TEEMA NIMETUS: Ontoloogiale orienteeritud programmeerimine
PÕHITULEMUSED:(loetelu kuni 1 lk)Teema eesmärgiks on info- ja juhtimissüsteemide probleemvaldkonna ontoloogia kirjeldamisele orienteeritud tarkvaratehnoloogia ning sellega seotud uute meetodite, teooriate, keelte ja vahendite väljatöötamine. Teema hõlmab nelja alateemat:
- Programmide ja keelte semantika. Leiti listitüübi augment-kombinaatori ja vastava deforesteerimisteisenduse üldistus laiale klassile parametriseeritud induktiivsetelt tüüpidele. Uuriti tugeva dinaturaalsuse ja parameetrilisuse seost ja struktuurset algebralist kompaktsust (T. Uustalu, V. Vene koos N. Ghaniga). Leiti komonaadidel ja jaotusseadustel põhinev andmevookeelte modulaarne denotatsioonsemantika, mis dualiseerib Moggi lähenemise imperatiivkeeltele. Sama lähenemine üldistati ka atribuutgrammatikate jaoks (T. Uustalu, V. Vene).
Esitati kompositsionaalne loomulik semantika ja Hoare'i loogika madala taseme programmikeeltele. Nimetatud loogika toetab kõrgkeelsete programmide tõestuste kompileerimist. Samuti formuleeriti Hoare'i loogika ja mitu tüübisüsteemi pinupõhilisele keelele (A. Saabas, T. Uustalu). Töötati välja meetod tüübisüsteemide tuletamiseks imperatiivkeelte andmevooanalüüsidest (T. Uustalu, V. Vene koos P. Lauaga). Lõpetati raamat Uno Kaljulaiu teaduslikust pärandist (J. Penjam koos J. Peetrega).
- Programmide kompositsiooniline süntees ja taaskasutus.Visuaalne programmide komponeerimissüsteem COCOVILA vormistati tarkvaraproduktina ja anti avalikku kasutusse (E. Tõugu, P. Grigorenko, A. Saabas). Arendati tarkvaraarhitektuuride teooriat (E. Tõugu). Jätkati uuringuid evolutsioonilise programmisünteesi valdkonnas (J. Penjam, J. Sanko).
- Keeletehnoloogia. Eestikeelse kõnetuvastuse alal oli teadustöö põhitähelepanu suunatud suure sõnavara tuvastuseks sobiva keelemudeli täiustamisele. Lähemalt uuriti kaheastmelist meetodit, mis esimeses astmes kasutab standardset morfeemidel põhinevat statistilist keelemudelit ning teises astmes lausungi-spetsiifilist morfosüntaktilist mudelit esimeses astmes saadud lausekandidaatidele uue hinnangu andmiseks. Selgus, et selline meetod vähendab tuvastusvigu ca 10% võrra (T. Alumäe). Aktsendinähtuste uurimisel leiti, et vene aktsent eesti keeles avaldub kombinatsioonina mitmetest akustilistest tunnustest, millest olulisemad on temporaalstruktuuri, häälikukvaliteedi ja sõnarõhuga seotud tunnuste süstemaatilised hälbed võrreldes eesti normkõnega (L. Meister). Teostati eksperimente kõnetuvastust kasutavate dialoogisüsteemide arendamiseks ja loodi teatriinfosüsteemi prototüüp (T. Alumäe, M.Treumuth, E. Meister) Kavandati uue kõnekorpuse struktuur ja alustatud raadiouudiste salvestuste kogumist (E. Meister)
Täiustati eesti keele taju- ja hääldustreeningu interaktiivse õpivahendi prototüübi signaalitöötluse mooduleid ja õppematerjali (E. Meister, P. Penjam, E. Kraut).
Esitati raamvärk ontoloogiate õppimiseks ja nende üle arutlemiseks ning näidati, kuidas formaalset mõisteanalüüsi ontoloogiate esitamiseks kombineerida loogilise keelega (H.-M. Haav). Loodi uut eksperimentaalset masinprojekteerimise tarkvara, teostati uurimistöid tarkvaraprotsesside kvaliteedi alal, arendati veebiteenuste väljatöötamise tehnoloogiat (A. Kalja, K. Kindel koos M. Lepasaare, T. Robaliga). Töötati välja ja katsetati rida koormustundliku hüdraulikasüsteemi komponentide hulkpoolusmudeleid, mis kodeeriti programmeerisüsteemis NUT (M. Harf, G. Grossschmidt).
