Teadus- ja arendustegevuse aastaaruanne


Kaitstud doktori-, magistri-, bakalaureuse jm kraadid



Yüklə 1,02 Mb.
səhifə3/23
tarix02.11.2017
ölçüsü1,02 Mb.
#27648
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   23

Kaitstud doktori-, magistri-, bakalaureuse jm kraadid


Doktorikraadi kaitsesid

Andres Braunbrück, Robert Kitt, Inga Parts, Olari Ilison ja Maksim Säkki.

Magistrikraadi kaitsesid

    Lya Meister, Jekaterina Beloussova, Rustam Novikov ja Kristi Uustalu.

Diplomitöö kaitses

Mare Saago.

Bakalaureuse kraadi kaitsesid:

    Mari Kalda, Triin Lapimaa, Marko Oldermann ja Kristi Veski.

Instituudis oli 31.detsembri seisuga 93 töötajat, sealhulgas 50 teadustöötajat, neist 33 põhikohaga. Teadustöötajate hulgas on 3 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikut, 7 teaduste doktorit, 20 teaduste kandidaati, 14 PhD kraadi omanikku ja 16 magistrit

Teadus- ja arendustegevuse üldiseloomustus


Küberneetika Instituudi profiiliks on kõrgtehnoloogilised alusuuringud ja rakendustööd matemaatika, mehaanika ja informaatika vallas. Küberneetika kui teadus juhtimise, side ja informatsiooni üldistest seaduspärasustest on interdistsiplinaarne, kaasates arvutiteadust, tehisintellekti, juhtimist, dünaamiliste süsteemide teooriat ja mitmeid rakendusmatemaatika valdkondi. Selle vastavad ka instituudi põhilised uurimissuunad, mille põhieesmärgiks on edendada interdistsiplinaarset kõrgtehnoloogiale orienteeritud teadus- ja arendustegevust järgnevates suundades:

  • rakendusmatemaatika: lähendusmeetodid, pöördülesanded, stohhastiline program-meerimine;

  • mehaanika: mittelineaarne dünaamika ja lainelevi, mittepurustav pingeanalüüs (fotoelastsusmeetod ja akustodiagnostika), lainetus merekeskkonnas ja rannikutehnika, südame dünaamika matemaatiline modelleerimine;

  • arvutiteadus: loogika ja semantika, funktsionaalprogrammeerimine, programmide analüüs ja verifitseerimine, tarkvara komponeerimine, reaalaja tarkvara spetsifitseerimine ja verifitseerimine, tarkvarasüsteemid (infosüsteemid, arvutivõrgud);

  • juhtimissüsteemid: mittelineaarsed ja robustsed juhtimissüsteemid, juhtimis-süsteemide modelleerimine;

  • keeletehnoloogia: loomuliku keele formaalsed mudelid, eesti keele foneetika, kõne süntees ja analüüs, kõneleja tuvastamine.

Inglise keeles



  • Applied mathematics: approximation methods, inverse problems, stochastic programming;

  • Mechanics: non-linear dynamics and wave propagation, non-destructive stress analysis (photoelasticity and acoustodiagnostics), surface waves and coastal engineering, cardiac dynamics;

  • Computer science: logic and semantics, functional programming, program analysis and verification, software composition, specification and verification of real-time software, software systems;

  • Control systems: conceptual analysis, nonlinear and robust control systems, control systems modelling;

  • Language technology: formal models for natural languages, Estonian phonetics, speech analysis and synthesis, speaker recognition.

Küberneetika Instituudis täideti 2005. aastal nelja sihtfinantseeritavat teemat:

  1. Ontoloogiale orienteeritud programmeerimine - teema juht Jaan Penjam (2001-2005, nr. 0321769s01);

  2. Mittelineaarne dünaamika ja pingeanalüüs - teema juht Jüri Engelbrecht (2003-2007, nr. 0322521s03);

  3. Mittelineaarsed ja hübriidsed juhtimissüsteemid - teema juht Ülle Kotta (2003-2007, nr. 0322520s03);

  4. Analüütilised ja numbrilised meetodid modelleerimises - teema juht Jaan Janno (2003-2007, nr. 0322519s03);

Sihtasutus Eesti Teadusfond finantseeris uurimistoetuste kaudu 16 teemat kokku 1832347 krooni ulatuses:

  1. ETF 4972 “Mittelineaarne integraalne fotoelastsusmeetod”.– grandihoidja H.Aben

  2. ETF 5006 “Numbriline analüüs modelleerimises” – grandihoidja O.Vaarmann

  3. ETF 5086 “Raalintegreeritud juhtimissüsteemide mustripõhine modelleerimine ja analüüs” – grandihoidja T.Riismaa.

  4. ETF 5400 ”Laiendatav visuaalne kirjelduskeel koos tugikeskkonnaga” – grandi-hoidja E.Tõugu.

  5. ETF 5405 “Mittelineaarsed juhtimissüsteemid: teooriast läbi algoritmide program-mipaketini” – grandihoidja Ü.Kotta.

  6. ETF 5565 “Lainedünaamika ja lainehierarhia mikrostruktuuriga materjalides” – grandihoidja A. Salupere.

  7. ETF 5566 “Heli tekkimise protsess tiibklaveris” – grandihoidja A.Stulov.

  8. ETF 5567 “Mitteklassikalised loogikad ja programmeerimisteooria” – grandihoidja T.Uustalu.

  9. ETF 5762 “Läänemere lainetuse kliima ja selle sõltuvus mittelineaarsetest efektidest” – grandihoidja T.Soomere

  10. ETF 5765 “Lainelevi numbriline analüüs faasihüppepiiridega materjalides” – grandihoidja A.Berezovski.

  11. ETF 5766 “Raalprojektreerimise ja modelleerimisülesannete lahendamine hajutatud teadmisbaaside abil” – grandihoidja A.Kalja.

  12. ETF 5767 “Ekstreemsed lained: vabapinna mudelite analüüs” – grandihoidja P.Peterson.

  13. ETF 5775 “Lõpmatu olekuruumiga süsteemide abstraktsiooni-põhine verifitseerimi-ne ja analüüs” – grandihoidja J.Vain.

  14. ETF 5867 “Elektrohüdrauliliste koormustundlike süsteemide modelleerimine ja simuleerimine programmeerimissüsteemi NUT keskkonnas” – grandihoidja M.Harf

  15. ETF 6018 “Mittehomogeensete ja mikrostruktuuriga materjalide identifitseerimise pöördülesanded” - grandihoidja J.Janno.

  16. ETF 6121 “Turbulentse difusioonimastaabi-invariantsed geomeetrilised omadused” – grandihoidja J.Kalda.

    Instituut osaleb riikliku programmi “Eesti keel ja rahvuslik mälu” täitmisel.




Tippkeskused ja osalemine rahvusvahelistes programmides


    Haridusministri käskkirjaga nr 1202 5. novembrist 2002. a. kinnitati aastateks 2002-2006 Eesti teaduse tippkeskuste nimekirja Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskus (keskuse juht Jüri Engelbrecht, TTÜ Küberneetika Instituut) ja Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskus (keskuse juht Jaan Penjam, TTÜ Küberneetika Instituut), millede baasorganisatsiooniks on TTÜ Küberneetika Instituut.

Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskus (Centre for Dependable Computing - CDC )


Töökindlate Arvutisüsteemide uurimise Keskus on erinevate teadusutuste uurimisrühmade võrk, mis ühendab sarnaste uurimiseesmärkidega teadlasi. Keskusesse ühendatud uurimisrühmad kujutavad endast juba aastaid de facto koos töötanud uurijate võrku, mis sõltuvalt finantsoludest ja teaduspoliitilisest taustast on teinud koostööd üleriigiliste seminaride vormis, arvutiteadusliku hariduse arendamise sildi all (TEMPUS projektid) või rahvusvaheliste talvekoolide korraldamisel. Tippkeskuse moodustamine uurimisrühmade võrgustiku kujul võimaldas ühistegevust süsteemsemalt korraldada ning selle kaudu ka efektiivsemaks muuta. Keskusel on fikseeritud ning töörühmade baasasutustega kooskõlastatud uurimisplaan.

Keskuse koosseisu kuuluvad teadlased TTÜ Küberneetika Instituudist, TTÜ arvutiteaduse instituudist, TTÜ automaatika instituudist, TTÜ arvutitehnika instituudist, TÜ arvutiteaduse instituudist, TÜ Tehnoloogiainstituudist ja Aktsiaseltsist Cybernetica ning haarab järgmisi töörühmi: arvutiteaduse matemaatilised alused ja programmeerimiskeelte tehnika (juht Tarmo Uustalu); formaalmeetodid süsteemiarenduses (juht Jaan Penjam); infoturve ja krüptogaafia (juht Ahto Buldas), digitaalsüsteemide disain ja testimine (juht Raimund-Johannes Ubar).

Keskuse tööd koordineerib juhatus, kuhu kuuluvad töörühmade juhid ja Keskuse juht professor Jaan Penjam.

Tegevuse süstemaatiliseks hindamiseks ning temaatikaalaseks nõustamiseks on keskusel rahvusvaheline nõuandev kogu, mille moodustavad neli tunnustatud Euroopa teadlast:

Professor Reino Kurki-Suonio, Tampere Tehnikaülikook, Soome;

Professor Kim G. Larsen, Aalborgi Ülikool, Taani;

Professor Reinhard Wilhelm, Saarimaa Ülikool, Saksamaa;

Professor José Oliveira, Minho Ülikool, Braga, Portugal.

Küberneetika Instituudis töötavate Keskuse töörühmade 2005. aasta teadustulemused on kajastatud põhiteema 0321769s01 “Ontoloogiale orienteeritud programmerimine” tulemusi käsitlevas lõigus.

Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskus (Centre for Nonlinear Studies - CENS)


Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus moodustati juba 1999.a. virtuaalse kesku-sena, et lõimida ühte keskusesse keerukaid mittelineaarseid protsesse uuriv teadus-potentsiaal Eestis. Paljud tänapäeva teaduse aktuaalsed probleemid, mis pärinevad tahkiste ja vedelike mehaanikast, biofüüsikast ja optikast või on seotud loodusnähtuste fraktaalsusega ja diferentsiaalvõrrandite teooriaga, on koondatud mittelineaarse dünaamika raami.

CENS haarab uurimisrühmi TTÜ Küberneetika Instituudist - mittelineaarsete lainete töörühm (juht Arvi Ravasoo), fraktalite ja biofüüsika töörühm (juht Jaan Kalda), mittelineaarse integraalse fotoelastsuse töörühm (juht Hillar Aben), merefüüsika töörühm (juht Tarmo Soomere); TTÜ biomeditsiinitehnika keskusest - mittelineaarse signaali-töötluse töörühm (juht Hiie Hinrikus) ja Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudist - geomeetrilise teooria töörühm (juht Maido Rahula). Keskuse tööd koordineerib juhatus, kuhu kuuluvad töörühmade juhid ja Keskuse juht professor Jüri Engelbrecht.

Keskuse tegevuse põhisuunad on heaks kiitnud ja töö tulemustele oma hinnangu andnud rahvusvaheline nõukoda, kuhu kuuluvad:

Professor Josef Ballmann, Aacheni Tehnoloogiaülikool;

Professr Bengt Lundberg, Uppsala Ülikool;

Professor Gérard A. Maugin, Pariisi 6. Ülikool;

Professor H.Keith Moffat, Cambridge’i Ülikool;

Professor Valdur Saks, Grenoble’i Ülikool:Dr. Andras Szekeres, Budapesti Tehnikaülikool;

Professor Dick van Campen, Eindhoveni Ülikool;

Professor Embrecht van Groesen, Twente Ülikool.

Küberneetika Instituudis töötavate Keskuse töörühmade 2005. aasta teadustulemused on kajastatud põhiteema 0322521s03 “Mittelineaarne dünaamika ja pingeanalüüs” tulemusi käsitlevas lõigus.

Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikool (Doctoral school in information and communication technology)

IKT doktorikool on Eesti Riikliku Arengukava (RAK) Meetme 1.1 projekt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate doktoriõppe edendamiseks Eestis meetme 1.1 tingimustega määratletud raamides. Projekt algas 1.9.2005 ja kestab kuni 30.6.2008. Põhiliselt toetab doktorikool TTÜ ja TÜ doktorantide mobiilsust (osavõtt konverentsidest, stažeerimine). Lisaks peab kool korraldama 6 talve-või suvekooli ning 6 intensiivkursust välislektoritelt. Pisut on vahendeid ka doktorantidele töökohtade loomiseks ning välisjuhendajate värbamiseks.

IKT doktorikooli koordinaatorinstitutsiooniks on TTÜ, kelle kontaktisikuks SA Innove ees on E. Rüstern. Teised rahalise osalusega konsortsiumipartnerid on Tartu Ülikool ja Küberneetika Instituut. Mitterahaliselt osalevad veel Cybernetica AS, Eesti Infotehnoloogia- jaTelekommunikatsiooniettevõtjate Liit (ITL), Helsingi Tehnikaülikool ja Turu doktorikool TUCS.

Küberneetika Instituudi esindajateks doktorikooli partnerite üldkoosolekul on J. Penjam ja T. Uustalu. T. Uustalu on ka projekti üldjuht.

Küberneetika Instituudist on doktorikooli doktorantideks Juhan Ernits, Kristiina Kindel, Ando Saabas.
Lähemat infot vt http://iktdk.ioc.ee/.

Keeleteaduse ja –tehnoloogia doktorikool (Doctoral School in Linguistics and Language Technology)


2005.a käivitus keeleteaduse ja –tehnoloogia doktorikool, mis hõlmab keelekeskseid uurimisvaldkondi – teoreetilist lingvistikat, foneetikat ja kõnetehnoloogiat, soome-ugri, indoeuroopa jt keelte uurimisega seotud alasid. Doktorikooli juhtorganisatsiooniks on Tartu Ülikool, rahalise panusega partneriteks on Eesti Keele Instituut ja TTÜ Küberneetika Instituut, lisaks veel üheksa partnerit Eestist, Soomest, Saksamaalt, Rootsist ja Venemaalt. Projekti otseseks eesmärgiks on 50 keeleteaduse ja keeletehnoloogia doktorandi koolitus rahvusvahelisel kõrgtasemel.

Doktorikooli tegevust koordineerib 13 liikmeline nõukogu kooseisus:



Karl Pajusalu, Tartu Ülikool, doktorikooli juhataja

Ilona Tragel,  Tartu Ülikool, projektijuht

Birute Klaas, Tartu Ülikool

Mare Koit, Tartu Ülikool

Tiit Roosmaa, Tartu Ülikool,

Haldur Õim, Tartu Ülikool,

Krista Vogelberg, Tartu Ülikool,

Jaan Ross, Tartu Ülikool,

Margit Sutrop, Tartu Ülikool,

Irina Külmoja, Tartu Ülikool,

Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituut

Einar Meister, TTÜ Küberneetika Instituut

Heiki-Jaan Kaalep, OÜ Filosoft

TTÜ Küberneetika Instituudist osaleb doktorikooli töös foneetika ja kõnetehnoloogia labori 3 doktoranti (Tanel Alumäe, Lya Meister, Margus Muskat).


EL 5. Raamprogrammi projekt eVikings II


TTÜ Küberneetika Instituut koos konsortsiumipartneritega lõpetas 2005.a. suuremastaabilise Euroopa Liidu 5. raamprogrammi infoühiskonna tehnoloogiate alaprogrammi projekti eVikings II.
eVikings II sisuks oli infoühiskonna tehnoloogiate tippkeskuse loomine Eestis ehk siis varemalt killustunud teadus- ja arendustegevuse konsolideerimine, rahvusvahelisustamine ja tööstustamine. Fookusvaldkondadeks olid tarkvara- ja info-turbetehnoloogiad, loomuliku keele tehnoloogiad ning digitaalsüsteemid. Meetmeteks eesmärkide saavutamisel olid suure hulga erinevate koostöötegevuste algatamine projektikonsortsiumi, rahvusvaheliste teaduskeskuste ja tööstuse vahel (nt ühisprojektide algatamine), teadurite mobiilsuse toetamine, kraadiõppurite õppevisiidid, Eesti päritolu välismaal töötavate teadlaste repatrieerimine, Eesti IT-teadlaste tulemuste tutvustamine rahvusvaheliselt ja tööstuses (sh nähtavusüritused nagu kõrgetasemeliste teadussündmuste toomine Eestisse), tehnoloogia teedekaartide koostamine Eesti konteksti jaoks, teadus- ja arendustegevuse poliitikauuringud jne.
Nn kaasnevate meedete tüüpi projekt algas novembris 2002 ja kestis 2005. aasta septembrini, kokku 35 kuud. Euroopa Liidu lubatud finantseering oli 0.9 milj EUR.

