Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Omandiõigus (asutamislepingu peatükk 8)

Eesti õigusaktid on kooskõlas selle peatüki sätetega.

Tuumaühisturg (asutamislepingu peatükk 9)

Eesti kaotab ELiga liitumisel vastavalt asutamislepingu artiklile 93 omavahelises kaubanduses kõik impordi- ja ekspordimaksud, samaväärse toimega maksud ning impordi ja ekspordi kvantitatiivsed kitsendused järgmiste IV lisas toodud toodete suhtes:

• 
  A1- ja A2-nimekirjas esinevad tooted;
  

• 
  B-nimekirjas esinevad tooted, kui nende suhtes kehtib ühine tollitariif ja kui nendega on kaasas ühenduse poolt välja antud tõend, mis kinnitab, et neid kavatsetakse kasutada tuumaenergiaalasel otstarbel.
  

Tööjõu vaba liikumisega seonduv ja Eestile tööjõu vaba liikumisega kehtestatud üleminekuperiood on kajastatud seletuskirja VII osa 2 jaos isikute vaba liikumine.

Välissuhted (asutamislepingu peatükk 10)

Tegemist on üldise ühenduse aatomienergia alast välissuhtlust kajastava peatükiga, mis sätestab ühenduse õiguse sõlmida kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega leppeid ja lepinguid. Selliste kokkulepete või lepingute üle peab läbirääkimisi komisjon kooskõlas nõukogu direktiividega, neid sõlmib komisjon nõukogu heakskiidul, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesti õigusega toodud peatükis sätestatu vastuollu ei lähe.

5. Mõju
Arvestades energeetika valdkonna spetsiifikat Eestis tuli liitumisläbirääkimiste käigus arvestada nii sotsiaalsete kui ka regionaalsete mõjudega, mis seisnevad võimalike tööhõiveprobleemidena Ida-Virumaal. Lisaks tuli arvestada mõjudega riigi julgeolekule läbi elektri varustuskindluse tagamise ja majandusele, kus peamiseks probleemiks on keskkonnanõuete täitmine. Saasteainete heitmete piirnormidega kooskõlla viimiseks renoveeritakse Narva elektrijaamades kaks energiaplokki koguvõimsusega 430 MW, vastasel korral oleks tekkinud varustuskindluse probleemid ja Eesti oleks pidanud hakkama elektrit importima.
Samuti avaldab liitumine mõjud ettevõtete töökorraldusele, tänu millele viiakse läbi Eesti Energia AS restruktureerimine ning tegevusalade juriidiline eristamine ja AS Eesti Gaas tegevuste raamatupidamislik eristamine, et vältida ettevõtete eri osade vahel ristsubsideerimist.
Lähtudes nimetatud potentsiaalsetest mõjudest kehtestati ühinemislepinguga Eesti suhtes üleminekuperiood elektrituru avamiseks ja vedelkütuse varustuskindluse kohustuse täitmiseks vedelkütuse miinimumvaru moodustamiseks.
Valdavalt rakendatakse Eestis energeetika acquis’st tulenevaid kohustusi juba praegu, mistõttu ei too ühinemislepingu jõustumine kaasa kogu valdkonda ümber kujundavaid muudatusi.
Ühinemislepingu jõustumine pikemaajalises perspektiivis mõjutab Eesti tarbijaskonda põhiliselt energia hinna tõusu läbi. Seoses vedelkütuse aktsiismäärade ühtlustamisega ELi liikmesriikides ja vedelkütuse miinimumvaru moodustamiseks vajalike kulutustega tõuseb vedelkütuse hind. Elektrienergia hinda mõjutavad saastemaksude kehtestamine ja taastuvenergia kasutuselevõtt, samuti elektrijaamade renoveerimisega seonduvate investeeringute kõrge maksumus keskkonna- ja efektiivsusnõuete täitmiseks ja elektrituru järk-järgulise avanemisega seonduv uute tootjate turule tulek. Kuna komisjonis on praegu välja töötamisel eelnõu faasis mitmeid energeetikat puudutavaid õigusakte, on konkreetseid analüüse ja hinnanguid energia hinna kohta tulevikuks võimatu teostada.

6. Rakendamine
Tervikuna on institutsionaalne baas energeetika valdkonna acquis’ rakendamiseks loodud. EURATOMi asutamislepingust tulenevate kohustuste täitmiseks on loodud õiguslik alus ja olemas institutsioonid, kes vastutavad õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise eest.
Energeetikaalaste üldiste põhimõtete ja programmide, kivisöe, elektrienergia, vedelkütuse ja maagaasi ning muude energiaallikate suhtes vastutavad selle valdkonna haldamise, reguleerimise ja kontrollimise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning sõltumatud järelvalveorganid - Energiaturu inspektsioon ja Tehnilise järelevalve inspektsioon.
Tuumaenergeetika alavaldkonna rakendamise eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev AS A.L.A.R.A. ja Kiirguskeskus Keskkonnaministeeriumi haldusalas. Alavaldkonna teadusuuringute korraldamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kuna Eestis tuumaenergiat ei kasutata on tuumaenergeetikat puudutav tegevus koondunud peamiselt Paldiski tuumaobjekti likvideerimisele ja tuumajäätmete käitlemisele.

7. Jõustumine
Ühinemisleping näeb ette kaks energeetika valdkonnaga seonduvat üleminekuperioodi, kus acquis’ osad elektrituru avamise ja vedelkütuse kohustusliku miinimumvaru moodustamise suhtes jõustuvad hilisemal kuupäeval (kajastatud punktis 3) kui ühinemisleping.