Ózbekistan respublikasi joqari bilim, PÁn hám innovaciyalar arnawli bilimlendiriw ministirligi berdaq atindaǵi qaraqalpaq


Zamanago’y tárbiya procesiniń mánisi hám mazmunı



Yüklə 0,69 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə2/2
tarix24.05.2023
ölçüsü0,69 Mb.
#127497
1   2
Zamanagóy tarbiya ham milliy dasturler Ashirov Beksultan

1.Zamanago’y tárbiya procesiniń mánisi hám mazmunı 
Tárbiya insaniyat payda bolıwı menen birge payda bolǵan bolıp, olsi’z bólek shaxsta, 
adamlıq jámiyeti de iskerlik kórsete almaydı. Sebebi, tárbiya insan hám jámiyettiiń bar 
ekenligin támiyinleytuǵın qádiriyat bolıp, ol áwladdan, áwladqa ótip baraberedi. 
Tárbiya járdeminde insan shaxsınıń ruwxıy táreplerin qarar taptırıw názerde tutıladı. 
Dúńyaǵa kózqaras, ıqtıqat jaqsı islik, gózzallıq, jaqsılıq, ádetlilik hám kónlikpelerdiń 
shaxs sapasına aylantırılıwı tárbiya járdeminde ámelge asıriladı. Tárbiya procesi óz-
ara baylanıslı bolǵan eki iskerlikti - oqıtıwshı hám oqıwshı iskerligin óz ishine aladı. 
Tárbiya processinde oqıwshınıń sanasın qáliplesip baradı. Sezim rawajlanadı, 
socialliq ómir ushın zárúr bolǵan jáne social baylanıslardı shólkemlestiriwge xızmet 
etetuǵın xulqiy ádetler payda boladı. Tárbiya processinde balalardıń turmısı hám 
iskerligin pedagogikalıq tárepten tuwrı uyushtirish oǵada zárúrli bolıp tabıladı.
Iskerlik processinde bala sırttan kiyatırǵan tárbiyalıq tásirlerge salıstırǵanda málim 
munasábette boladı. Bul munasábet shaxstıń ishki mútajlik hám qálewlerin ańlatadı. 
Psixolog hám pedagoglardıń izertlewleri shaxsqa sırtqı faktorlardıń (qále unamsız, 
qále unamlı ) tásiri balanıń olarǵa munasábeti, baylanıslılıǵın kórsetedi. Bala iskerligin 
ja’mlestiriw emes, bálki tárbiyalaniwshiniń bul iskerlikke salıstırǵanda qanday 
ańǵarıwdı bahalawı, sezim qılıwdı ańǵarıwı itibarǵa iyelik etiw bolıp tabıladı. Olardan 
ózi ushın nelerdi maqset etip alıp atırǵanlıǵın biliwi zárúr. Bulardıń barlıǵı túrli kisiler 
menen baylanıs qılıw, jámááttegi munasábetler processinde quramalasıp baradı. 
Tárbiya procesi oqıwshınıń sanasına emes, bálkim sezimlerin de o’stirip barıwı, ol 
jaǵdayda jámiyettiiń shaxsqa qóyatuǵın etikalıq talaplarına muwapıq keletuǵın 
huqıqıy ilmiy tájriybe hám ádetlerdi payda etiwi kerek. Buǵan erisiw ushın oqıwshınıń 
sanasına, sezimine hám shıdamlılıǵıge tásir etip barıladı. Eger bulardıń qandayda-birı 
itibardan shette qalsa, maqsetke erisiw qıyınlasadı. Tárbiya procesine oqıtıwshı 


