Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)


JAGU KULTUURI- JA AUDIOVISUAALPOLIITIKA



Yüklə 2 Mb.
səhifə135/204
tarix05.01.2022
ölçüsü2 Mb.
#68850
1   ...   131   132   133   134   135   136   137   138   ...   204
20. JAGU

KULTUURI- JA AUDIOVISUAALPOLIITIKA

1. Sissejuhatus

2. Eesmärk

3. Sisu ja võrdlev analüüs

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele

5. Rakendamine
Seletuskiri on koostatud Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruusi ja nõunik Riina Valvere ning välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna nõunik Eike Eller.
Liitumisläbirääkimiste käigus ja Eesti seadusandluse ühtlustamise protsessis audiovisuaalvaldkonnas konsulteeriti Kultuuriministeeriumi juures tegutseva Ringhäälingunõukogu, Eesti Ringhäälingute Liidu, eratelekanalite, Eesti Televisiooni, Eesti Raadio, Eesti Filmi Sihtasutuse ja mitme loomeliidu esindajatega. Läbirääkimistel kultuurivaldkonda puudutavates küsimustes osalesid lisaks Kultuuriministeeriumi ametnikele ka Muinsuskaitseameti esindajad.
Juriidiline analüüs ELi õigustikule tehti Kultuuriministeeriumis ning mitmes küsimuses konsulteeriti Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga
Eesti kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna õigusaktid on täielikult kooskõlas ühenduse õigustikuga, mida Eesti on ühinemisakti artikli 2 kohaselt kohustatud rakendama ja üle võtame täies ulatuses. Eesti ei taotlenud nimetatud valdkondades üleminekuperioode ega erandeid ning on võimeline acquis’ täies mahus üle võtma ja rakendama Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates ning lepingu jõustumisega tõenäoliselt ei kaasne otseseid rahalisi kohustusi. Kultuuri- ja audiovisuaalpoliitika jaguneb kaheks alavaldkonnaks ning neid on käsitletus seletuskirjas eraldi.

Kultuur

Kultuurivaldkond kuulub ELi kompetentsi alles 1. novembrist 1993. a, mil jõustus Maastrichti leping, sisaldades ka eesmärki aidata kaasa liikmesriikide kultuuride arengule. Praegu on ELi tegevuse aluseks kultuurivallas EÜ asutamislepingu artikkel 151, milles sätestatakse, et ühendus respekteerib liikmesriikide kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, ühenduse meetmetega toetatakse liikmesriikidevahelist kultuurialast koostööd ning nende tegevust sellistes valdkondades nagu kunsti- ja kirjanduslooming, kultuurivahetus, Euroopa rahvaste kultuuride ja ajaloo vastastikune tundmaõppimine, ühise kultuuripärandi tutvustamine ja säilitamine, koostöö audiovisuaalsektoris. Euroopa Liit rakendab nimetatud valdkondades arengut soodustavaid meetmeid. Selleks, et edendada kultuuride mitmekesisust, arvestatakse kultuuriaspektiga ka teistes ühenduse tegutsemisvaldkondades. Nõukogus võetakse kultuuri küsimusi käsitlevaid otsuseid vastu ühehäälselt.


Euroopa Liidu eesmärk ei ole üle võtta liikmesriikide rolli kultuuripoliitikate väljatöötamisel ja ellurakendamisel ega ka kultuurivaldkonda reguleerivate õigusaktide ühtlustamine. Põhiliseks arusaamaks ja tegutsemise aluseks on äratundmine, et kultuurialane koostöö on Euroopa integratsiooni üheks võimaluseks. Kultuurialases koostöös nähakse vahendit, mis aitaks Euroopas elavaid inimesi üksteisele lähendada ja parandaks üksteisemõistmist, et lõppkokkuvõttes võimaldaks liidul toimida ka inimeste tasandil.
Euroopa Liit viib ühenduse asutamislepingus sätestatud eesmärke kultuurivallas ellu peamiselt üle-Euroopaliste koostööprogrammide kaudu. Eesti ühines 2001. a ühenduse koostööprogrammiga “Kultuur 2000” kestvusega 2000-2004. Samuti osales Eesti ühenduse praegusele programmile eelnevates koostööprogrammides “Raphael”, “Ariane” ja “Kaleidoskoop”. Programmidega ühineti vastavalt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsusele. Aastast 2002 tegutseb Kultuuriministeeriumis Eesti Kultuuri Kontaktpunkt, mille ülesandeks on tutvustada programmi “Kultuur 2000” Eesti avalikkusele ja eriti kultuuriorganisatsioonidele ning nõustada ja abistada osaleda soovijaid projektide esitamisel.
Liitumine kultuurialaste koostööprogrammidega on võimaldanud Eesti kultuuriorganisatsioonidel osaleda üle-Euroopalises koostöös kas projektijuhtide või koostööpartneritena, mis omakorda on andnud uusi kontakte edaspidiseks, kogemusi rahvusvahelises koostöös, laiendanud Eesti kultuuriorganisatsioonide tegevusvaldkondi, loonud uusi erialaprofessionaale siduvaid koostöövõrgustikke. Eesti loomeinimeste osalemine ühenduse programmides on aasta aastalt muutunud üha aktiivsemaks. Tänu edukale osalemisele ühenduse koostööprogrammides toimuvad rahvusvahelised üritused ja kultuurisündmused, mille korraldamine ilma Euroopa Liidu toetuseta sellises ulatuses võimalik ei oleks.
Kui EÜ asutamislepingu artikkel 151 lõi aluse kultuurialase tegevuse toetamiseks, siis artikli 87 lõike 3 punkt d sätestab kultuuri osa Euroopa kaubanduskontekstis. Nimetatud säte lubab anda riigiabi ettevõtjatele toetamaks kultuuri edenemist ja kultuuripärandi säilitamist, juhul kui selline abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.
Kultuurivaldkonna õigustiku rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium.



Yüklə 2 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   131   132   133   134   135   136   137   138   ...   204




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin