Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Maksuvaba kaubanduse kaotamine laevadel

Maksuvaba kaubanduse kaotamise küsimus on olnud aktuaalne alates liitumisläbirääkimiste algusest. ELi siseselt lõpetati maksuvaba kaubandus 30. juunil 1999. a peale kuue ja poole aastast üleminekuperioodi alates ühtse siseturu loomisest 1. jaanuaril 1993. a. Liitumisel ELiga peavad maksuvaba kaubanduse laevades ja lennukites, sadamates ja lennujaamades lõpetama ka kõik liituvad riigid.

Välisministri käskkirjaga 1999. a novembrist moodustati Välisministeeriumi, Teede- ja sideministeeriumi, Majandusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajatest koosnev töögrupp, kelle ülesandeks oli analüüsida maksuvaba kaubanduse kaotamise mõjusid Eesti majandusele ning esitada valitsusele ettepanekud Eesti võimalikeks seisukohtadeks liitumisläbirääkimistel. Maksuvaba kaubanduse mikromajanduslike mõjude väljaselgitamiseks tellis Välisministeerium uuringu firmalt KPMG, mis valmis jaanuariks 2001. a. Oma positiivse hinnangu uuringu tulemustele andis Eesti Pank, lisades sellele omapoolse makromajandusliku prognoosi.
KPMG uuringu järeldustest selgub, et ei ole põhjust arvata, et maksuvabastuse kadumine põhjustaks drastilist muutust Eestit külastavate turistide ostukäitumises. Maksuvaba kaubanduse lõppemine Tallinn-Helsingi liinil vähendab küll laevaliinide kasumimarginaali kaubanduselt ja tõstab nähtavasti pardakaupluste hinnataset, kuid sellisel juhul suundub ostunõudlus veelgi enam Eesti siseturule. Aktsiisialuste kaupade hinnavahed jäävad märgatavaks ka pärast Eesti aktsiisimäärade viimist Euroopa Liidus nõutavale miinimumtasemele, mis säilitab ostuturistide motivatsiooni Eestit külastada. Peale selle muutuvad Euroopa Liidu siseselt piirangud kaasavõetavatele alkoholi ja tubaka kogustele märkimisväärselt liberaalseteks ja see suurendab veelgi ostureisist saadavat majanduslikku kasu. Lisaks on Eesti ja Tallinn turismiobjektidena pidevalt populaarsust kogunud ja tõmbavad turiste ligi ka muude positiivsete omaduste kui madala hinnatasemega. Kaupade müügi suurenemine siseturul toob riigieelarvesse täiendavat tulu aktsiiside ja käibemaksu näol.
Ka liikmesriikide senine praktika näitab, et laevafirmade poolt signaliseeritud probleemid pole tegelikkuses tõstatunud. Põhimõtteliselt ei ole maksuvaba kaubanduse lõppemisest tulenevalt ükski laevaliin oma tegevust peatanud, piletihinnad on tõusnud väga mõõdukalt (3-8%) ja reisijate arvukuse langus on jäänud kardetust mitmekordselt väiksemaks. Samuti jätkatakse kaubandustegevusega nii laevadel, sadamates kui ka lennujaamades. Kohati on suurendatud koguni müügipindasid. Hinnatase endistes tax-free poodides on jäänud võrreldavale tasemele. Eesti kontekstis on oluline märkida, et uuest olukorrast võitsid madala maksumääraga riigid ja kaotasid mõningal määral kõrge maksumääraga liikmesriigid.
Arvestades tihedat konkurentsi Läänemere laevaliikluses, ei ole piletihinna drastiline tõstmine laevafirmade poolt tõenäoline. Vaatamata Ahvenamaa alalisele erandile säilitada maksuvaba kaubandus, ei ole see Eesti suhtes diskrimineeriv. Liitumisjärgselt on ka Eesti laevadel võimalik Skandinaavia laevafirmadega samadel tingimustel külastada nt Tallinn-Stockholm liinil Marienhamni sadamat ja jätkata seega sellel liinil tax-free kaubandust. Sellest kõrvalepõikest tulenev aja ja ressursside kulu on suurusjärgult võrreldav Helsingi-Stockholmi vahel kurseerivate laevade lisaväljaminekutega.
Täiendavalt KPMG teostatud uuringule telliti huvigruppide eestvedamisel analoogne uuring audiitorfirmalt Ernst & Young, kelle järeldused maksuvaba kaubanduse kaotamise mõjudest Eesti majandusele olid märkimisväärselt pessimistlikumad. Audiitorfirma hinnangul kaotab Eesti majandus maksuvaba kaubanduse likvideerimisel ligikaudu 2-3 miljardit krooni aastas. Riigile käibe- ja aktsiisimaksu tasumise tõttu on laevafirmad sunnitud tõstma märkimisväärselt piletite hindu, mis viib märgatava turistide arvu vähenemiseni ja see omakorda laevaliikluse mahu vähendamiseni kuni ühe parvlaeva liiklemiseni Tallinn-Helsingi vahelisel liinil. Ahelreaktsioonina kannataks kogu turismimajandus Eestis, sealhulgas hotellid, kauplused, restoranid, ravilad, kultuuriasutused ja transpordifirmad.
Nimetatud uuringu järeldustele ja selles kasutatud metoodikale telliti hinnang Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt, Majandusministeeriumilt, Teede- ja sideministeeriumilt, Statistikaametilt, Veeteede Ametilt ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskondadelt. Audiitorfirma uuringust leiti mitmeid ebatäpsusi ning valdavalt ei nõustunud hinnangu andjad uuringu järelduste ja metoodikaga, leides need olevat liigselt tellijakesksed ja ühekülgsed.

Kaugkütte käibemaksumäära tõstmine

Detsembris 2002 koostanud Eesti Konjunktuuriinstituut uurimistöö käibemaksumäärade harmoniseerimisega kaasnevate muudatuste kohta Eesti majandusele.
Nimetatud uurimuse kohaselt kallineb 5%-lise käibemaksumäära asendamisel 18%-lise käibemaksumääraga kütte hind 12,4%.
Kui lähtuda Statistikaameti andmetest, et kasulik pind leibkonnaliikme kohta oli 2000.a keskmiselt 23,9 m², ning eeldustest, et kütte hind ruutmeetri kohta oli 7-14 krooni, siis suurenevad leibkonnaliikme kulutused küttele 5%-lise käibemaksumäära asendamisel 18%-lise käibemaksumääraga 20,7 kuni 41,4 krooni kuus. Kui arvestada kütteperioodiks 6-7 kuud, suurenevad kulutused küttele leibkonnaliikme kohta 124,2 kuni 289,8 krooni aastas. Kuukeskmisena tähendab see 10,4 kuni 24,2 krooni võrra suuremaid väljaminekuid.
2000. aastal moodustasid leibkonnaliikme väljaminekud eluasemele kuukeskmisena 342,1 krooni, st 15,3% väljaminekutest (linnas 16,5%, maal 11,1%). Kui eeldada, et koguväljaminekute ning eluasemele kulutatavate väljaminekute suhe püsib konstantsena, siis 5%-lise käibemaksumäära asendamisel 18%-lise käibemaksumääraga suurenevad leibkonnaliikme kuukeskmised väljaminekud eluasemele 15,8 kuni 16,4 protsendini väljaminekutest. Kokku suurenevad leibkonnaliikme kuukeskmised väljaminekud eluasemele 5%-lise käibemaksumäära asendamisel 18%-lise käibemaksumääraga 3,0-7,1%.
Kuna eluasemekulutuse näol on tegemist vältimatute kulutustega, väheneb nende kulutuste suurenemisel leibkonna vabadus kasutada oma ressursse, ning leibkond muutub suhteliselt vaesemaks. 2000. a kulutas kõige vaesem leibkonna grupp (leibkonnad on kuukeskmise väljamineku järgi jaotatud kümnesse võrdsesse gruppi) vältimatutele kulutustele (eluaseme- ja toidukulutused) 71,0% väljaminekutest. 5%-lise käibemaksumäära asendamisel 18%-lise käibemaksumääraga suurenevad esimeses grupis olevate leibkondade vältimatud väljaminekud 72,2%-ni. 5%-lise käibemaksumäära asendamine 18%-lise käibemaksumääraga suurendab kuulist tarbijahinnaindeksit 0,58 protsendipunkti ceteris paribus.

6. Rakendamine

Selle valdkonna rakendamise eest vastutavad Rahandusministeerium, Maksuamet ja Tolliamet.

Tolliamet

Tolliameti haldussuutlikkuse tõhustamiseks on rakendatud ja rakendatakse järgmiseid meetmeid:

• 
  aktsiisiladude süsteemi rakendamine tubakatoodetele 1. aprillist 2003. a, sealhulgas igakuise aruandluse tollile esitamise nõue;
  
• 
  aktsiisiladudele võimaluse andmine aktsiisideklaratsioonide elektroonseks esitamiseks eesmärgiga kontrolli tõhustada ning ressursse kokku hoida;
  
• 
  Aktsiisi liikumis- ja kontrollisüsteem EMCS (Excise Movement and Control System) projekti raames andmebaasi loomine tubakatoodete sisseveo, väljaveo või hulgimüügi tegevuslubasid omavate ettevõtete kohta;
  
• 
  automaatsete piiriselektiivsuse programmide täiustamine ning piiri- ja sisemaavahelise salasigarettide liikumise infosüsteemi arendamine.
  

Maksuamet

Maksuametis on loodud maksupettustega võitlemiseks Maksupettuste Uurimise Keskus ning täiustatud sisekontrollisüsteemi. Maksuameti maksualase infovahetuse osakond (CLO – Central Liaison Office) hakkab peale Euroopa Liiduga liitumist korraldama Eesti ja teiste liikmesriikide vahelist maksualast infovahetust. Eesti CLO osaleb ka Euroopa Maksuametite Organisatsiooni (I.O.T.A.) kandidaatriikidele suunatud CLO töögrupi töös, mille käigus kaheksa I.O.T.A. liikmeks olevat kandidaatriiki teevad viie tugiliikmeks oleva liikmesriigi toel koostööd, et liituda ELi maksualase informatsioonivahetuse süsteemiga.

Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamine kulgeb Maksuametis plaanipäraselt. 2003. aasta aprillis valmib VIES süsteemi (VAT Information Exchange System) rakendamise pilootprojekt , mida hakatakse katsetama 2003. aasta teisel poolaastal. VIES süsteem on elektrooniline andmebaas, mida kasutatakse maksualase informatsiooni hoidmiseks, töötlemiseks ja vahetamiseks. 2003. aastal töötatakse välja Eesti Maksuameti ja teiste liikmesriikide Maksuametite vahelise informatsioonivahetuse protseduurireeglid ning Maksuameti ja ELis müüki teostavate Eesti maksumaksjate vahelise informatsioonivahetuse protseduurireeglid.

7. Jõustumine

Maksustamise valdkonda reguleerivad ühinemislepingu sätted jõustuvad samal kuupäeval kui ühinemisleping.