basshılıq etedi. Oqıwshılar iskerligin belgileydi, olardı social processda qatnasıwları 
ushın shárt-sharayat jaratadı. 
Tárbiyanı nátiyjeli jolǵa qoyıw ushın onıń háreketlendiriwshi kúshin - tárbiya 
procesiniń deregin jaqsı biliw hám esapqa alıw zárúrli bolıp tabıladı. Bir sóz benen 
aytqanda tárbiya procesi - hár bir insannıń turmısta jasawı (ulıwma iskerlik, tálim, 
tárbiya ) processinde asırǵan sabaqlari’ hám intellektuallıq potenciallariniń unamlı 
kónlikpesin ózinde qáliplestiriw hám ózgelerge beriw procesi bolıp tabıladı. Tárbiya 
processinde ishki hám sırtqı qarama-qarsılıqlar ámelde bolıp, ol tikkeley 
tárbiyalang’anli’q dárejesine baylanıslı boladı. Tárbiyada oqıwshılardıń 
tárbiyalang’anli’q dárejesin de esapqa alıw kerek boladı. Bul tárep unuti’lsa, qarama-
qarsılıqlar kúsheyedi. Tárbiyalang’anli’q - milliy úrp-ádetler, qádiriyatlarǵa isenim 
menen ámel etetuǵın, nızamǵa qarsı jumıslardan ózin tiya alatuǵın, óz minez-qulqları 
menen ózgeler jerkenishin qozg’amaytug’i’n qulıq-minez bolıp tabıladı. Iskerlik 
processinde payda bolǵan ilmiy tájriybe hám ádetler etika normalarına ámel qılıwdı 
jeńillestiredi. Sonday eken, tárbiyashi’ bala shaxsınıń tez rawajlanatuǵın dáwiri - 
oqıwshılıq jıllarında onıń sanasına hár túrli iskerlik (oqıw, miynet, oyın sport, kórkem 
háweskerlik) járdemi menen arnawlı tásir etiwi múmkin. Tárbiya pútin processte 
ámelge asıri’ladı, onıń strukturalıq bólimleri de áyne bir waqıtta iskerliginiń qandayda 
bir túri tiykarında ámelge asıri’ladı.
2
Tárbiya pedagogikadaǵı tiykarǵı túsiniklerden 
biri esaplanadi’. Jámiyet hám pedagogikanıń tariyxıy rawajlanıwı dawamında usı 
kategori’yani’ túsindiriwge túrlishe jantasıwlar júzege keldi. Bárinen burın, joqarıda 
aytıp ótkenimizdey, keń hám tar mánistegi tárbiya parıq etedi. Keń mániste tárbiya 
shaxsqa jámiyettiiń tásir etiwi, social hádiyse retinde qaraladı. Usı jaǵdayda tárbiya 
sociallastırıw menen uyqaslasadı. Tar mánistegi tárbiya degende, pedagogikalıq 
process sharayatında tálim maqsetin ámelge asırıw ushın pedagog hám 
tárbiyalaniwshilerdiń arnawlı islengen iskerligi túsiniledi. Bul jaǵdayda pedagoglardıń 
tárbiyalıq iskerligi tárbiyalıq jumıs dep ataladı. Tárbiya mazmunı degende, qoyılǵan 
2 . Karimov I. A.Joqarı mınawyat - jeńilmes kúsh.- Tashkent: Ruwxıylıq,2008.- 174b


maqset hám wazıypalar menen baylanıslılıqta tálim alıwshılardıń iyelewi kerek bolǵan 
bilim, ilmiy tájriybe, ıqtıqat, shaxs sapası hám xarakteri, minez-qulıq sisteması 
túsiniledi. Tárbiyanıń maqseti - hár tárepleme bárkámal shaxstı qáliplestiriw. 
Tárbiyanıń ulıwma wazıypaları : 
jámiyet aǵzalarınıń maqsetke jóneltirilgen rawajlanıwı hám de olardıń qatar 
mútajliklerin qandırıw ushın shárt-sharayat jaratıw ; 
jámiyet rawajlanıwı ushın zárúr bolǵan social mádeniyatqa uyqas etarlicha kólem 
degi “insan kapitalı”ni tayarlaw ; 
mádeniyatlardı uzatıp turıw arqalı socialliq ómirdiń turaqlılıǵındı támiyinlew; 
málim jınıs jası jáne social-kásiplik gruppalardıń qızıǵıwshılıqların esapqa alǵan halda 
social munasábetler sheńberinde jámiyet aǵzalarınıń háreketin tártipke salıw. 
2. Tárbiyada milliy da’stu’rler procesiniń nizamlıqları hám principlerı 
Tárbiya procesi oqıtıwshı hám tálim alıwshı (tárbiyashi hám tárbiyalaniwshi) lar 
ortasında tashkil etiletuǵın hám de anıq maqsetke jóneltirilgen sheriklik procesi bolıp 
tabıladı. Tárbiya procesi ayriqsha ayrıqshalıqlarǵa iye: 
Tárbiya nizamlıqları - bul bir tárepden, social hádiyse retinde tárbiyanıń qásiyetleri, 
ekinshi tárepden, shaxstıń rawajlanıwı menen baylanıslı bolǵan turaqlı baylanıslar. 
Tárbiya procesiniń tómendegi nizamlıqları ámeldegi: social ortalıqtıń ob'ektiv hám 
sub'ektiv faktorlarına baylanıslılıǵı ; tárbiyanıń shaxstıń rawajlanıwı menen birligi 
hám óz-ara baylanıslılıǵı ; iskerlik hám munasábetti tán alıw etiw shaxstıń social 
qımbatlı pazıyletlerin qáliplestiriwdiń negizi hám tiykarǵı dáregi; 
tárbiyalaniwshilerdiń óz-ara tárbiyalıq tásiri, óz-ara munasábetleri hám de aktiv 
iskerligi ortasındaǵı baylanısıw ; tárbiya hám ózinen-ózi tárbiyalawdıń intensivligi; 


tárbiyalaniwshiniń “ishki álemi”ga tásir etiwdiń intensivligi tárbiyalaniwshilerde 
verbal hám sensomotor processlerdiń rawajlanıw dárejesi hám pedagogikalıq tásirdi 
esapqa alıw (G. I. Mınadana). Tárbiya principlerı Tárbiya principlerı dep jetkinshekti 
tárbiyalaw maqsetinden kelip shıǵıs hám kámal insandı tárbiyalawdıń mazmunı hám 
baǵdarına qoyılatuǵın eń zárúrli talaplardı belgilep beretuǵın tiykarǵı ideya hám 
qaǵıydalar jıyındısına aytıladı. Tárbiya tamoiyllari oqıtıwshı hám tárbiyalaniwshilerge 
jol-joba kórsetiwshi qaǵıydalar bolıp, jetkinshekti tárbiyalaw, bárkámal insandı 
qáliplestiriw wazıypalarına muwapıq belgilenedi, sonıń menen birge, olar shaxs 
tárbiyası boyınsha aldıńǵı táliymatlar ideyalarına hám de pedagogika páninde erisilgen 
jetiskenliklerge tiykarlanadı. Tárbiya principlerı tárbiya procesi nizamlıqların 
sáwlelendiredi. Tárbiyalıq processda aldıńǵı principlerge ámel etiliwi tárbiya 
nátiyjesin támiyinleydi. Tárbiya principlerı tómendegilerden ibarat :
• Tárbiyanıń maqsetke jóneltirilganligi hám ideologikligi;
• Tárbiyada demokratiyalıq hám adamgershilik ideyalarınıń ústinligi;
• Tárbiyada milliy, ulıwmadunyalıq qádiriyatlardıń ústinligi;
• Tárbiyada izbe-izlik hám sistemalılıq ;
• Tárbiyanıń socialliq ómir menen qosıp aparıw ;
• Tárbiyanı miynet menen bólew; 
• Tárbiyalaniwshi shaxstı xurmat qılıw ;
• Tárbiyada oqıwshınıń jas hám bólek qásiyetlerin esapqa alıw ; 
• Jámáát hám jámáát járdeminde tárbiyalaw ;
• Tárbiyada oqıwshı qulqindagi’ unamlı sapalarǵa súyene otirip, unamsız táreplerdi 
joytıw. Tárbiyanıń maqsetke jóneltirilganligi hám ideologikligi - oqıtıwshı social 


tárbiya maqseti hám wazıypasın anıq oyda sawlelendiriwi hám puqta ańlap alıwı 
zárúr.
3
Jetkinshekti joqarı ideologiklik ruwxında tárbiyalaw - olardıń sanasına xalıq, millet, 
jurt, jámiyet máplerinen joqarılaw máp bolıwı múmkin emesligin sıńırıw, olardı 
watanǵa, xalqqa muhabbat ruwxında hám shın berilgen etip tárbiyalaw bolıp 
esaplanadı. Bul tarawda ǵárezsiz respublikamız xalıq tálimi hodimlarining tiykarǵı 
waziypası erkin, dóretiwshi, ǵárezsiz pikirlew qábiletine iye, jetik qánige kámal 
shaxstı tárbiyalawdan ibarat esaplanadi. Mektepte hám mektepden sırtda alıp 
barılatuǵın tárbiyalıq islerdiń barlıǵı social tárbiyanıń maqsetin ruyobga shıǵarıwǵa 
jóneltiriliwi zárúr. Oqıtıwshı (tárbiyashi) lar jámááti hám hár bir oqıtıwshı - tárbiyashi 
tárbiyanıń maqseti hár tárepleme kámal tapqan jetilisken insan shaxsın tárbiyalawdan 
ibarat bolıwı kerek. Áne sonda usı princip óz wazıypasın atqarǵan boladı. Tárbiyada 
demokratiyalıq hám adamgershilik ideyalarınıń ústinligi - tárbiyada insan shaxsın 
social qádiriyat dep tán alıw hár bir bala, óspirim hám óspirimdiń ayrıqsha hám 
ayriqshalıǵın xurmatlash, onıń social xulqi hám erkinligin esapqa alıw kerek. 
Tárbiyanı demokratiyalaw bul - tárbiyanı basqarıw mútajlik hám qızıǵıwshılıqlarınan 
joqarı qoyıw, tárbiyashi hám tárbiyalaniwshi ortasındaǵı óz-ara isenim, sheriklik 
tiykarında pedagogikalıq munasábetler mánisin ózgertiw bolıp esaplanadı.
4
Bul 
tárbiya jumisına jámiyetshilikti tartıw, onıń rawajlanıwına jámiyetlik faktorın kirgiziw 
bolıp esaplanadı. Oqıtıwshı oqıwshına aldınǵı sıyaqlı tárbiya obiekti emes, bálki ózi 
sıyaqlı subyekt dep qarawı dárkar. Yaǵnıy oqıwshı teń haqılı sherik, hamfikr dep 
qaraw kerek. 
Ulıwma, tálim hám tárbiyanı adamgershiliklilashtirishning dıqqat orayında insannıń 
zárúrli máselesi hám múddáhási, yaǵnıy balalarda insan shaxsına dúnyadaǵı eń joqarı, 
bahasız baylıq retindegi munasábetin qáliplestiriw sıyaqlı iskerlik jatadı. 
3 Hasanboyev J. hám boshq. Pedagogika : Joqarı oqıw orınları ushın sabaqlıq.- Tashkent: Pán, 2009.- 480 b. 
4 Ózbekstan Milliy ensiklopediyasi. 8-bet, 270 bet. 


 Tárbiyada milliy hám ulıwma insanıylıq qádiriyatlar ústinligi - xalıqtıń kóp ásirlik 
qádiriyatların, úlken hám bay miyrasların tereń bilmasdan milliy ózlikti ańǵarıw, 
milliy namıs sezimin qarar taptırıw múmkin emes. Sol sebepli, xalıq dástúrleri, úrp 
ádetleri, dástúrleri, xalıq awızsha ijodi, milliy oyınlar hám olarda kórsetilgen 
ideyalardı oqıwshılar sanasına sıńırıw, olarda bul ideyaǵa salıstırǵanda húrmetti qarar 
taptırıw kerek. Ulıwmadunyalıqat ushın qádirli, ardaqlı bolǵan, insaniyat ótken 
zamanı, búgini hám de keleshegi ushın daqılı bar salawatqa iye bolǵan an'anlar, úrp-
ádetler haqqında maǵlıwmatlar beriw, olarda miyir-muhabbat sezimin oyatıw, olardı 
qollap-quwatlaw, iygilikli ideyalar ushın gúresiw sezimin qarar taptırıw tárbiya 
processinde ámelge asırılıwı kerek. Tárbiyada izbe-izlik hám sistemalılıq - tárbiyaǵa 
pútin sistemalı jaqınlaw pedagogikalıq hárekettiń sońı nátiyjesine jóneltirilganlik 
dárejesin belgilep beredi. Bunday pedagogikalıq maqset hám wazıypalar, olardıń 
mazmunı tárbiyalıq processtiń barlıq qatnasuvshıları tárepinen tán alınıwı shárt. 
Tárbiyada izbe-izlik júdá zárúrli bolıp tabıladı. Oqıwshılarǵa bır jola kóp talap hám 
qaǵıydalardı usınıw múmkin emes. Oqıtıwshılar oqıwshılarǵa bolǵan munasábet 
processinde óz-ara bir-birine qarsı háreketde bolmawları, birden-bir talap qoyıwları 
kerek.
5
Tárbiyanı socialliq ómir menen qosıp aparıw. Miynettiń tárbiyalıq tásiri oǵada 
úlken bolıp tabıladı. Miynette qatnasıw hám ónimli miynet qılıw menen shaxs óz 
qábileti hám uqıpın kórinetuǵın etedi hám kámalǵa jetedi. Miynet jetkinshektiń 
tárbiyası ushın kútá úlken qural bolıp tabıladı. Oqıw miyneti jáne social paydalı miynet 
oqıwshı shaxsına unamlı tásir etedi, bul eki iskerlik birligi balanı aktivlestiredi, qulıq 
birligin támiyinleydi, ǵayratkor hám ızlenuvchan etedi. Miynet balalarǵa siyasiy-
ruwxıy tárbiya beriw ushın jay házirleydi. Sol sebepli shańaraq hám mekteplerde 
balalardı dáslepki jasından baslap miynetsevarlik ruwxında, miynetke muhabbat hám 
miynet adamlarına húrmet ruwxında tárbiyalawǵa bólek itibar beriledi. Mektepte 
oqıwdıń ózi de miynet bolıp tabıladı. Klasstan hám mektepden tısqarı tárbiyalıq 
islerdiń kópshiligi de miynet tárbiyası menen bekkem baylanısqan. 
5 Hasanboyev J. hám boshq. Pedagogika. Tashkent: Pán, 2006, 284 bet 