TTÜ KübI partneriteks olid Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Infotehnoloogia SA (EITSA), SA Archimedes, Ericsson Eesti, AS Cybernetica ja välispartneritena Helsingi Tehnikaülikool ja École Polytechnique Fédérale de Lausanne.


Viikingiprojekti põhilised eesmärgid said kõik täidetud ja olulisimaks tulemiks tuleb lugeda Eestis IT-teadust tegevate organisatsioonide koostöö olulist elavnemist ja organiseerumist võrreldes varasemaga, tärkavat koostööd Eesti firmadega ning mitmete formaliseeritud koostöökoosluste moodustumist. Täna on Eestis ametlikult olemas IT-alane teaduse tippkeskus, tehnoloogia arenduskeskus ja kaks doktorikooli. Need kõik on olulisel määral loodud eVikings II konsortsiumituumiku baasilt ning finantseerijateks on TKN, EAS ja Innove. Organisatsiooniliselt laabus teadusasutuste töörühmade koostöö omavahel ja väliste partneritega hästi ning virtuaalse tippkeskuse moodustumisest võib seega rääkida tõepoolest. Suhtlemine teaduskorraldajatega läks pisut vaevalisemalt - keeled ja maailmapildid on erinevad, ent edasiminekuid oli siingi. Eesti tööstuspartnerite osas õppisime, et sageli on lihtsam ja kasulikum rääkida mitte niivõrd suurte multinatsionaalsete firmade esindustega (kelle missioon Eestis on üldjuhul müük, mitte arendus), kuivõrd väikefirmadega.

Täiendavat infot vt http://ev2.ioc.ee/.


EL 5. Raamprogrammi projekt "Applied Semantics II (APPSEM II)"


APPSEM II (IST-2001-38957) on 5RP IST-programmi temaatiline võrgustik, mis jätkab ESPRIT töörühma APPSEM (26142) temaatikat. Põhieesmärgiks on alal hoida ja edasi arendada olemasolevat Euroopa võrgustikku uurimistööks ja teabesiirdeks programmikeelte rakendatud semantika alal. Projekt toetab peamiselt mobiilsust, samuti korraldab igal aastal ühe suurema ja rea kitsamaid töönõupidamisi (workshop) ning kogu projekti vältel ühe suvekooli. Projekt algas 1.1.2003 ja pidi esialgselt kestma kuni 31.12.2005; seda pikendati kuni 30.6.2006. Konsortsiumisse kuulub 20 ülikooli ja teadusasutust. Projektikonsortsiumi koordinaatoriks on Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool (M. Hofmann). Partneritevõrk katab kõik olulisemad Euroopa teaduskeskused programmikeelte semantika alal. Küberneetika Instituut ühines projektiga pärast selle käivitumist 2003. a esimesel poolel. Meiepoolseks rojekti juhiks on T. Uustalu.

Küberneetika Instituut on APPSEM II projektis mänginud üsna nähtavat rolli. Lähemat infot vt http://www.appsem.org/.



EL 6. Raamprogrammi projekt "Types for Proofs and Programs (TYPES)"


TYPES (510996) on 6RP IST-programmi koordinatsiooniaktsioon, mis jätkab kolme varasemat sarnast EL projekti (ESPRIT BRA 6453 TYPES, ESPRIT töörühm 21900 TYPES, FP5 IST temaatiline võrgustik IST-1999-29001 TYPES). Projekti eesmärgiks on edendada tüübiteooriapõhist formaalse arutelu ja arvutiprogrammeerimise tehnoloogiat, arendades edasi vastavaid keeli ja süsteeme ning rakendades seda tehnoloogiat valdkondades nagu programmikeelte analüüs, sertifitseeritud tarkvara, matemaatika- ja matemaatikahariduse formaliseerimine. Projekt toetab põhiliselt mobiilsust, samuti korraldab igal aastal ühe suurema ja rea kitsamaid töönõupidamisi (workshop) ning kogu projekti vältel ühe suvekooli.

Projekt algas 1.9.2004 ja kestab kuni 31.8.2007. Konsortsiumi koordinaatoriks on Chalmersi Tehnikaülikool Göteborgis (B. Nordström). Konsortsiumi teised liikmed on TU München, INRIA, University of Edinburgh, University of Durham, Radboud University Nijmegen, University Paris 11, University Paris 7, KübI, Uniwersytet w Bialymstoku, Università degli Studi di Udine, Uniwersytet Warszawski, Victoria University of Manchester, Università degli Studi di Torino, LMU München.

Küberneetika Instituudi poolt juhib projekti T. Uustalu.

2005. a korraldas Küberneetika Instituut TYPESi raames töönõupidamise 3rd ACM SIGPLAN Workshop on Mechanized Reasoning for Languages with Variable Binding, MERLIN 2005 (Tallinn, 30.9.2005). 2006. a korraldab instituut töötoa Workshop on Mathematically Structured Functional Programming, MSFP 2006 (Kuressaare, 2.7.2006).

Lähemat infot vt http://www.cs.chalmers.se/Cs/Research/Logic/Types/.

EL 6. Raamprogrammi projekt "Mobility, Security, Ubiquity for Small Devices (MOBIUS)"

MOBIUS (15905) on 6RP IST-alaprogrammi integreeritud projekt. MOBIUSe eesmärgiks on välja töötada globaalsete arvutite usaldus- ja turvaplatvorm kasutades tõestust kandva koodi paradigmat. MOBIUS tahab luua esimese PCC raamvärgi, mis rakendub globaalsetele arvutitele ja võimaldab ühekorraga tagada nii funktsionaalusomadusi kui ka keerulisi turvapoliitikaid. Selleks kombineeritakse tüübisüsteeme ja loogikaid töötlemaks sertifikaate, mis kodeerivad nii tüübituletusi kui ka loogilisi tuletusi. MOBIUS on suur projekt, mis muuhulgas finantseerib ka teadustööd.

Projekt algas 1.9.2005 ja kestab kuni 31.8.2009. Projekti koordinaatoriks on INRIA (G. Barthe). Teised konsortsiumiliikmed on ETH Zürich, Radboud University Nijmegen, LMU München, University of Edinburgh, KübI, Chalmers Tekniska Högskola, Imperial College, University College Dublin, Uniwersytet Warszawski, Universidad Politécnica de Madrid, TLS Technologies, Trusted Logic, France Telecom and SAP AG.

Küberneetika Instituudi poolt juhib projekti T. Uustalu. Põhiliseks tööjõuks on A. Saabas ja O. Shkaravska. Episoodilisemalt osaleb projektis P. Laud.

Lähemat infot vt http://mobius.inria.fr/.

EL 6. Raamprogrammi projekt “Wide-range Non-intrusive Devices toward Conservation of Historical Monuments in the Mediterranean Area (WIND-CHIME)”


Suunatud uurimisprojekt INCO-CT-2004-509805 on pühendatud superelastsete ja kujumäluga Ni-Ti sulamite omaduste uurimisele. Töö eesmärgiks on leida kultuurimälestiste konserveerimiseks optimaalsete omadustega sulameid ja uurida nende rakendatavust vibratsioonide summutamisel. Projekti täidab Arkadi Berezovski.

