik. Eesti käibemaksuseaduse järgi on eksport kauba väljavedu Eesti tolliterritooriumilt tolliprotseduuri “Eksport” kohaselt tolliseaduse mõistes ning teenuse eksport käibemaksuseaduses sätestatud tähenduses. Import on kauba omandamine välisriigi müüjalt koos selle sisseveoga ostja maale. Käibemaksuseaduse kohaselt on import kauba sissevedu Eesti tolliterritooriumile tolliprotseduuriga “Import vabaks ringluseks”, samuti renditud kauba ajutine sissevedu taasväljaveo kohustusega ning töötlemiseks väljaviidud kauba taassissevedu tolliseaduse mõistes. Teenuste impordi puhul on määravaks, et müüja on välismaine. Reeksport on kauba ostmine välisriigi müüjalt koos selle väljaveoga müüja maalt ja ilma täiendava töötlemiseta edasimüük kolmandasse riiki. Reekspordi tehingud võib jagada kahte alaliiki – sisseveoga reeksportivasse riiki või ilma sellise sisseveota. Reimport on varem riigist välja müüdud kauba tagasiostmine. Transiit kujutab endast riiki läbivaid kaubavooge, milliste puhul nii müüjad kui ka ostjad asuvad erinevates välisriikides. Transiitkaubanduseks ei loeta kaupade liikumist laevadel läbi riigi territoriaal- või sisevete. Bartertehingu puhul on tegemist ekspordi ja impordi kombinatsiooniga ning sisuliselt kujutab see endast spetsiifilist arvelduse vormi. 2.3. Millest tuleneb kaupade ostu-müügi lepingute unifitseeritud tarnetingimuste vajadus? Väliskaubanduslepingu sõlminud kauba ostja saab kaupa reaalselt kasutada alles peale selle sihtpunkti kohaletoimetamist nõutavas koguses ja seisundis. Sellest tulenevalt on kaupade kohaletoimetamisega seotud küsimuste ring küllaltki lai ja ei piirdu mitte ainult “puhtalt” transpordiga. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et ostu-müügi lepingu tarnetingimused on kompleksne mõiste, mis haarab endasse kogu kaupade müüjalt ostjale liikumise protsessi. Tarnetingimused määravad olulisel määral, mitmetel juhtudel aga isegi põhiliselt, kauba hinna ostu-müügi lepingus. Arusaamatuste ja sellest tulenevate materiaalsete vaidluste vältimiseks või vähemalt minimiseerimiseks nii tehingu osapoolte kui ka transpordiprotsessis osalejate vahel on püütud ostu-müügi lepingu tarnetingimusi mingil määral unifitseerida. rahvusvahelise tunnustuse ja laialdase kasutusleviku saavutasid alles tingimused “Incoterms” (International Commercial Terms) - Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC – International Chamber of Commerce) egiidi all koostatud ja publitseeritud rahvusvaheliste kaubandusreeglite kogu. Nende esimene versioon ilmus 1936.a., viimane – 2010.a. 2.4. Milles seisneb mõistete “Tarnetingimused” ja “Transporditingimused” mõningane erinevus? Kaupade kohaletoimetamisega seotud küsimuste ring on küllalt laialdane. Väliskaubanduslepingu transporditingimused moodustavad tarnetingimustest ainult ühe osa. Lepingupooled peavad kokku leppima ka paljudes muudes küsimustes, nagu näiteks vastutuse üleminek kauba enda ja selle laadimise-lossimise eest, piiri ja muud formaalsused, maksearveldused jne. Siiski ei anna tarnetingimused piisavalt selget ja detailset ülevaadet sellistest küsimustest, nagu kauba transportimise viis, transpordi ajakulude kujunemine, stividorikulude moodustumine ja jaotumine jne. Seetõttu on ostu-müügi lepingus eraldi osa transporditingimuste kohta. „Milline on seejuures esmane“ ei oska öelda, sest kaupade transport on kogu väliskaubanduse tarneahela lahutamatu osa. 2.5. Kui ostu-müügi lepingus puuduvad viited Incoterms-ile, millised tingimused siis rakenduvad? Juhul, kui ostu-müügi lepingus on kasutatud samanimelisi tarnetingimusi, kuid ilma sellekohase viiteta Incoterms-ile, siis õiguslikult kehtivad tingimuste tõlgendused vastavas riigis või sadamas. Taani – FOB – Kopenhaagen – väikesepartiiliste üld ja tükikaupade ärasaatmisel liinilaevadega müüja kohustused kitsenevad ja ta on kohustatud kaubad toimetama ainult ekspediitori või laevaagendi lattu. Edasi toimub juba ostja kulul ja riisikol. 2.6. Tarnetingimuste “EX WORKS” ja “DDP” sisu EXW - Hangitud tehasest on kohane riigisiseses kaubanduses, rahvusvahelises kaubanduses on tavaliselt enam asjakohane FCA (müüja ajab eksporditolli asjad korda ja laadib veovahendile). ”Ex Works” tähendab, et müüja on kauba tarninud, kui ta on andnud kauba ostja käsutusse oma territooriumil või mõnes teises nimetatud kohas (s.o tehases, vabrikus, laos jne). Müüja ei pea kaupa ükskõik millisele koguvale veokile peale laadima ega ekspordiks tolliklaarima, kui selline tolliklaarimine on asjakohane. EXW on maksimaalselt müüjakeskne. DDP. Delivered Duty Paid. Tarnitud, toll tasutud - DDP tähendab, et müüja on kauba tarninud, kui impordi-tolliklaaritud ja saabuval veovahendil mahalaadimiseks valmis kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas. Müüja kannab kogu riski ja kulud, mis kaasnevad kauba kohaletoomisel nimetatud kohta. Tal on lisaks kauba tolliklaarimisele ekspordil teha ka impordi-tolliklaarimine, maksta kõik ekspordi- ja impordimaksud ning korraldada kõik tolliformaalsused. DDP paneb müüjale maksimaalsed kohustused. 2.7. Tarnetingimused FAS, FOB ja CIF FAS. Free Alongside Ship. Franko laeva kõrval - tähendab, et müüja on kauba tarninud, kui kaup on paigutatud nimetatud lastimissadamas ostja poolt määratud laeva kõrvale (nt kaile, pargasele). Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb üle, kui kaup on laeva kõrval, ja alates sellest hetkest kannab ostja ka kõik kulud. ostja poolt korraldatava veo alguspunkt – lähtesadama kail laeva kõrval; kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku koht – samuti lähtesadama kail; kulude (ja kohustuste) müüjalt ostjale ülemineku koht – samas, kus eelmised. “Franko laeva pardal” (FOB) tähendab, et müüja on kauba tarninud, kui kaup on nimetatud lastimissadamas ostja poolt määratud laeva pardal või kui ta müüb edasi nii juba varem tarnitud kauba. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb üle, kui kaup on laeva pardal ja alates sellest hetkest kannab ostja ka kõiki kulusid. Nagu ülaltoodust näha, on FOB-i, samuti ka CFR-i ja CIF-i ajalooline tarnekoht – laeva reelingu ületamine lastimissadamas – lastud väljateenitud “vanaduspuhkusele”. ostja poolt korraldatava veo alguspunkt – lähtesadamas; kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku koht – lähtesadamas, kui kaup on lastitud laeva pardale; kulude (ja kohustuste) müüjalt ostjale ülemineku koht – samas, kus eelmine. CIF. Cost, Insurance and Freight. Hind, kindlustus ja prahiraha tähendab, et müüja on kauba tarninud, kui kaup on laeva pardal, või kui ta müüb edasi nii juba varem tarnitud kauba. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb üle, kui kaup on laeva pardal. Müüja peab sõlmima veolepingu kauba veoks nimetatud sihtsadamasse ja tasuma selleks vajaliku prahiraha ja kulud. Müüja sõlmib ka kindlustuslepingu katmaks veo ajal ostjal lasuvat kauba kadumise või kahjustamise riski. Ostja peab tähele panema, et CIF-klausli kohaselt nõutakse müüjalt ainult miinimumkattega kindlustuse muretsemist. müüja poolt korraldatava veo lõpp-punkt – sihtsadamas; kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku koht – lähtesadamas, kui kaup on lastitud laeva pardale; veolepingu kulude müüjalt ostjale ülemineku koht – sihtsadamas. 2.8. Rahvusvaheliste maksearvelduste liigitus Maksearveldusi võib liigitada mitmete erinevate põhimõtete alusel, olulisemateks neist on maksete teostamise aeg ja vorm. Maksearvelduste liigitamine teostamise aegade järgi: Ettemaks (Payment in Advance); Tasumine kauba kättesaamisel (Payment on Delivery); Kombineeritud variant (Combined Payment). Maksearvelduste liigitamine kasutatavate dokumendide järgi: Faktuurarve (Invoice) - peab sisaldama vastavalt ostu-müügi lepingu põhipunktidele erinevaid andmeid ostjale, tolliorganitele, ekspedeerijatele jne. Veksel (Bill of Exchange). Kujutab endast vastavuses kasutatava seadusandlusega ettenähtud vormis koostatud dokumenti, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. Veksli iseärasuseks on see, et teda saab üle anda. Üleandmine toimub vastava märkuse, millist nimetatakse indossamendiks või ülekandepealdiseks ja mis tõendab veksli siirdumist teisele isikule. Inkasso (Enclosure). Inkasso on kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sissenõutud summa pangakontole ülekandmine. Maksekorraldus (Payment Order). Dokumendi vormi võidakse kasutada nii ette- kui ka järelmaksete korral. Maksekorraldus kujutab endast ostja kirjalikku, reeglina mingi vormi kohast korraldust enda pangale müüjale üle kanda teatud maksekorralduses näidatud summa. Tsekk (Check). On, võrreldes maksekorraldusega, mõnevõrra keerukam ja ebamugavam arveldusviis. Kui tsekk saadetakse saajale posti teel, nõuab see täiendavat ajakulu. Analoogselt vekslitega reguleeritakse tsekkide kasutamist konkreetse riigi (riikide) seadusandlusega. Akreditiiv (Letter of Credit). Akreditiiv on makseviis, mille puhul maksja (importööri) pank võtab endale kohustuse tasuda raha lepingu tingimuste täitmist tõestavata dokumentide esitamisel makse saaja (eksportööri) poolt. Reeglina osaleb akreditiivi kasutamises 4 osapoolt – ostja, ostja pank,müüja ja müüja pank. 2.9. Akreditiivi kasutamise eelised Kasutatakse reeglina juhul, kui müüa ja ostja on teineteisele tundmatud või partneri usaldusväärsus on kaheldav, kuid on soovitatav kasutada ka muudel juhtudel. Akreditiivi tingimustes näidatud dokumentide esitamine müüa poolt on ostjale tagatiseks, et müüa on täitnud oma lepingujärgsed kohustused täielikult. Akreditiiv järgib võrdselt nii müüa kui ostja huve. Müüa jaoks on akreditiiv kiireks maksu kättesaamise viisiks kohe pärast tarnet. 2.10. Akreditiivide põhilised liigid Tagasikutsutava akreditiivi (Revocable Letter of Credit) puhul võib ostja igal ajal nõuda selle tagasikutsumist, s.o. sisuliselt annuleerimist. Selline vorm on äärmiselt ostjakeskne ja müüjale ebasoodne. Näiteks, võib osutuda, et müüja esitab peale kauba ärasaatmist enda panka konossemendi, kuid siis selgub, et akreditiiv on viimasel momendil tagasi kutsutud ja tasu kauba eest kätte saada võimalik ei ole. Tagasikutsumatu akreditiivi (Irrevocable Letter of Credit) puhul ei oma ostja õigust akreditiivi tagasikutsumiseks enne selle kehtivuse lõppu. Seetõttu on selline akreditiivi