Juwmaq 
Tárbiyalaniwshi shaxsın húrmet qılıw - oqıwshılardı social tárbiyalawdıń zárúrli 
principlerıden biri olardıń shaxsın húrmet qılıw bolıp tabıladı. Bul princip 
adamgershilik munasábetinen kelip shıǵadı. Oqıwshı shaxsın húrmet qılıw, olarǵa 
miyir-muhabbat kórsetiw hám olarǵa ıseniw shárt. Tájiriybelerdiń kórsetiwishe, qay 
jerdeki oqıwshılarǵa húrmet, muhabbat, isenim bolsa, bulmanda tárbiyanıń tásiri 
nátiyjeli boladı. Balalarǵa húrmet hám muhabbat olar kúshine kúsh qosadı, 
oqıtıwshına salıstırǵanda húrmetti oyatadı. Tárbiyada oqıwshınıń jas hám bólek 
qásiyetlerin esapqa alıw - tárbiyanıń mazmunı, forma hám metodları balalardıń jas 
hám dárejesine qaray túrli klaslarda túrlishe boladı. Balalar mektepte rawajlanıwınıń 
túrli dáwirlerin balalıq, óspirimlik hám óspirimlik basqıshların basıp ótediler. Sol 
dáwirler ishinde balanıń etikalıq turaqlılıǵı rawajlanadı, xulqi hám sanasın ortasındaǵı 
uyqaslıq payda boladı. Tárbiya beriwde hár bir oqıwshınıń jeke qásiyetlerin da esapqa 
alıw úlken áhmiyetke iye. Balalardıń fizikalıq hám ruwxıy ósiwinde bir shekem 
ulıwmalıq bar, biraq balalardıń xarakteristika -páziyletleri, qábilet hám meyilleri, 
qızıǵıwshılıqları, shıdamlılıqlik sapaları hár túrlı boladı. Bul ayırmashılıqlar olardıń 
xulqida, oqıwı hám miynetinde sawlelenedi. Bir oqıwshına salıstırǵanda paydalı 
metodtı basqa oqıwshına salıstırǵanda qollaǵanda nátiyjesiz bolıp shıǵıwı múmkin. 
Sol sebepli hár bir oqıwshı ózgeshelikin úyreniw maqsetke muvaffiq bolıp tabıladı. 
Jámáátte hám jámáát járdeminde tárbiyalaw - tárbiya procesi oqıwshılardıń jámáát 
bolıp qosılıwları, olarda mápdarlıq birligi, óz-ara járdem sezimin ósiriwge hizmat 
etiwi kerek. Sezim islengen jámáát aǵzalarınıń qábilet hám uqıpın rawajlandırıw ushın 
keń jol ashadı. Jámáátte bala hár tárepleme rawajlanıwı ushın keń múmkinshilikke iye 
boladı. Oqıwshılar tatıw jámáát bolıp uyushganlaridagina tárbiyalıq jumısların ámelge 
asırıw talay jeńil hám tabıslı boladı, hár bir shaxsqa tásir etedi. Óz mápin jámiyet 
manfaaati menen qosıp aparıw, óz-ara járdem sıyaqlı pazıyletler, áwele, jámáátte 
qáliplesedi. Oqıtıwshı hámme waqıt oqıwshılar jámáátine tayanmog'i, olardı jámáát 


bolıp túrli islerdi orınlawǵa ádetlantirib, jámáátte jasaw hám islewge uyretip barıw 
kerek. 
 Paydalanģan ádebiyatlar: 
1. Mirziyoyev Sh. Milliy rawajlanıw jolımızdı buljımay dawam ettirip, jańa basqıshqa 
kóteremiz.- Tashkent: “Ózbekstan” NMIU, 2017.- 592 b. 
2. Karimov I. A.Joqarı mınawyat - jeńilmes kúsh.- Tashkent: Ruwxıylıq,2008.- 174b
3. Hasanboyev J. hám boshq. Pedagogika : Joqarı oqıw orınları ushın sabaqlıq.- 
Tashkent: Pán, 2009.- 480 b. 
4. Ózbekstan Milliy ensiklopediyasi. 8-bet, 270 bet. 
5. Hasanboyev J. hám boshq. Pedagogika. Tashkent: Pán, 2006, 284 bet 

Yüklə 0,69 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin