Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Vastavus tulenevalt EÜ asutamislepingust

Eesti õigusaktid energeetika valdkonnas üldjoontes vastavad EL nõuetele. Täieliku vastavuse eesmärgil töötas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2002. aastal välja energiaseaduse asendamiseks välja neli uut seadust. Nendeks on elektrituru seadus, kaugkütte seadus, vedelkütuse seadus ja maagaasi seadus. Kõik nimetatud seadused jõustuvad 1. juulil 2003. a.

Siiski on üksikutes spetsiifilistes alavaldkondades täieliku kooskõla saavutamiseks vajalik vastu võtta ja muuta veel mõningaid õigusakte. Vastavate õigusaktide ettevalmistamisega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Tulenevalt 1. juulist 2003. a jõustuvale elektrituru seadusele tuleb seaduse jõustumise kuupäevaks välja töötada alamastme aktid, mis kehtestavad võrguteenuste kvaliteedinõuded, omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja maksumuse määramise juhendi, tööstustarbijatele elektrienergiat müüva ettevõtja esitatavad statistilised andmed, võrgueeskirjad, elektrivõrguga ühendamise ja ühendamistasu arvestamise korra, taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise päritolutunnistuse taotlemise ja väljaandmise tingimused ja korra ning kombineeritult taastuvatest ja muudest energiaallikatest toodetud elektrienergia puhul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu määramise tingimuste ja korra kohta.
Vedelkütuse ja maagaasi alavaldkonna täielikuks ühtlustamiseks tuleb maagaasi seaduse jõustumise kuupäevaks (1. juulist 2003. a) välja töötada tarbitud gaasikoguse ja maksumuse määramise kord omavolilise tarbimise korral.
Samuti tuleb muuta seadmete energiatõhususe seadust, et ühtlustada:

• 
  komisjoni direktiiv 2002/31/EÜ kodumajapidamises kasutatavate õhukonditsioneeride energiatõhususe märgistuse kohta nende turustamisel;
  
• 
  komisjoni direktiiv 2002/40/EÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriahjude energiatõhususe märgistuse kohta nende turustamisel;
  

• 
  komisjoni direktiiv 2000/55/EÜ energiasäästu nõuete kohta päevavalguslampide süüte- ja reguleerimisseadmetele;
  
• 
  nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta;
  
• 
  nõukogu direktiiv 82/885/EMÜ direktiivi 78/170/EMÜ muutmise kohta, mis käsitleb uutes või olemasolevates mittetööstuslikes hoonetes paiknevate kütteotstarbeliste ja sooja vee tootmise soojageneraatorite talitluse ja küttesoojuse ning sooja vee jaotussüsteemide isolatsiooni uutes mittetööstuslikes hoonetes ning;
  
• 
  komisjoni direktiivi 98/11/EÜ millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse alased sätted täielikuks harmoneerimiseks.
  

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud selleks vajalike seaduse muudatusettepanekute väljatöötamist. Seadmete energiatõhususe muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele on kavandatud 2. juuliks 2003. a.

Paralleelselt valmistatakse ette direktiive 2002/31/EÜ, 2002/40/EÜ ja 2000/55/EÜ ühtlustavad alamastme aktid, millega kehtestatakse nõuded kodumajapidamises kasutatavate õhukonditsioneeride ja elektriahjude energiatõhususe märgistusele ning päevavalguslampide liiteseadiste energiatõhususe nõuded.
Tuumaenergia alavaldkonnas on Eestis tuumaenergiat käsitlevad õigusaktid kooskõlas ja tagavad EÜ asutamislepingust tulenevate põhiliste kohustuste täitmise. Asutamislepingu täieliku täitmise eesmärgil on koostatud uus kiirgusseaduse eelnõu ja selle vastavad rakendusaktid. Uus kiirgusseadus peaks jõustuma alates 2004. aastast. Asutamislepingu täitmisele aitavad kaasa ka Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) tuumaohutuse alased konventsioonid ja lepingud, millega Eesti on ühinenud. EÜ asutamislepinguga seonduvad IAEA konventsioonid ja kokkulepped on:

• 
  Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri vaheline kokkulepe kaitseabinõude rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamisega (edaspidi kaitsemeetmete leping), millele Eesti kirjutas alla ja jõustas 24. novembril 1997. a;
  

• 
  Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri vahelise kokkuleppe lisaprotokoll “Kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamisega”, millele Eesti kirjutas alla 13. aprill 2000. a, ratifitseerimata;
  

• 
  Kasutaud tuumakütuse ohutu käitlemise ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon, millele Eesti kirjutas alla 5. jaanuaril 2001. a, ratifitseerimata.