vorm, võrreldes eelmisega, tunduvalt õiglasem mõlemale lepingupoolele ja seetõttu ka kõige enam kasutatav. Kinnitamata akreditiiv (Unconfirmed Letter of Credit) - vahendajapank ei kohustu akreditiivi maksma. Üldjuhul on avajapank volitanud vahendajapanka maksma müüjale ettenähtud summa akreditiividokumentide esitamisel. Kinnitatud akreditiiv (Confirmed Letter of Credit) – vahendajapank võtab endale vastutuse selle eest, et müüja saaks lõpliku maksesumma akreditiivi alusel. Et akreditiivil oleks vahendajapanga poolt antud kinnitus, peab ta ostjaga eelnevalt kokku leppima ja ostu-müügi lepingus peab olema sellekohane tingimus. Dokumentide esitamisel tasutav akreditiiv (Sight Letter of Credit) - saajal on õigus saada akreditiivi tingimustes näidatud makse koheselt peale nõutavate dokumentide esitamist. Tähtajaline akreditiiv (Time Letter of Credit) – müüja annab ostjale makse tasumiseks teatud aja. Akreditiivide erivormid: Automaatne akreditiiv (Revolving Letter of Credit) – ostja annab müüja käsutusse kindla summa kokkulepitud aja jooksul. Seda meetodit on mugav kasutada siis, kui tarned toimuvad kindla regulaarsusega pikema aja jooksul. Ülekantav akreditiiv (Transferable Letter of Credit) - akreditiivi summasid võib vastavalt müüja korraldustele kas osaliselt või täielikult üle kanda teisele isikule. Sagedamini tehakse ülekanne allhankija kasuks. 2.11. Akreditiivi vormistamise kord Ostja esitab enda pangale avalduse akreditiivi avamise kohta müüja kasuks. Avaldus koostatakse sisulises vastavuses ostja panga tüüpvormiga. Ostja pank kontakteerub oma korrespondentpangaga, milleks on müüja pank, ja palub avada akreditiivi müüja kasuks. Müüja pank kinnitab akreditiivi avamist nii ostja pangale kui ka müüjale. Kui müüja on kauba ostjale ära saatnud, esitab ta oma panka akreditiiviga ettenähtud dokumendid. Pärast seda, kui pank on kontrollinud dokumentide täielikku vastavust akreditiivi tingimustele, kannab ta ettenähtud summa müüja arveldusarvele. 2.12. Mille poolest erineb tagasikutsumatu akreditiiv tagasikutsutavast? Tagasikutsutava akreditiivi puhul võib ostja igal ajal nõuda selle tagasikutsumist – ehk annulleerimist. Äärmiselt ostjakeskne. Tagasikutsumatu akreditiivi puhul sellist õigust ei ole. Õiglasem mõlemale poolele. 2.13. Kauba hinna valuuta ja arvelduste valuuta – võimalikud variandid? Valuuta on määratud ostu-müügi lepinguga. Arvestuslik valuuta ja tasumise valuuta võivad erineda. Valuutade võrdsustamiseks kasutatakse CAF – currency adjustment factor – mingi perioodi keskmine. The CAF increases as the US dollar decreases. It is applied as a percentage on top of the base exchange rate, which is calculated as the average exchange rate for the previous three months. Due to this added charge, shippers tend to enter into "all inclusive" contracts at one price, that accounts for all applicable charges, to limit the effect of the CAF CAF calculation example: BAS (Basis Ocean freight) = $2500 BAF: $359 CAF: %12 = ($2500 * %12)/100 = $300 2.14. Mis on “Bartertehing”? Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. Bartertehingud olid levinud Suure depressiooni ajal. Ka Nõukogude Liit kasutas bartertehinguid oma kaubavahetuses lääneriikidega (eriti Soomega).
Laevaliikluse vorm – laevade liiklemise regulaarsus veosuundadel. Kasutatakse nii tramp,- kui liinivedudel. (nt consecutive voyages charter) Yüklə 499,58 Kb. Dostları ilə paylaş:
|