EL 6. Raamprogrammi Marie Curie teadmiste edastamise programmi (ToK) projekt “Co-operation of Estonian and Norwegian Scientific Centres within Mathematics and its Applications (CENS-CMA)”


CENS-CMA projekt algas 1.maist 2005 ja kestab 4 aastat. Projekti eesmärgiks on uute teaduslike tulemuste saamine CENSi ja CMA teadurite interdistsiplinaarse koostöö kaudu, ühendades nende kompetentsi modelleerimise, teoreetilise analüüsi ja arvutusmeetodite alal biomehaanika ja mittelineaarsete lainete alasteks uuringuteks. Lisaks sellele on kavas alustada koostööd tööstusega, tõsta CENSi võimekust projektide juhtimisel. Praktiliselt võimaldab projekt kutsuda välismaa teadlasi kuni kaheks aastaks tööle tippkeskusesse CENS edastamaks oma teadmisi noortele uurijatele Eestis. Samal ajal saame suunata meie teadureid kuni kuuekuiseks perioodiks uurimistööle Oslo ülikooli tippkeskusesse CMA. Projekt toetab ka uute õppevahendite loomist Eesti ülikoolide tarbeks ja matemaatiliste teadmiste levitamist laiemale auditooriumile.

Käesoleval ajal töötab Küberneetika Instituudis dr Ewald Quak Oslo ülikoolist ja CMAs töötab Küberneetika Instituudi vanemteadur Tarmo Soomere.



EL 6. Raamprogrammi Marie Curie uurimis- ja koolitusvõrgustiku projekt “Applied stochastic models for ocean engineering, climate and safe transportation SEAMOCS”


SEAMOCS projekt algas 1. novembril 2005, ühendamaks uuringuid meteoroloogias, matemaatilises statistikas ja mittelineaarses mehaanikas mere- ja rannikutehnika vajadustega. Projekti eesmärgiks on ideede, koolituse ja uuringute vahendamine multidistsiplinaarses keskkonnas töötavate teadlasgruppide vahel, kes on tunnetanud vajadust koostööks. Arvestades mere kliima ja tema võimalike muutuste suurt tähtsust ja ekstreemseid ilmastikutingimusi merel on äärmiselt tähtis omada laiahaardelist ja usaldusväärset baasi nende protsesside küllaldaseks kirjeldamiseks ja ennustamiseks.

Senised uuringud on näidanud suure hulga erinevate komponentide arvestamise tähtsust usaldusväärsete ja turvaliste meresüsteemide loomisel ja ekspluateerimisel. Küberneetika Instituudis juhib projekti Tarmo Soomere.


Euroopa Teadusfondi programm NATEMIS


Euroopa Teadusfondi (ESF) programm “Nonlinear Acoustic Techniques for Micro-Scale Damage Diagnostics (NATEMIS)” haaras teadusasutusi Belgiast, Eestist, Hispaaniast, Itaaliast, Rootsist, Saksamaalt ja Tšehhist. Küberneetika Instituudist kuulus NATEMIS’e juhtkomiteesse Dr Arvi Ravasoo. Programm algas aastal 2001 ja kestis 2005.a. 31. juulini. Programmi raames toimus teadustöö koordineerimine korralistel töönõupidamistel ning töövisiitidel, kus lahendati konkreetseid prbleeme. Programmi finantseerisid osavõtvate riikide teadusfondid ja teadust finantseerivad asutused. Programmi teaduslikud tulemused avaldab Springeri kirjastus raamatuna “The universality of nonclassical nonlinearity" 2006. aastal. Küberneetika Instituudi teadlased kirjutavad sellesse teosesse 3 peatükki:

(i) J.Engelbrecht, F.Pastrone, M.Braun and A.Berezovski: Hierarchy of waves in non-classical materials,

(ii) A.Berezovski, J.Engelbrecht and G.A.Maugin: Modelling and numerical simulation of non-classical effects of waves, including phase transition fronts,

(iii) A.Ravasoo and A.Braunbrück: Nonlinear acoustic techniques for NDE of materials with variable properties.



Eesti-Prantsuse teadus- ja tehnoloogialane koostööprogramm PARROT


Programmi raames jätkus Anatoli Stulovi koostöö prantsuse akustikutega (Rene Caussé ja Philippe Zelmar, Institut de Recherche et Coordination Acoustique, Musique) klaverite akustiliste omaduste uurimisel. Prantsuse teadlased sooritasid seeria mõõtmisi Küberneetika Instituudi eksperimentaalsel klaveri maketil. Käesoleval ajal jätkub tulemuste analüüs nii Prantsusmaal kui ka Küberneetika Instituudis


Yüklə 1,02 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   23




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin