Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Vastavus tulenevalt EURATOMi asutamislepingust

Teadusliku uurimistöö edendamine (asutamislepingu peatükk 1)

Eesti on liitunud EÜ teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse VI raamprogrammiga (2002-2006), kuid materiaalsetel kaalutlustel ja otsese vajaduse puudumise tõttu ei osaleta seni Euratomi tuumaenergia teadusuuringute ja koolituse eriprogrammis. Ühinemise järel on ka see programm Eestile avatud.

Teabe levik (asutamislepingu peatükk 2)

Selles peatükis kehtestatud sätted patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste kohta on kooskõlas Eesti õigusega.

Tervisekaitse (asutamislepingu peatükk 3)

1997. aastal vastuvõetud kiirgusseaduse koostamisel oli põhiliselt aluseks Euroopa Liidu direktiiv 96/29Euratom (edaspidi BSS, st põhiline ohutusstandard). Seega on enamus põhiohutusstandardi nõuetest nagu elanike ja kiirgustöötajate dooside piirmäärad, nende tervise kaitsmise nõuded ioniseeriva kiirguse ohu eest, kiirgustöötajate tervise kontrollimise kohustus jne sätestatud kas kiirgusseaduses või selle alusel antud määrustes.

Keskkonna kiirgusseire nõuded asutamislepingu artiklite 35 ja 36 rakendamiseks on kehtestatud komisjoni soovitustes (2000/473/Euratom). Viimase järgi tuleb jälgida järgmiste keskkondade radioaktiivsust:

• 
  atmosfääriosakesed;
  
• 
  keskkonna välise gammakiirguse doosikiirus;
  
• 
  pinnaveed;
  
• 
  joogivesi ja tarbevesi;
  
• 
  riigis toodetud piim;
  
• 
  üldine keskmine toiduratsioon.
  

Vastavalt soovitustele töötas Kiirguskeskus välja keskkonna radioaktiivsuse seire programmi. Arvestades Eesti võimalusi, on programm väiksemamahulisem. Programmis on kesksel kohal välise gammakiirguse doosikiiruse ning õhuaerosoolide ja –osakeste radioaktiivsuse seire kiirgushädaohust alarmeeriva varase hoiatamise süsteemi töö tagamiseks. Kiirguskeskuse sisemise finantseerimise toel on teostatud atmosfääriseiret ja lisaks väga väikeses ulatuses pinnavete seiret. Asutamiselepingu radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise ohutuse tagamisel suhtes on abi kasutaud tuumakütuse ohutu käitlemise ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioonist, mille ratifitseerimise seaduse eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele 2003. aastal. Keskkonnaministeeriumis koostatakse 2003. aasta jooksul kiirgusseaduse eelnõu, mis näeb ette kiirgusohutuse riikliku programmi, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemise arengukava koostamise iga kümne aasta tagant.

Investeeringud (asutamislepingu peatükk 4)

Eestis puudub tegevus asutamislepingu II lisas loetletud tööstusharudes (uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine, selliste maakide rikastamine, uraani- ja tooriumikontsentraatide keemiline töötlemine ja puhastamine, igasugusel kujul tuumakütuste valmistamine, tuumakütuseelementide valmistamine, uraanheksafluoriidi tootmine, rikastatud uraani tootmine, kiiritatud kütuste töötlemine eesmärgiga eraldada mõned või kõik selles sisalduvad elemendid, reaktoriaeglustite tootmine, hafniumivaba tsirkooniumi või selle ühendite tootmine, igat tüüpi tuumareaktorid igaks otstarbeks, ühe või mitme käesolevas loetelus nimetatud rajatisega seoses püstitatud seadmed radioaktiivsete jäätmete tööstuslikuks töötlemiseks), mistõttu ei ole komisjoni teavitamiseks vajalike rakendusmehhanisme välja töötatud.

Kuna tegemist on Eestis veel riigi tasandil otsustamata küsimusega, kuidas hakkab toimima teavitamismehhanism EÜ institutsioonide suunal erinevates valdkondades ja millisel kujul hakkab välja nägema rakenduslik institutsioon Eestis (kas tsentraalne tervele Eestile või iga valdkonna juurde loodud üksus), siis ei ole hetkel selge ka Eestis siseriiklikult toimima hakkav järelvalvesüsteem komisjoni teavitamiseks. Hetkel ei puuduta lepingu investeeringute osa Eestit.
Ühisettevõtted (asutamislepingu peatükk 5)

Eestis tuumatööstust arendavaid ühisettevõtteid moodustatud ei ole. Küll aga tagab Eesti eeliste andmise ühisettevõtete tekkimisel vastavalt nõukogu otsusele. Eelisteks on asutamislepingu III lisas loetletud eelised ühisettevõtetele (milledest on olulisemad vabastamine kõikidest maksudest ja lõivudest ühisettevõtte asutamisel ning selle omandi, varade ja tulude pealt; samuti tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest ühisettevõttes töödeldud või töödeldavate ainete eest ning teadus- ja tehnikaseadmete eest). Hetkel ei puuduta ühisettevõtete osa Eestit.

Tarned (asutamislepingu peatükk 6)

Eestis ei ole töötavat tuumareaktorit ega ühtki tuumakütusetsükli rajatist, mis töötleks ümber kasutatud tuumakütust või kasutaks toormena tuumamaterjali. Samuti puuduvad Eestis tuumamaterjaliga seotud teadusuuringud ja selliseid uuringuid ei ole planeeritud lähitulevikus. Seega ei teki Eestil probleeme nõukogu määruse 3/1958/Euratom ja teiste tarneid reguleerivate määruste rakendamisega.

Julgeolekumeetmed (asutamislepingu peatükk 7)

Komisjoni määrus 3227/76/Euratom määratleb asutamislepingu VII peatüki julgeoleku meetmeid käsitlevate sätete kohaldamise korra. Koos teiste liituvate riikidega osaleb Eesti Euratomi julgeolekumeetmete osakonna ACCESS projekti töös (Applicant Countries Co-operation with Euratom Safeguards System), mille eesmärgiks on kandidaatriigi tehniline valmisolek julgeoleku meetmete kehtestamiseks.

Tuumamaterjali omaja on kohustatud arvestust pidama oma valduses oleva tuumamaterjali üle ja sellest regulaarselt raporteerima otse ESO-le. Tuumamaterjali väikeste koguste raporteerimise üksikasjad otsustatakse bilateraalsete kohtumiste käigus, mis peaksid toimuma 2003. a esimesel poolel. Tuumamaterjali arvestuse raporteerimisel IAEA-le esindab ESO ELi liikmesriiki. Eesti ühinemisel ELiga asendatakse IAEA ja Eesti vahel 1997. aastal sõlmitud julgeoleku meetmete leping kolmepoolse julgeolekumeetmete lepinguga, mis on sõlmitud tuumarelva mitteomavate ELi liikmesriikide, Euratomi ja IAEA vahel.
Eestis on praegu kolm IAEA julgeolekumeetmetele allutatud rajatist, millest tuumamaterjali (ca 6 tonni vaesestatud uraani) omab ainult üks. Tuumamaterjali väikestes kogustes valdajad (vaesestatud uraanist kaitseekraanid aparatuuri koosseisus ja plutooniumi sisaldavad suitsudetektorid) on koondatud üheks materjali arvestuse piirkonnaks. Julgolekumeetmetele allutatud rajatisi inspekteeritakse kord aastas IAEA julgeolekumeetmete inspektorite poolt. IAEA Julgeoleku meetmete lepingust tulenevaid kohustusi täidab Kiirguskeskus. Uues Kiirgusseaduse eelnõus on ette näha volitusnorm täpsema tuumamaterjali arvestuse korraldamiseks.