Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

10 päeva liitumise hetkeks,

20 päeva 31. detsembriks 2004,

35 päeva 31. detsembriks 2005,

45 päeva 31. detsembriks 2006,

50 päeva 31. detsembriks 2007,

65 päeva 31. detsembriks 2008 ja

90 päeva 31. detsembriks 2009.

• 
  Peatükk 31. all on läbirääkimiste käigus saavutatud teadusuuringute rahastamine põlevkiviuuringute valdkonnas. Eesti põlevkiviuuringuid on võimalik sihtotstarbeliselt kaas rahastada Euroopa Liidu söe- ja teraseuuringute fondist. Võimalik on kaas rahastada uurimisprojekte kogu põlevkivitootmise ja –töötlemise väärtusketi ulatuses, see tähendab nii põlevkivienergeetikas kui ka põlevkiviõli tootmises. Põlevkiviuuringute sihtotstarbeline kaasrahastamine Euroopa Liidu söe- ja teraseuuringute fondist on oluline toetamaks teaduspotentsiaali arendamist põlevkiviuuringute valdkonnas. Eesti jaoks on tähtsad teadusuuringud kogu põlevkivitootmise ja -töötlemise väärtusketi ulatuses, hõlmates nii põlevkivienergeetikat kui ka põlevkiviõli ja põlevkivikemikaalide tootmist.
  

Muus osas kehtestab ühinemisakt energeetika valdkonnas Eestile üldise kohustuse rakendada alates Euroopa Liiduga ühinemisest kõiki selle valdkonna ühenduse õigusakte (ühinemisakti artikkel 2).

Ühinemislepingu II lisa 12. peatükk kehtestab vajalikud tehnilised kohandused ning rakendussätteid EL sekundaarõiguses, arvestamaks Eesti liitumist.

• 
  Üldiste energeetikaalaste õigusaktide jaoks sisaldub vastav regulatsioon ühinemislepingu II lisa 12. peatüki jaos A. Tegemist on tehniliste täiendustega, millega lisatakse energeetika valdkonna õigusaktidesse viited uute liikmesriikide kohta.
  

• 
  Energiamärgistust käsitleb ühinemislepingu II lisa 12. peatüki jagu B, millega täiendatakse energiamärgistuse ja –tõhususe direktiive viidetega uute liikmesriikide kohta.
  

Energiamärgistuse ja –tõhususe direktiivid sätestavad energiatõhususe märgistamise nõuded kodumajapidamises kasutatavatele elektriahjudele ja õhukonditsioneeridele nende turustamisel, energiasäästu nõuded päevavalguslampide süüte- ja reguleerimisseadmetele, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuded ning kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse alased nõuded.

Vastavate kohustuste täitmiseks on Eesti õigusaktid ühtlustatud acquis’ põhimõtetega, mille tulemusena on tagatud selle valdkonna siseriikliku ja EÜ õiguse kooskõla. Sellest tulenevalt on nimetatud põhimõtete rakendamisega alustatud, selleks on loodud vajalik institutsionaalne baas.
Ühinemislepingu mõjude hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et Eestis valdavalt juba rakendatakse energeetika acquis’st tulenevaid kohustusi ning seetõttu ei too lepingu jõustumine olemasoleva praktika jaoks kaasa kogu valdkonda ümber kujundavaid muudatusi. Seoses Eesti taotletud üleminekuperioodidega vedelkütuse miinimumvaru hoiustamise ja elektrituru avamise suhtes kaasnevad Eestile energeetika acquis’ ülevõtmisega põhimõttelist laadi muudatused, mille mõjud on hajutatud tänu astmelisele ajagraafikule pikemale ajaperioodile.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele