Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

15. JAGU

TÖÖSTUSPOLIITIKA

1. Sissejuhatus
Tööstuspoliitika valdkonna seletuskirja osa on koostanud Ahti Kuningas Majandus- ja Kommunikatsiooni­ministeeriumi majandusarengu osakonnast.
Tööstuspoliitika valdkonda reguleerib EÜ asutamislepingu IX jaotis. Tööstuspoliitika peatükis on Eesti valmis Euroopa Liidu õigustikku täies mahus liitumishetkest rakendama ega vaja üleminekumeetmeid.
Asutamislepingu artikkel 157 on suunatud liikmesriikide ettevõtete globaalse konkurentsivõime suurendamisele ning sätestab, millise suunitlusega tegevusi liikmesriigid ja komisjon selleks rakendavad. Artiklis rõhutatakse, et sellised tegevused saavad aset leida ainult ühtse konkurentsipoliitika raamistikus, säilitades toimiva konkurentsi avatud turul.
Vastavalt nimetatud artikli lõikele 1 peavad komisjon ja liikmesriigid võtma meetmeid kiirendamaks ettevõtete kohanemist majandusstruktuuri muutustega, toetama soodsa majanduskeskkonna kujundamist, looma tingimused ettevõtete vaheliseks koostööks ja tagama, et teadus- ja arendus ning innovatsioonipoliitika aitaksid kaasa tööstuspotentsiaali täielikumale realiseerimisele.
Sama artikli lõige 2 sätestab soovituse koordineerida oma tööstuspoliitka alaseid samme teiste liikmesriikidega ja komisjoniga, ning annab komisjonile võimaluse teha ettepanekuid sellise koordinatsiooni tõhustamiseks.
Artikli 157 lõige 3deklareerib Euroopa Liidu igakülgset toetust liikmesriikidele sama artikli lõikes 1 toodud eesmärkide saavutamisel ning annab nõukogule võimaluse võtta vajadusel erimeetmeid liikmesriikide tegevuse toetamiseks. Samal ajal ei tohi sellised meetmed sisaldada turgu moonutavaid tegevusi, maksusoodustusi ega töötajate õiguste ja huvide piiramist.

2. Eesmärk
Euroopa Liidu tööstuspoliitika sisaldab seega endas olulisi elemente ettevõtluspoliitikast ja innovatsioonipoliitikast. See tähendab väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete tekke ja arengu toetamist ning innovatsiooni soodustamist kõikides ettevõtetes. Lissaboni Euroopa Ülemkogu istungil seati eesmärgiks Euroopa Liidu muutmine kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majandusruumiks maailmas. Ka seda võib käsitleda antud artiklist tuleneva tööstuspoliitilise eesmärgina.
Artiklis 157 toodud eesmärkide saavutamiseks esitab komisjon perioodiliselt liikmesriikidele oma ettepanekuid, ning saadud tagasiside põhjal on käivitatud mitmeaastaseid raamprogramme. Detsembris 2000. a käivitas nõukogu neljanda mitmeaastase raamprogrammi aastateks 2001 – 2005 ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamiseks, pannes selles erilist rõhku väikeettevõtlusele. Programmis osalemine on liikmesriikidele vabatahtlik, kuid sellega on praeguseks lisaks liikmesriikidele liitunud ka praegused kandidaatriigid, sealhulgas Eesti. Samasugune raamprogramm on olemas ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks.
komisjon kogub pidevalt andmeid eri liikmesriikide poliitika kohta ning püüab hinnata erinevate toetusmeetmete mõjusust ja anda soovitusi. Selleks on välja töötatud ja liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud erinevad mõõtmismeetodid, mille alusel riigid saavad oma poliitika edukust hinnata ning teiste kogemustest õppida.
Euroopa Liidu tööstuspoliitikat finantseeritakse peamiselt mitmeaastaste raamprogrammide vahenditest, samuti on liikmesriikidel võimalik kasutada struktuurfonde ja Euroopa Investeerimispanga instrumente.

3. Sisu ja võrdlev analüüs
Ühinemisaktiga on sätestatud, et tööstuspoliitika peatükis on Eesti valmis Euroopa Liidu õigustikku täies mahus liitumishetkest rakendama ega vaja üleminekumeetmeid.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Eesti tööstuspoliitikaalane seadusandlus ja praktika ning tööstuspoliitika alased printsiibid vastavad Euroopa Liidu tööstuspoliitika põhiseisukohtadele ja ELi õigustikule

5. Rakendamine
Tööstuspoliitika otsese rakendamisega tegeleb peamiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos oma haldusalas tegutsevate “Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse” ning “Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega KredEx”, kes vastutavad poliitika elluviimise eest ning vahendavad majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kavandatud meetmeid.. Ühinemisakt ei eelda organisatsioonilisi muudatusi.

6. Jõustumine
Ühinemisakti tööstuspoliitika osas ei ole selliseid sätteid, mis jõustuvad hilisemal kuupäeval kui ühinemisleping.