TULEMUSTE RAKENDAMINE: Loetletakse arendustegevuse tulemusena väljaspool TTÜd evitatud tööd, näidates evitatud seadme, tehnoloogia vm nimetuse; ettevõtte (asutuse) nimetuse, kus töö evitati; millises mahus leiab evitatud seade, tehnoloogia vm kasutamist (seeria-, katsetootmine vm).
Loodi teatriagendi prototüüp, so teatriinfo dialoogsüsteem, mis võimaldab kasutajal esitada süsteemile suulisi päringuid Eesti teatrite mängukavade kohta ja saada adekvaatseid suulisi vastuseid. Dialoogsüsteemis on integreeritud erinevad keeletehnoloogilised moodulid – kõnetuvastus, dialoogihaldur ja kõnesüntees (T. Alumäe, M. Treumuth, E. Meister).
Teema juht: ..........……..………….............
(allkiri)
TTÜ TEADUS- / ARENDUSTÖÖ TEEMA 2005 aasta LÜHIARUANNE
Teema reg. number: 0322519s03
INSTITUUT/KESKUS/ASUTUS: TTÜ Küberneetika Instituut
TEEMA JUHT / VASTUTAV TÄITJA: …Janno Jaan…………………………füüs.-mat.-kand.………..
Nimi ja eesnimi Teaduskraad
TEEMA NIMETUS:Analüütilised ja numbrilised meetodid modelleerimises
PÕHITULEMUSED:
(loetelu kuni 1 lk)
Uuriti Mindlini mudelist tuletatud mikrostruktuuriga keskkonna lainevõrrandit ühemõõtmelisel juhul. Seejuures tõestati üksiklaine tüüpi lahendite olemasolu ja selgitati välja nende omadused ning tõestati võrrandis esineva 5 kordaja identifitseeritavus üksiklainete mõõtmiste põhjal (J. Janno). Töötati välja mitmeid kõrge koonduvuskiiruse järguga iteratsoonimeetodite aproksimatiivseid analooge mittelineaarse operaatorvõrrandi lahendamiseks (O. Vaarmann). Saadi mitmeid uusi tulemusi nõrgalt singulaarsete Volterra ja Fredholmi integro-diferentsiaalvõrrandite lahendamisel splain-kollokatsioonimeetodi abil ja teostati ulatuslikke arvutuslikke ekperimente teoreetiliste tulemuste kontrollimiseks (I. Parts). Uuriti funktsioonide klasside kirjeldamist momentide tingimustega lainekeste arenduste kaudu ning nimetatud arenduste kasutamist teist liiki integraalvõrrandite lahendamisel. Konstrueeriti lainekeste analüüsi meetoditele tuginev multimastaabilise tükiti konformse lähendamise skeem ja uuriti selle omadusi (J. Lippus). Tuletati uus graafiteooria mõistetel põhinev hierarhiate hulga kirjeldamise ja esitamise meetod (T. Riismaa). Defineeriti Aczeli konstruktiivse hulgateooria realiseeritavuse interpretatsioon eksplitsiidsesse matemaatikasse (S. Tupailo).
TULEMUSTE RAKENDAMINE:
Loetletakse arendustegevuse tulemusena väljaspool TTÜd evitatud tööd, näidates evitatud seadme, tehnoloogia vm nimetuse; ettevõtte (asutuse) nimetuse, kus töö evitati; millises mahus leiab evitatud seade, tehnoloogia vm kasutamist (seeria-, katsetootmine vm).
Teema juht: ..........……..………….............
(allkiri)
TTÜ TEADUS- / ARENDUSTÖÖ TEEMA 2005 aasta LÜHIARUANNE
Teema reg. number: 0322520s03
INSTITUUT/KESKUS/ASUTUS: TTÜ Küberneetika Instituut
TEEMA JUHT / VASTUTAV TÄITJA: …Kotta Ülle ……… ………………DSc………..
Nimi ja eesnimi Teaduskraad
TEEMA NIMETUS:Mittelineaarsed ja hübriidsed juhtimissüsteemid
PÕHITULEMUSED:(loetelu kuni 1 lk)Võrreldi erinevaid tarvilikke ja piisavaid tingimusi mitme sisendi ja mitme väljundiga mittelineaarse kõrgemat järku diferentsiaalvõrrandite süsteemi realiseeritavuseks esimest järku diferentsiaalvõrrandite süsteemina ja tõestati realiseeritavustingimuste ekvivalentsus. Teiseks käsitleti algebralisi tingimusi, mis seisnevad nimetatud võrranditele vastavate kaasjaotuste integreeritavuses. Kolmas tingimus on esitatud laiendatud olekuruumis defineeritud vektorväljade Lie sulgude kommutatiivsuse kaudu. Leiti valemid selliste diferentsiaalvormide arvutamiseks, mille integreerimine annab realisatsiooni võimaldavad olekumuutujad. (Ü. Kotta, T. Mullari).
Uuriti pidevate bilineaarsete sisend-väljundvõrrandite realiseeritavust klassikalisel olekukujul. Esiteks, tõestati, et iga bilineaarne võrrand ei ole realiseeritav. Teiseks, pakuti välja rida realiseeritavate bilineaarsete võrrandite alamklasse. Kolmandaks, näidata, et teist järku bileneaarsed süsteemid on alati realiseeritavad.Kolmandat ja neljandat järku bilineaarsete süsteemide jaoks leiti realiseeritavuse tarvilikud ja piisavad tingimused (Ü. Kotta, T. Mullari, P. Kotta).
Uuriti komposiitsüsteemide realiseeritavust. Leiti tarvilikud ja piisavad realiseeritavustingimused komposiitsüsteemide jaoks. Töötati välja konstruktiivsed algoritmid süsteemi mitterealiseeritavuse ületamiseks eel-, järel või paralleelkompensaatori lisamise teel. (S. Nõmm, Ü. Kotta, T. Mullari. M. Tõnso)
Esitati ennustava juhtimise algoritmides sisalduvate mitmesammuliste optimeerimisülesannete lahendamise tehnika, mis baseerub sihifunktsiooni tükeldamisel. Tehnika on rakendatav ka mittelineaarsete objekti võrrandite korral, mis on juhttoime suhtes lineaarsed ning on laiendatav mitme lokaalse regulaatoriga keerukama struktuuriga Nash-optimaalsetele süsteemidele (I. Randvee).
Robustse juhtimise valdkonnas uuriti regulaatori sünteesi ülesannet, mis stabiliseeriks ebatäpse mudeliga esitatud juhitava objekti kõigi lubatavate kõrvalekallete puhul. Selgus, et lähtepolünoomide valikul on kaks vabadusastet. Leiti ka polütoopsed tarvilikud stabiilsustingimused polünoomi barütsentriliste koordinaatide kaudu.
Süsteemi robustseks funktsioneerimiseks on vajalik teatud stabiilsusvaru. Stabiilsusvaru väljaselgitamisel kasutati süsteemi peegeldusvektoreid, mis võimaldavad tükeldada stabiilsuspiiri vastavalt stabiilsuspiiril asuvate pooluste arvule ja iseloomule. Kasutades polütoopseid piisavaid stabiilsustingimusi püstitati ja lahendati robustse skalaarse väljundregulaatori sünteesi ülesanne (Ü. Nurges).
Uuriti mudelkontrolli meetodite rakendamisvõimalusi erinevate planeerimisülesannete lahendamisel. Uuriti tootmissüsteemide koormuse tasakaalustasmisülesande mitme-etapilise lahendamise meetodeid ja loodi kahesammuline iteratiivne meetod SALBP (Simple Assemply Line Balancing Problem) koosteliini koormuste tasakaalustamise ülesannete lahendamiseks. Meetod täiendab klassikalist algoritmi parameetrilise mudelkontrolli meetodiga, mis suurendab tsükliaja hinnangu täpsust. (J. Vain, I. Randvee, T. Riismaa).
Lahendati radarisüsteemi mäluarbiitri sünteesi ning verifitseerimise ülesanne, mille käigus analüüsiti vajalikke abstraktsioonitehnikaid ning suunatava mudelikontrolli eeliseid optimaalsete lahenduste saamiseks. Sünteesiti ülesande tingimustele vastav arbiiter ja verifitseeriti selle korrektsus mudelikontrolli abil. Ülesande lahendamisel kasutati juhitavat mudelikontrolli võimaldavat vahendit Uppaal-Cora. Täiustatud tehnika võimaldab senisest ulatuslikumalt rakendada mudelikontrolli valdkonnaspetsiifilistes ülesannetes sünteesil ning hübriidsüsteemide analüüsil. (J. Ernits).
Uuriti mudel-orienteeritud testigenereerimisel vajalikke abstraktseid mudelteisendusi. Lähtuti eeldusest, et kui testitava süsteemi (/System under test) SUT sisend/väljund mudel on esitatav lõpliku automaadina, siis sellega duaalne automaat genereerib täielikuks testimiseks vajamineva sisendjadade hulga. Probleemiks on duaalse automaadi eksponentsiaalne keerukus SUT automaadi sisendite arvu suhtes. Leiti protseduur mis võimaldab muuta mudelkontrolli testijadade genereerimise praktiliseks meetodiks. Uuringute tulemusena on loodud testigeneraatori prototüüp. (J. Vain, J. Ernits).
TULEMUSTE RAKENDAMINE:
Loetletakse arendustegevuse tulemusena väljaspool TTÜd evitatud tööd, näidates evitatud seadme, tehnoloogia vm nimetuse; ettevõtte (asutuse) nimetuse, kus töö evitati; millises mahus leiab evitatud seade, tehnoloogia vm kasutamist (seeria-, katsetootmine vm).
Töötati välja eksperimentaalse kirurgia robot-assistendi dünaamika mudel. Roboti adapteerumise kirurgi liigutustele tagab manipulaatori trajektoori planeerimine mudelkontrolli meetodiga. Meetod annab manipulaatori tõestatult korrektse (ohutu ja täpselt ajastatud) trajektoori. Uuringu tulemusi kasutatakse kirurgiaroboti prototüübi loomisel Tokyo Denki Ülikoolis (J. Vain).
Teema juht: ..........……..………….............
(allkiri)
TTÜ TEADUS- / ARENDUSTÖÖ TEEMA 2005 aasta LÜHIARUANNE
Teema reg. number: 0322521s03
INSTITUUT/KESKUS/ASUTUS: TTÜ Küberneetika Instituut
TEEMA JUHT / VASTUTAV TÄITJA: …Engelbrecht, Jüri DSc
Nimi ja eesnimi Teaduskraad
TEEMA NIMETUS:Mittelineaarne dünaamika ja pingeanalüüs
PÕHITULEMUSED:(loetelu kuni 1 lk) Pingelained mikrostruktuuriga materjalides. Koostati uus komposiitarvutusalgoritm, mille abil on analüüsitud finktsionaalselt skaleeritud materjalide käitumist dünaamilisel koormamisel. Tuvastatud on kiiruse sõltuvus täiteaine jaotusfunktsioonist (A. Berezovski). Kirjeldati faasipiiri liikumismehhanismi kujumäluga materjalides (martensiit-austeniit tüüpi sulamid) ning tuletatud vastavad termodünaamilised pidevustingimused. See võimaldab üldistada tulemusi meelevaldse liikuva frondi kineetika kirjeldamiseks, sidudes frondil mõjuva jõu kineetiliste parameetritega. (A. Berezovski). Tuletati rida Mindlini tüüpi matemaatilisi mudeleid lainelevi kirjeldamiseks mikrostruktuuriga materjalides. (J. Engelbrecht). KdV võrrandi, st klassikalise dispersiooni ja mittelineaarsuse korral on tuvastatud trajektooride perioodilisus solitonide jada moodustamisel harmoonilistest algtingimustest. (J. Engelbrecht, A. Salupere).
Pinnalained vees. Määrati madalas vees levivate pikaharjaliste solitonilaadsete lainete lõikumisel tekkivate ebatavaliselt kõrgete lainete omadusi Kadomtsev- Petviashvili võrrandi raames. Tulemused on olulised ekstreemlainete mehhanismi tuvastamisel (T. Soomere, J. Engelbrecht).
Arendati efektiivse ja täpse kahemõõtmelise vabapinna ülesande lahendusalgoritmi, kasutades pool-analüütilist pool-numbrilist konformsel teisendusel põhinevat meetodit. Lahendaja on üldistatud mittestatsionaarsete põhjaprofiilidega ülesannete lahendamiseks. (P. Peterson)
Rakendati häiritusmeetodit konstantse põhjaprofiiliga vabapinnaülesandele, mis on püstitatud konformsetes muutujates. (P. Simson, P. Peterson).
Näidati, et Tallinna lahes on kiirlaevaliiklus oluline (varem praktiliselt hüljatud) hüdrodünaamilise aktiivsuse komponent, millel võib olla oluline kaugmõju (T. Soomere).
Biomehaanika ja biofüüsika. Näidati, et adenosiinfosfaadi kanaliseerimine organellide vahel on seotud difusiooni piirangutega. Koostatud matemaatiline mudel arvestab CK reaktsioone, ATPaasi aktiivsust ja ATP sünteesi mitokondrites. (M. Vendelin).
Südamerütm Kontrolliti numbriliselt seost, mis oli tuletatud analüütiliselt kirjeldamaks sõltuvust juhumuutlike ajajadade (nt südamerütmi intervallide) multifraktaalse spektri ja madalamuutlikusega perioodide pikkusjaotuse multiskaleeruva astmenäitaja vahel, kasutades sünteetilisi multifraktaalseid ajajadasid (J. Kalda, M. Säkki).
Fraktaalsus.Statistiline topograafia. Uuriti numbriliselt ja analüütiliselt selliste vedelate joonte statistilist topograafiat, mis kanduvad edasi (ja ühenduvad pidevalt ümber) väljaarenenud turbulentses kiirusväljas. Uuriti nimetatud tulemuste rakendatavust väljaarenenud turbulentses voolus moodustuvate passiivse skaalari kontsentratsiooni katkevusjoonte kirjeldamiseks (J. Kalda).
Turbulentne difusioon.Uuriti passiivse skaalari osakestepaari vahemaa evolutsiooni kokkusurutavas kiirusväljas (nt vedeliku vabal pinnal). Näidati, et klassikaline kokkusurutavuse definitsioon vajab modifitseerimist, et kirjeldada adekvaatselt ajalise korrelatsiooniga (mitte-Kraichnani) kiirusvälju ja leiti sobilik asendusdefinitsioon. Näidati, et osakestepaari vahemaa evolutsioon sõltub kvalitatiivselt osakeste kleepuvusest ning tuletati analüütiliselt seda evolutsiooni kirjeldavad astmenäitajad (J. Kalda).
Ökonofüüsika. Pakuti välja lihtne mudel väärtpaberiportfelli optimeerimiseks. Leptokurtiline portfelliteooria käsitleb portfelli immuniseerimist suurte, Gaussi jaotusele mittealluvate, fluktuatsioonide vastu. Pakutud meetod soovitab väärtpaberite riskide jagamist kaheks: 1) tavaliste kõikumiste riskid, mida saab edukalt kirjeldada normaaljaotusega ning 2) suurte kõikumistega seotud riskid, mis ei allu normaaljaotusele. Hüpoteesi katsetati ka empiiriliste andmete põhjal ning tulemused kinnitasid teoreetiliselt leitud mudelit (R. Kitt).
Mittelineaarsete perioodiliste struktuuride stabiilsusanalüüs. Jätkati uuringuid Kerri mittelineaarsusega kihilises keskkonnas levivate koherentsete valguslainete levi omaduste selgitamiseks. Uuriti sellistes materjalides esinevaid statsionaarseid laineid ja nende stabiilsust. (M. Sepp, L. Rebane, P. Peterson).
Digitaalse spiraalse kujutuse analüüs Mõõdeti valguslainete spiraalset spektrit, mis on tekkinud valguse orbitaalsest momendist (L. Rebane, ICFO, Hispaania) ja analüüsiti saadud andmeid (L. Rebane, P. Peterson). Tõestati eksperimentaalselt, et valguse orbitaalse pöödemomendi spektrit on võimalik kasutada faasi dislokatsioonide kujutamiseks.
Akustodiagnostika. Töötati välja meetod mittehomogeense pingevälja ja füüsikalise mittehomogeensuse määramiseks kahe interakteeruva akustilise laine abil. (A. Ravasoo, A. Braunbrück).
Tuvastati, et mittelineaarsus mikrostruktuuri tasandil põhjustab üksiklainete asümmeetriat. See efekt võimaldab lahendada pöördülesande kahe erineva üksiklaine parameetrite mõõtmise teel (J. Janno, J. Engelbrecht).
Klaverihaamrite dünaamika. Koostatud klaverihaamri matemaatiline mudel, mis arvestab materjali (vildi) hüstereetiliste omadustega koos korrektse löögidünaamika kirjeldusega, võimaldas modelleerida haamri ja keele koosmõju ja leida klaverikeelte spektraalse kirjelduse. (A. Stulov).
Optiline mittelineaarsus ja fotoelastsus.Integraalse fotoelastsuse esimest järku diferentsiaalvõrrandite süsteem teisendati üheks neljandat järku diferentsiaalvõrrandiks. Kui peapingete asimuut on peapingete vahe lineaarne funktsioon, siis on monovõrrandi kordajad konstantsed ja võrrandi lahend avaldub analüütiliselt. Võrreldi interferentsiribade loendamise ja faasi lahtivoltimise meetodeid. Sobiva faasi lahtivoltimise meetodi puhul annavad mõlemad meetodid sama tulemuse. (H. Aben, L. Ainola, J. Anton, A. Errapart).
Loetletakse arendustegevuse tulemusena väljaspool TTÜd evitatud tööd, näidates evitatud seadme, tehnoloogia vm nimetuse; ettevõtte (asutuse) nimetuse, kus töö evitati; millises mahus leiab evitatud seade, tehnoloogia vm kasutamist (seeria-, katsetootmine vm).
Jätkati arendustarkvara "F2PY – Fortran to Python Interface Generator" (http://cens.ioc.ee/projects/f2py2e/) arendamist. F2PY eesmärgiks on saavutada automaatse ühendus kõrgetasemelise keele Python ja kõrgeefektiivsusega Fortran/C programmide ja teekidega. (P. Peterson) Jätkati teadusarvutuste tarkvara SciPY (http://www.scipy.org) arendust.(P. Peterson).
Identifitseeriti Pirita liivaranna funktsioneerimise põhilised parameetrid ja koostati rannakaitse rajatiste projekteerimise lähteülesanne (T. Soomere, A. Kask, TTÜ ehitusteaduskond, J. Kask, TTÜ MSI). Näidati, et Pirita rannas on peamiseks liiva transporti kujundavaks teguriks lainetus. Liivaranna ahenemise ning rannametsa kahjustuste peamiseks põhjuseks on liiva defitsiit. Optimaalse rannakaitse rajatisena soovitati ranna täitmist liivaga rannajoont järgiva eelluite kujul. Optimaalselt dimensioneeritud eelluite rajamise tagajärjel ei muutu ranna loodusliku käitumise põhijooned. Selline luide on isetaastuv ning kaitseb rannametsa ka kõrge veeseisuga kombineeritud tugeva lainetuse ja rüsijää eest.
Fotoelastsuse laboris väljatöötatud automaatpolariskoope valmistab ja realiseerib OÜ Glasstress.
Teema juht: ..........……..………….............
(allkiri)
TTÜ TEADUS- / ARENDUSTÖÖ TEEMA 2005 aasta LÜHIARUANNE
Teema reg. number: G4972
INSTITUUT/KESKUS/ASUTUS: TTÜ Küberneetika Instituut
TEEMA JUHT / VASTUTAV TÄITJA: …Aben, Hillar…………………… ………………DSc
Nimi ja eesnimi Teaduskraad
TEEMA NIMETUS:
Mittelineaarne integraalne fotoelastsusmeetod
PÕHITULEMUSED:
(loetelu kuni 1 lk)
Integraalse fotoelastsuse tuntud esimest järku diferentsiaalvõrrandite süsteem on teisendatud üheks neljandat järku diferentsiaalvõrrandiks. Selleks on polariseeritud valguse
leviku suunas kasutatud teisendatud koordinaati, mis sõltub peapingete jaotusest valguskiirel.Monovõrrandi koefitsiendid sõltuvad peapingete suundade kolmest esimesest tuletisest. Erinevate algtingimuste juures rahuldavad seda võrrandit kõik teisendusmaatriksi elemendid.
On koostatud fotoelastsustomograafia mittelineaarne algoritm, mis baseerub geneetiliste algoritmide kasutamisel.
Publikatsioone: 4
Trükiks vastu võetud artikleid: 1
Konverentsidel esinemisi: 2
TULEMUSTE RAKENDAMINE:
Loetletakse arendustegevuse tulemusena väljaspool TTÜd evitatud tööd, näidates evitatud seadme, tehnoloogia vm nimetuse; ettevõtte (asutuse) nimetuse, kus töö evitati; millises mahus leiab evitatud seade, tehnoloogia vm kasutamist (seeria-, katsetootmine vm).
