Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)



Yüklə 2 Mb.
səhifə109/204
tarix05.01.2022
ölçüsü2 Mb.
#68850
1   ...   105   106   107   108   109   110   111   112   ...   204
12. JAGU

STATISTIKA

1. Sissejuhatus
Statistika valdkonna seletuskirja osa on koostanud liitumisläbirääkimiste statistika töögrupi juht, Statistikaameti peadirektori asetäitja Maie Nogelainen.
Euroopa Liidu läbirääkimiste ettevalmistamise statistika töögruppi kuulusid peale Statistikaameti ametnike ka Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi Registrikeskuse, Eurointegratsioonibüroo ja Välisministeeriumi esindajad.
ELi statistikavaldkonna põhiülesanne on usaldusväärse ja rahvusvaheliselt võrreldava statistika tootmine.
Nõukogu 17. veebruari 1997. a määrus 322/97/EÜ ühenduse statistika kohta määratleb, et:
1) komisjon võib koguda asjakohast informatsiooni, et täita talle EÜ asutamislepingu sätetega antud mitmesuguseid ülesandeid ning sellega tagada ühisturu funktsioneerimine ja areng;
2) statistilised andmed peavad olema ajakohased, usaldusväärsed, asjakohased ja liikmesriikide vahel võrreldavad, et EL saaks nende andmete alusel määratleda, kohaldada, kontrollida ja hinnata oma põhimõtteid;
3) ühenduse statistika teostatavuse, sidususe ja võrreldavuse tagamiseks tuleb tõhustada koostööd ja koordineerimist nende ametiasutuste vahel, kes nii riigi kui ühenduse tasandil aitavad kaasa ühenduse statistikasüsteemi arengule;
4) ühenduse statistikat teostavad ametiasutused peavad olema absoluutselt erapooletud ja professionaalsed, respekteerides ühtseid käitumise ja kutse-eetika põhimõtteid;
5) tuleb koostada ühenduse statistika tootmise plaan, mida täpsustatakse konkreetsete statistiliste töödega;
6) liikmesriikide ametiasutused ja ühenduse ametiasutus vastutavad ühenduse statistika tootmise eest vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 5 määratletud subsidiaarsuse põhimõttele;
7) ühenduse statistikaprogrammi rakendamiseks statistiliste tööde kaudu tuleb kehtestada ühtsed meetodid ja tingimused;
8) levitamine on osa ühenduse statistika tootmisprotsessist;
9) konfidentsiaalset informatsiooni andvate osapoolte usalduse saavutamiseks ja hoidmiseks on tähtis kaitsta seda informatsiooni, mida riikide ja ühenduse statistikaasutused peavad ühenduse statistika tootmiseks koguma; statistilise informatsiooni konfidentsiaalsus peab kõikides liikmesriikides vastama ühtsele põhimõtete kogumile;
10) asutamislepinguga on teatud statistilised kohustused antud Euroopa Rahainstituudile, mida see täidab ühenduse institutsioonidelt või asutustelt, liikmesriikide valitsustelt või mis tahes muult institutsioonilt juhiseid saamata; tähtis on tagada riigi ja ühenduse tasandil ametiasutuste oluliste ülesannete kooskõlastatus, mis aitab ühelt poolt kaasa ühenduse statistika tootmisele ja teiselt poolt Euroopa Rahainstituudi tegevusele.
Riikide ametiasutused riigi tasandil ja ühenduse ametiasutus ühenduse tasandil vastutavad subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt ühenduse statistika tootmise eest. Selleks et tagada tulemuste võrreldavus, toodetakse ühenduse statistikat ühtsete standardite alusel ja põhjendatud erijuhtumitel ühtlustatud meetodite alusel.
Ühenduse statistika tähendab kvantitatiivset, koondatud ja representatiivset informatsiooni, mis saadakse riikide ametiasutuste ja ühenduse ametiasutuse poolt ühenduse statistikaprogrammi rakendamise raames toodetud andmete kogumise ja süstemaatilise töötlemise tulemusel.
Statistika tootmine on protsess, mis hõlmab kogu statistilise informatsiooni kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, kokkuvõtmiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks vajalikku tegevust.
Riikide ametiasutused tähendavad riikide statistikaasutusi ja muid organisatsioone, kes vastutavad liikmesriikides ühenduse statistika tootmise eest. Ühenduse ametiasutus on komisjoni allüksus Eurostat, kes täidab komisjonile antud ülesandeid seoses ühenduse statistika tootmisega.
Nõukogu võtab vastu ühenduse statistikaprogrammi, milles määratletakse mitte kauemaks kui viieks aastaks kavandatavate tööde lähenemisviisid, peamised valdkonnad ja eesmärgid. Ühenduse statistikaprogramm moodustab raamistiku kogu ühenduse statistika tootmisele, vajaduse korral programmi ajakohastatakse.
Vajaliku sidususe tagamiseks infonõudlusele vastava statistika tootmisel teeb komisjon tihedat koostööd Euroopa Rahainstituudiga. Parima kvaliteedi tagamiseks peab ühenduse statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõttele.
Erapooletus on ühenduse statistika tootmise objektiivne ja sõltumatu viis, mis on vaba poliitiliste või muude huvigruppide igasugusest survest, eriti mis puudutab seatud eesmärkide saavutamiseks tehniliste võtete, definitsioonide ja metoodika valikut. See eeldab statistika minimaalse ooteajaga kättesaadavust kõikidele tarbijatele (ühenduse institutsioonid, valitsused, sotsiaal- ja majandusvaldkonna töötajad, akadeemilised ringkonnad ja üldsus).
Usaldusväärsus on ühenduse statistika omadus kajastada võimalikult tõetruult tegelikkust, mida ta peab vastavalt oma eesmärgile esindama. See eeldab teaduslike kriteeriumide kasutamist allikate, meetodite ja protseduuri valikul. Igasugune hõlmatust, metoodikat, protseduuri ja allikaid käsitlev teave tõstab samuti andmete usaldusväärsust.
Asjakohasus tähendab, et ühenduse statistika tootmine on seotud ühenduse selgelt määratletud eesmärkidest tulenevate nõuetega. Need nõuded määravad kindlaks statistika valdkonnad, ajakohasuse ja ulatuse, mis peaksid alati sammu pidama uute demograafiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonna arengusuundadega. Andmeid tuleb koguda ainult nii palju, kui on vaja objektiivsete tulemuste saavutamiseks. Tuleb loobuda tootmast ühenduse statistikat, mis ei paku enam huvi ühenduse eesmärkide seisukohalt.
Tasuvus tähendab kõikide kättesaadavate ressursside optimaalset ärakasutamist ja andmeesitajatele langeva koormuse minimaalseks muutmist. Statistika tootmiseks vajaliku töö hulk ja kulud peavad vastama taotletavale tulemusele/kasumile.
Statistiline konfidentsiaalsus tähendab statistilistel eesmärkidel kas otse või kaudselt administratiivsetest või muudest allikatest saadud, üksikuid statistilisi üksusi puudutavate andmete kaitset igasuguse konfidentsiaalsuse rikkumise vastu. See eeldab saadud andmete mittestatistilistel eesmärkidel kasutamise ja ebaseadusliku avaldamise takistamist.
Läbipaistvus tähendab andmeesitajate õigust saada informatsiooni õigusliku aluse ja nende eesmärkide kohta, milleks andmeid vajatakse ning rakendatavate kaitseabinõude kohta. Ühenduse statistikat tootvad ametiasutused peavad tegema kõik, et anda sellist informatsiooni.
Levitamine tähendab ühenduse statistika kättesaadavust kasutajatele lihtsa ja erapooletu juurdepääsu tagamise kaudu.
Ühenduse statistikaks peetakse statistikat, mille on tootnud või toodavad riikide ametiasutused või ühenduse ametiasutus.
ELi statistikasüsteemi moodustavad ELi liikmesriikide statistikaorganisatsioonid.

2. Eesmärk
Komisjoni 21. aprilli 1997. a otsusega 97/281/EÜ nimetatakse komisjonile antud ühenduse statistika koostamisega seotud ülesannete täitmise eest vastutavaks Eurostat. Nimetatud otsuse vastuvõtmisel on arvestatud EÜ asutamislepingu artikliga 155 ja nõukogu 17. veebruari 1997. a määrusega 322/97/EÜ, millega on muuhulgas kehtestatud ühenduse statistikaga tegeleva asutuse ülesanded ja kohustused
Nimetatud komisjoni otsuse kohaselt peab Eurostat oma tegevuses olema erapooletu, usaldusväärne, asjakohane ning järgima tasuvuse, konfidentsiaalsuse säilitamise ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Eurostat vastutab ühenduse statistikaprogrammide rakendamise eest, eelkõige:




  • selliste normide ja meetodite väljatöötamise eest, mis võimaldavad koostada erapooletut, usaldusväärset, asjakohast ja tasuvat statistikat;

  • statistika kättesaadavaks tegemise eest ELi organitele, liikmesriikide valitsustele, sotsiaalasutustele ja ettevõtjatele, teadusringkondadele ja üldsusele, et kujundada ja rakendada ühenduse tegevuspõhimõtteid, valvata nende täitmise järele ning neid hinnata.


Eurostati põhiülesanded:

  • statistiliste meetodite ja võtete uurimine ning arendamine;

  • liikmesriikides ühenduse statistiliste normide vastuvõtmise ettevalmistamine ning arendamine eesmärgiga parandada ühenduse statistika võrreldavust ning muuta selle koostamine tasuvamaks;

  • liikmesriikide nõustamine ja toetamine statistikaasjades;

  • statistika koostamine, analüüsimine ja tehniliste selgituste andmine selleks, et vältida väärtõlgendamisi ja valesti analüüsimist;

  • siseriiklikelt statistikaasutustelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ühenduse statistika jaoks vajalike statistiliste andmete kogumine;

  • koostööd tugevdamine siseriiklike statistikaasutustega ja nende vahel, vahetades vastastikku asjatundjaid, osaledes statistilises tegevuses ja arendades koolitussüsteeme;

  • koostöö tegemine rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega, et edendada ühenduse statistika võrreldavust muudes statistikasüsteemides koostatud statistikaga ja vajadusel kolmandate riikide abistamine nende statistikasüsteemide täiustamisel;

  • ühenduse statistikaga tegelevate komisjoni töötajate erialateadmiste ja oskuste täiendamine statistika vallas.

Oma pädevuse piires vastutab Eurostat selliste teaduslike võtete, määratluste ja meetodite valimise eest, mis kõige paremini sobivad sätestatud põhimõtete järgimiseks ja eesmärkide täitmiseks.


ELi õigusaktid statistika valdkonnas kehtestavad nõuded statistiliste näitajate, riiklike statistiliste vaatluste korraldamise perioodilisuse, tähtaegade jms suhtes ning tingimused riiklike statistiliste vaatluste korraldamiseks. Käesoleval ajal toimub riikliku statistika tootmine ELi statistikaprogrammi 2003 – 2007 alusel.
ELi statistika hõlmab mitmeid erinevaid statistika valdkondi.
Statistika acquis hõlmab lisaks statistikavaldkondadele ka üldküsimusi, mis käsitlevad statistika õiguslikke aspekte, konfidentsiaalsust, statistika valdkonnas moodustatud komiteede jm küsimusi.
Mitmed õigusaktid kehtestavad nõuded erinevatele klassifikaatoritele, s.t ühetüübiliste objektide teatud tunnuse alusel liigitamisele (näiteks tegevusalade, toodete klassifikaatoritele), ning statistikale makromajanduse, hinna, palga, väliskaubanduse, põllumajanduse, ettevõtluse, sotsiaalala ja keskkonna kohta.
30. märtsil 1995. a kirjutati Tallinnas alla Balti riikide statistikaametite ja Eurostati ühisdeklaratsioon, millega määrati kindlaks statistikaametitevaheline edaspidine koostöö ning sellest tulenevad ülesanded ja prioriteedid.
Statistika vastavusse viimisel ELi õigustikuga on ELi poolt ette nähtud PHARE statistikaalane tehnilise abi programm, mis võimaldab statistikaorganisatsioonidel osaleda Eurostati jt nõupidamistel, töögruppide koosolekutel, seminaridel, konverentsidel, osaleda pilootprojektides jms.
Statistikaamet on saanud märkimisväärset tehnilist abi PHARE riikidevahelise statistikaalase programmi raames ja PHARE rahvuslikust programmist arvutustehnikaalast abi. PHARE rahvuslikku programmi 2002 on lülitatud Intrastati rakendamise ettevalmistamine.

3. Sisu ja võrdlev analüüs
Ühinemislepingu kohaselt kohustub Eesti rakendama ELi statistikaalast acquis’d täies ulatuses alates lepingu jõustumisest. Ühinemisakt ei kehtesta üleminekuperioode ega erandeid ning selle II ja III lisas käsitletakse tehnilisi kohandusi vastavatesse statistikaalastesse ELi õigusaktidesse .
Ühinemisakti II lisas kajastatud tehnilised kohandused määratlevad põllumajandus-, transpordi-, turismi-, kalandus-, makromajandus- ning tööjõustatistika tootmisel kasutatavad Eesti või Eesti piirkondade, sadamate jm koodid ning toovad ära teatud terminite eestikeelsed vasted.
Erinevaid statistika valdkondi reguleerivad erineva kohustuslikkuse astmega õigusaktid. Näiteks mõnes valdkonnas on ainuüksi soovituslikku laadi õigusaktid, s.h. nn aumeeste kokkulepped (Gentlemen´s Agreements). Aumeeste kokkulepped on Eurostati ja liikmesriikide vahelised kokkulepped, mis määratlevad muu hulgas Eurostatile edastatavate statistiliste andmete mahu, tähtajad jms.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Riikliku statistika tootmise aluseks Eestis on riikliku statistika seadus, mis on kooskõlas nõukogu 17. veebruari 1997. a määrusega 322/97/EÜ. Nimetatud määrus kehtestab põhinõuded riikliku statistika tootmisele. Selle alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldus riiklike statistiliste vaatluste korraldamise kohta, s.t iga-aastane riiklike statistiliste vaatluste loetelu, Vabariigi Valitsuse määrus riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavate klassifikaatorite kohta jm. Vastavalt riikliku statistika seadusele kinnitab rahandusminister riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavad aruandevormid.
Kuigi suuremas osas on statistika valdkonnad harmoneeritud ELi nõuetega, jätkub töö ülejäänud õigusaktide harmoneerimisel
Selleks koostab Statistikaamet igal aasta vastava tööplaani, mis saadetakse informatsiooniks Eurostatile, kes jälgib ja hindab statistika vastavusse viimist ELi nõuetega. Eurostati ekspertide poolt on teostatud kaks Statistikaameti üldhindamist.
5. Mõjud
Usaldusväärse statistika kaudu antakse hinnang Eesti majanduse, sotsiaalvaldkonna ja keskkonna seisundile. Statistilised andmed on aluseks riigi erinevate piirkondade arengu hindamisel ning rahaliste vahendite eraldamisel ELi struktuurifondidest, ühtekuuluvusfondist, ühtse põllumajanduspoliitika juurutamisel jm. Statistiline informatsioon on olnud oluline Eesti valmidusele hinnangu andmisel liitumiseks ELiga, Eesti võrdlemisel teiste riikidega ning Eesti arengu seisukohalt oluliste otsuste tegemisel.
6. Rakendamine
Statistikaalase tegevuse eest vastutab Statistikaamet, kes teeb mitmetes valdkondades koostööd teiste institutsioonidega. Näiteks makromajandusstatistika tootmisel tehakse koostööd Eesti Panga ja Rahandusministeeriumiga, põllumajandusstatistika tootmisel Põllumajandusministeeriumiga, väliskaubandusstatistika tootmisel Tolliametiga jne.

Yüklə 2 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   105   106   107   108   109   110   111   112   ...   204




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin