Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele

Välispiir

Nõukogu 12. juuli 2002.a. otsusega 2002/587/EÜ ühtse käsiraamatu paranduste sisseviimisest viiakse nimetatud dokument vastavusse ELis toimunud muudatustega, mis on seotud assotsieerunud riikide ja Schengeni acquis’ rakendamisega nendes riikides.

Parandused viiakse sisse ühtse käsiraamatu punktidesse, mis sisaldavad tingimusi liikmesriigi territooriumile sisenemiseks ning piirikontrolli teostamist. Sealhulgas õigusakti punktiga 1 viiakse ühtsesse käsiraamatusse sisse täiendavad sätted, mis käsitlevad isikute vaba liikumise ja riiki lubamise põhimõtete rakendamist Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ja nende perekonnaliikmete osas analoogselt Euroopa Liidu kodanikega.

Praegu ühtlustab Eesti oma viisapoliitikat Euroopa Liidu ühtse viisapoliitikaga. Nii on Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Ühenduse asutamislepingus seatud eesmärkide saavutamiseks Eestis vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus, mis kehtestab välismaalase kutsumiseks nõutava sissetuleku piirmäära ja määrus, mis eeltoodud muudatusest tingituna muudab viisakutse vormi kinnitamise korda.

Schengeni konventsiooni artikli 17 rakendamiseks on muu hulgas loodud riiklik viisaregister, mis toimib alates 01.veebruarist 2002.a. Samas pole senini suudetud tagada kõigi viisade väljastamiseks vajalike andmebaaside ristkasutust viisaregistriga. Enne Eesti Schengeni õigustiku täielikku ülevõtmist tuleb tagada registrite ja andmekogude ristkasutus ka Schengeni infosüsteemiga.

Eesti on sõlminud viisanõude kaotamise kokkulepped enamuse riikidega, mille kodanikel on õigus siseneda viisavabalt Schengeni riikidesse ning harmoneerinud oma seadusandluse vastavalt Euroopa Liidu määrusele 539/2001/EÜ (täiendatud 2414/2001/EÜ) lisatud nimekirjadele. Euroopa Liidu nõuetega on kooskõlas Eesti nimekiri riikidest, mille kodanikelt on nõutav viisa olemasolu praegu Eesti, hiljem ka Schengeni ühtsesse viisaruumi sisenemiseks. Aastatel 2003-2004 on vajalik sõlmida puuduvad viisavabaduse kokkulepped veel 16 riigiga.

2003. aastal on kavas lõpule viia alustatud muudatused ühtlustatud viisakutse vormi ja viisa pikendamise nõuete osas.

Kodanike tagasivõtmise lepingud on Eesti sõlminud 14 riigiga. Vastavate lepingute sõlmimiseks on alustatud läbirääkimisi Venemaa ja Ukrainaga. Tagasivõtulepingud kolmandate riikidega on üheks oluliseks instrumendiks, mis lihtsustab riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste väljasaatmist ja võitlust illegaalse immigratsiooniga, mis on mitme ELi õigusakti reguleerimise objektiks.
Viisapoliitikat reguleerivad Eesti õigusaktid ei ole täielikus vastavuses Euroopa Liidu viisapoliitikat käsitleva acquis’ga, kuid ühtlustatakse hiljemalt Euroopa Liiduga ühinemise hetkeks. Muuta tuleb riigipiiri seadust, välismaalaste seadust, riigilõivuseadust, konsulaarseadust ja nende alusel antud alamakte. Eesti rakendab ühiste konsulaarjuhiste nõudeid täies mahus vastavalt ühinemislepingu artiklis 3 viidatud ja ühinemisakti lisas I loetletud Schengeni acquis´le. Eesti on valmis tehniliste spetsifikatsioonide saamisel komisjoni viisatöögrupilt juurutama viisakleebiseid puudutavate määruste 1683/95/EÜ, 333/2002/EÜ (18.02.2002) ja 334/2002/EÜ (18.02.2002) sätted ning minema üle ühtsetele viisakleebistele alates liitumisest Euroopa Liiduga

Vastavalt siseriikliku viisatöögrupi tegevusplaanile kavandatakse riigipiiri seaduse muutmist 2003. aastal ning nende jõustumist hiljemalt liitumisel.

Kas alates 01.veebruarist 2004.a või hiljemalt ELiga liitumisel tuleb muuta välismaalaste seadustselliselt, et see kehtestaks viisa mõiste, viisa liigid, viisa taotlemise, viisa andmise ning viisa pikendamise ja viisa kehtetuks tunnistamise alused vastavalt Schengeni õigustikule. Eraldi on eelnõus välja toodud muutused, mis rakenduvad Eesti liitumisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga ja kontrolli kaotamisega sisepiiridel.
Samuti tuleb muuta riigilõivuseadust, et kehtestada ühistele konsulaarjuhistele vastavad riigilõivumäärad , mis Euroopa Liidu ühtses viisaruumis hakkavad kehtima alates 2004.aasta juulist. Eesti ühtlustab viisalõivud üheaegselt välismaalaste seaduse muutmisega, seega kas alates 01.veebruarist 2004 või hiljemalt liitumisest ELiga.
Ühtlasi ühtlustatakse täiendavalt Eesti õigusakte vastavalt ühinemislepingu lisas I toodud nimekirjale Euroopa Liiduga ühinemise hetkeks ning ülejäänud viisaõigustiku puhul kontrolli kaotamise hetkeks sisepiiridel.
Kuna käesoleval ajal reguleerivad varjupaigaõigust Euroopa Liidus pigem poliitilist laadi instrumendid, on Eesti pagulaste seadusesse üle võetud eelkõige menetluspõhimõtted. Edaspidist harmoneerimist võib ette näha Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 meetmete vastuvõtmisel. Käesoleval ajal on Eesti õigusaktid veel ühtlustamata 20. juuli 2001. a direktiiviga 2001/55/EÜ, mis puudutab ootamatut ja massilist ümberpaiknenud isikute sissevoolu liikmesriiki (nn ajutine kaitse). Harmoneerimine on planeeritud 2003. a II poolaastasse ning jõustumine üheaegselt Eesti liitumisega ELiga. Samuti vajab pagulaste seadus ülevaatamist 27. jaanuari 2003.a. vastu võetud varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtutingimusi puudutava direktiivi 2003/09/EÜ valguses, mille meetmete kehtestamise tähtajaks on 06. veebruar2005.a .
Siseministeeriumi, Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskuse, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt on esitatud ühisprojekt “Eesti Automaatse Sõrmejälgede Tuvastamise Süsteemi laiendamine. Faas I” Rahandusministeeriumile rahastamiseks Phare 2004. a rahvuslikust programmist. Projekt algatati eesmärgiga teha ettevalmistusi Eesti liitumiseks Eurodaci sõrmejälgede süsteemiga ning vähendada rahvusvahelist kuritegevust. Nimetatud projekti raames on kavas uuendada KEKK-s hetkel kasutusel olevat AFISi (Automated Fingerprint Identification System) versiooni, mis ei vasta määrustes 2725/2000/EÜ (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil) ja 407/2002/EÜ (millega nähakse ette eelmainitud määruse teatavad rakenduseeskirjad) kehtestatud nõuetele. Lisaks viimase AFISi versiooni hankimisele ja selle installeerimisele hõlmab projekt ka esmast koolitust, mis võimaldaks Keskkriminaalpolitseil ja Kodakondsus-ja Migratsiooniametil sõrmejälgede salvestamist, edastamist ja võrdlemist. Projekti realiseerumise tähtajana on ette nähtud 2005. a. II kvartal.
Planeeritud on süsteemi osaline finantseerimine ühinemisakti artikli 35 sätete alusel moodustatavast ELi ajutisest fondist Schengeni acquis' rakendamise ja EL välispiiride ülesehituse kulude katmiseks.
Migratsiooni reguleeriv Eesti õigus on viidud vastavuses ELi õigusega. Kaasajastatud või kaasajastamisel on kõik isikut tõendavaid dokumente ja välismaalasi puudutavad registrid ja andmekogud. Nimetatud andmekogud on viidud uuele platvormile, käesoleval etapil toimub nende juurutamine ning vajalik liidestamine teiste Eesti ametkondadega. Enne Eesti poolt Schengeni õigustiku rakendamist tuleb tagada ka registrite ja andmekogude ristkasutatavus Schengeni infosüsteemiga.
Nõukogu 28. mai 2001.a. direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike suhtes langetatud väljasaatmisotsuste vastastikusest tunnustamisest rakendab Eesti ELiga liitumise hetkest, seni on illegaalselt riigis viibivate isikute väljasaatmine reguleeritud siseriiklike õigusaktide ning välisriikidega sõlmitud lepingutega.
Illegaalse immigratsiooni ja illegaalse töötamise osas on Euroopa Liit senini juhiseid andnud eelkõige soovituste kaudu. Eestis 1.märtsil 2003.a. jõustunud välismaalaste seaduse muudatus harmoneerib õigustiku nõukogu direktiivis 2001/51/EÜ sätestatud nõuetega, mis puudutavad illegaalse immigratsiooni efektiivseks tõkestamiseks vedaja vastutuse suurendamist kolmandate riikide kodanike tagasipöördumise kindlustamiseks juhul, kui neid keeldutakse riiki lubamast. Samuti ühtlustab nimetatud seadus Eesti õigust illegaalse töötamise vastast võitlust puudutavate Euroopa Liidu poolsete nõuetega. Välismaalaste seaduse muudatused, mis jõustuvad 1. mail 2003, sätestavad meetmed efektiivsemaks võitluseks illegaalse immigratsiooniga.
Eesti hakkab osalema ka ARGO programmis, kestvusega 01.01.2002-31.12.2006.a. ARGO programm käsitleb administratiivset koostööd välispiiride, viisade, varjupaiga ja immigratsiooni valdkonnas, eesmärgiks õppeprotsessi korraldamine või selle läbiviimise toetamine, infotehnoloogiliste lahenduste laiapõhjalisemat kasutusele võtmine erinevate valdkondade tehniliste protseduuride teostamisel, kandidaatriikide ja liikmesriikide vaheliste ühiste keskuste (õpe, informatsioonivahetus jne) loomine ja arendamine justiits- ja siseküsimuste valdkonnas.
Õigusalane koostöö tsiviilasjades on Euroopa Liidus reguleeritud peamiselt määrustega, mis on Eestis alates liitumisest otsekohaldatavad ega vaja põhimõtteliselt rakendusaktide vastuvõtmist. Seetõttu on määruste rakendumise tagamiseks osutunud vajalikuks üksnes mõningad seadusemuudatused. Euroopa Liidu õiguse mõjusid siseriiklikule protsessiõigusele on arvestatud uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku eelnõu väljatöötamisel. Euroopa Liiduga liitumise tingimusteks oli ka ühinemine mitmete Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil vastuvõetud konventsioonidega.
Õigusalane koostöö raames kriminaalasjades on Eesti alustanud ühinemise ettevalmistamist mitmete Euroopa Liidu raames välja töötatud konventsioonidega nagu välisriikide kohtuotsuste tunnustamise konventsioon, väljaandmise konventsioon, lihtsustatud väljaandmise konventsioon, kriminaalasjades vastastikuse abistamise konventsioon ning kriminaalmenetluse ülevõtmise konventsioon. Kõik nimetatud konventsioonid puudutavad ka Schengeni acquis’d ning nendega ühinemise vajadus tuleneb Schengeni konventsiooni artiklitest 48-69. Ühinemisakti artikli 5 lõike 1 kohaselt saab Eesti nendega ühineda pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist. Nimetatud konventsioonide ratifitseerimisseaduste eelnõud on kavas ette valmistada 15.detsembriks 2003.
Petturluse ja korruptsioonivastast võitlust reguleerivad Eesti õigusaktid on viidud vastavusse ELi õigusega. Petturluse ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks on vaja ratifitseerida ka ELi finantshuvide kaitsekonventsioon ning viimase kaks lisaprotokolli. Nimetatud instrumentidega saab ühineda ELiga liitumise hetkest. Käesoleval hetkel käivad ettevalmistused ühinemaks konventsiooniga ning ratifitseerimisseaduse eelnõu planeeritakse ette valmistada 15.detsembriks 2003.
Terrorismivastast võitlust reguleerivad Eesti õigusaktid on kooskõlas ELi õigusaktidega ning rakendamise suutlikkus on olemas. Eesti on ratifitseerinud praktiliselt kõik terrorismivastast võitlust puudutavad konventsioonid, tugevdanud piirikontrolli ja tõhustanud koostööd partneritega. Eesti on ühinenud nõukogu 21. septembri erakorralise istungi lõppdokumendi ja tegevuskavaga. Eesti Vabariik toetab nõukogu 27. detsembri 2002. a ühisseisukohta 2001/930/ÜVJP terrorismivastase võitluse kohta, samuti nõukogu 27. detsembri 2002. a ühisseisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta ning on määranud ühisseisukohtadest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad ministeeriumid.
Politseikoostööd puudutav Eesti seadusandlus ja nende rakendamiseks vajalik institutsionaalne baas ei ole selles valdkonnas veel täielikult kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega.

Enne liitumist Euroopa Liiduga muudetakse rahapesu tõkestamise seadust ja sellega seonduvaid alamakte, arendatakse edasi politsei infosüsteemi, et oleks võimalik ristkasutus Politsei-, Piirivalve- ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmekogude ning teiste riiklike registrite vahel. Samuti valmistatakse ette Europoli konventsiooni ja ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni täiendavate lisaprotokollide vastuvõtmisega seonduvad õiguslikud muudatused. On vajalik luua DNA-andmebaas ning ette valmistada õigusaktide eelnõud asjakohaste Vabariigi Valitsuse määruse “DNA-analüüsi tulemusel saadavate andmete registri põhimäärus” ja Siseministri määruse “Bioloogiliste proovide võtmise ja säilitamise kord” vastuvõtmiseks. Tehakse ettevalmistusi Eesti liitumiseks Eurodaci sõrmejälgede süsteemiga.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/97/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/308/EMÜ “Rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta” tingib rahapesu tõkestamise seaduse muutmise ja siseministri määruse “Rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise ning rahapesukahtlusega seotud informatsiooni kontrollimise kord” kehtestamise.
Europoli ja Euroopa Keskpanga vahel 13. detsembril 2001 sõlmitud lepingu 2002/C 23/07 tulemusel vahetavad nimetatud organisatsioonid teavet euro võltsimise kohta, kusjuures isikuandmeid ei edastata. Euro võltsimise kohta edastab Europolile vastavalt asjakohasele koostöölepingule infot ka Eesti, misläbi Europoli ja Euroopa Keskpanga vahel sõlmitud lepinguga seonduv ei too endaga kaasa täiendavaid kohustusi ega rahalisi kulutusi. Eesti kohustuste täitmiseks nimetatud valdkonnas tuleb määratleda keskasutus (tõenäoliselt Keskkriminaalpolitsei), mis hakkab süstemaatiliselt koguma teavet võltsitud eurode avastamisjuhtumite kohta kõikidelt politseiasutustelt ja pankadelt.
Kuigi Eestis ei ole hetkel eraldi politseiasutust või üksust, mida nimetataks Rahvuslikuks Jalgpalliinformatsiooni Punktiks, siis sisuliselt tegeleb jalgpallimatšidega kaasnevate õiguserikkumiste ennetamise ja tõkestamise koordineerimisega ning rahvusvahelise infovahetusega Politseiameti korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talitus. Korrakaitseosakonna põhimäärust on täiendatud mitmete punktidega, mis sätestavad osakonnale kohustusi ja ülesandeid, mis on omased Rahvuslikule Jalgpalliinformatsiooni Punktile. Ühtlasi tehakse koostööd jalgpallivägivalla ennetamiseks Kultuuriministeeriumi spordiosakonnaga ja Eesti Jalgpalli Liiduga.
Nõukogu 6. detsembri 2001 resolutsiooni soovitused (2002/C 22/01) liikmesriikide politseiinstitutsioonide koostööks, infovahetuseks, meediapoliitika väljatöötamiseks ja elluviimiseks, koostööks stjuuardite ja korraldajatega on kasutuses ja politsei kasutab juba praegu mitmeid käsiraamatus soovitatud meetodeid ja võtteid. Samas oleks vaja riigi poolt määratleda jalgpallimatšide korraldajate ülesanded matšidel avaliku korra ja julgeoleku tagamisel. Seaduses peaks olema ettenähtud vastutus jalgpallimatšide loata või mittenõuetekohase korraldamise eest. Seadusega tuleks luua ka üleriigiline staadionikeeldude institutsioon, et hoida jalgpallimatšidelt eemale seal juba õiguserikkumisi toime pannud isikuid. Eelpoolnimetatud seadusandlikud muudatused peab sisse viima spordiseadusesse ja kavandatavasse korrakaitseseadusesse. Rakendamise eest vastutavad Politseiamet, Päästeamet ja kohalikud omavalitsused.
Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja politseikoostöö tõhustamiseks ühineb Eesti 24-tunnise tööajaga kontaktpunktide võrguga võitluseks kõrgtehnoloogiliste kuritegudega. Kontaktpunktiks on Eestis Keskkriminaalpolitsei, olles 24 tundi kättesaadav infoosakonna juhtimiskeskuse kaudu. Alates 01. juulist 2002.a kuulub Keskkriminaalpolitsei koosseisu infotehnoloogiakuritegude talitus.
Schengeni konventsioonist tulenevalt on vaja edasi arendada politsei infosüsteemi, et oleks võimalik ristkasutus Politsei-, Piirivalve- ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmekogude ning teiste riiklike registrite vahel. Samuti luuakse Sirene büroo haldustarkvara prototüüp. Nimetatud tegevusi finantseeritakse osaliselt ka Phare 2001 projekti “Valmisolek Schengeni infosüsteemi rakendamiseks” raames. Phare 2001 projekti otsene eesmärk on valmistada riiklike registrite, andmebaaside, asjassepuutuvate asutuste ja korrakaitseorganite infosüsteemidega seotud
riiklikud infosüsteemid ette Schengeni infosüsteemi integreerimiseks. Projekt on suunatud institutsionaalset ülesehitust toetavatele tegevustele ja investeeringutele ning teostatakse läbi twinningu, tehnilise abi ja IT-seadmete hanke. Projekti kogueelarve on 2 138 541 eurot, millest 1 675 990 eurot on Phare eraldis ja 462 551 eurot on Eesti poolne kaasfinantseerimine. Tuleb alustada ka Sirene büroo komplekteerimise ettevalmistamisega.
Olulisemateks õigusaktideks tollikoostöö raames on 1995. a Napoli II konventsioon ja 1995. a CIS konventsioon. Eeldatavasti ühineb Eesti CIS ja Napoli II konventsiooniga EL-ga liitumisel. Ühinemise aluseks tuleb lugeda ühinemisakti artikli 5 lõiget 1. Nimetatud konventsioonidega ühinemise, sealhulgas eelnõu ettevalmistamise eest vastutab Rahandusministeerium.
CIS konventsiooniga ühinemisel saab Eesti Tolliamet ligipääsu komisjoni juures tegutseva Euroopa pettustevastase ameti (European Anti-Fraud Office) AFIS süsteemile, mille üks alasüsteeme on tolliinfosüsteem (Customs Information System). Keskandmebaas sisaldab põhjalikku teavet isikute ja kaupade kohta, kes/mis on seotud õiguserikkumistega või kelle/mille riskiastet hinnatakse kõrgeks. Lisaks süsteemi kasutamisõigusele on tollil ka andmete sisestamise ja kaitsemeetmete rakendamise kohustus. Tolliameti andmeil on Eesti CIS konventsiooniga ühinemisel tolliinfosüsteemiga liitumine tehniliselt võimalik.
Napoli II konventsiooniga sätestatakse reeglid tolliadministratsioonide ühiseks tegutsemiseks (abitaotlused järelevalve ja uurimistoimingute teostamiseks, piiriülene jälitustegevus, ühiste uurimisrühmade moodustamine ja nende ühistegevus) ning infovahetuseks. Konventsiooni rakendamisel tegutseb toll pädevuse piires, mille annavad siseriiklikud sätted. Eesti ühinemisel Napoli II konventsiooniga lähtub Tolliamet konventsiooni rakendamisel eelkõige maksukorralduse seadusest, tolliseadustikust ja jälitustegevuse seadusest. Jälitustegevuse seaduse järgi ei ole Tolliametil jälitusametkonnana iseseisvat jälituse erandtoimingute teostamise õigust. Samuti ei võimalda kehtiv õigus teise riigi tolliametnikul teostada jälituse eri- või erandtoiminguid Eesti tolliterritooriumil. Konventsioon sellised võimalused aga annab.
Siseministeeriumis on ettevalmistatud jälitustegevuse seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt täiendatakse jälitustegevuse seadust ka sätetega, mille alusel oleks võimalik teostada n.ö. ülepiirilist jälitustegevust. Selleks täiendatakse seaduse paragrahvi 6 lõikega 6 andes teise riigi jälitustegevuse õigusi omavatele ametnikele õiguse tegeleda jälitustegevusega Eesti Vabariigi territooriumil välislepingu alusel ja selles sätestatud korras ainult koos jälitustegevuse seaduse paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud pädeva jälitusametkonnaga. Senini ei ole ülepiirilise jälitustegevuse võimalust kehtivas jälitustegevuse seaduses ettenähtud, seega ei oleks teise riigi jälitustegevuse õigusi omavate ametnike tegelemine jälitustegevusega Eesti Vabariigi territooriumil kooskõlas Eesti siseriikliku õigusega. Samas on aga Tolliamet siiski huvitatud koostöö tegemisest ja võimalusest tegeleda jälitustegevusega teise riigi territooriumil. Kohustus töötada välja riigipiire ületavate politseioperatsioone võimaldavad õigusaktid tuleneb ka siseministri 24.01.2001.a. käskkirjaga nr 33 moodustatud ametkondade vahelise töögrupi poolt välja töötatud Schengeni tegevuskavast, mille eesmärk on tagada Eesti Vabariigi valmisolek Schengeni acquis rakendamiseks. Samuti on rahvusvaheliste õigusabi taotlustega seotud seaduse paragrahvi 9 lõike 1 täiendamine punktiga 8 (eelnõu § 7) ja paragrahvi 11 lõike 2 punkti 4 täiendamine (eelnõu § 10). Eesti õigusaktid on üldiselt Napoli II konventsiooniga kooskõlas, kuid konventsiooni täielikuks rakendamiseks muudetakse jälitustegevuse seadust.
ELi tollijärelevalve ühismeetmete juhendi alusel, mis sätestab tolliadministratsioonide ühisoperatsioonide ettevalmistamise, läbiviimise ja aruandluse menetluse, on Tolliametis ette valmistatud ning peadirektori 17. juuli 2001. a käskkirjaga nr 2121 kinnitatud “Ühisoperatsioonide läbiviimise kord”. Lähtudes ühisoperatsioonide läbiviimisele kehtestatavatest nõuetest, on Eesti Tolliameti ametnikud osalenud mitmetes ühisoperatsioonides koostöös erinevate ELi liikmesriikide õiguskaitseorganitega. Tolliametnike haldussuutlikkuse tõstmiseks on osa võetud ka mitmesugustest koostöö- ja treeningprogrammidest EL programmi “Customs 2002” raames.
Nõukogu poolt 1996. a vastu võetud uimastiäri vastase võitluse ühismeetmega kutsutakse liikmesriikide tolliadministratsioone üles jätkama ning tõhustama koostööd ettevõtetega võitluses narkootikumide salakaubaveoga. Kooskõlas nimetatud õigusaktiga on Eesti Tolliamet sõlminud 5 vastavat koostöölepingut järgmiste rahvusvahelist posti- ja kullerteenust, samuti rahvusvahelist transporditeenust osutavate ettevõtetega: AS Eesti Post, AS Schenker, Estonian Air Cargo AS, TNT Eesti AS, DHL International Eesti AS.
Olulisema õigusaktina andmekaitse valdkonnas ratifitseeris Eesti 2000. aastal Strasbourgi 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel tagatava isiku kaitse konventsiooni, (Council of Europe Convention for the protection of individuals with regard to automatic processing of personal data) mis jõustus 03. märtsil2002.a. Andmekogude seadusesse sisse viidud muudatused jõustusid 01. märtsil 2003.a. ning isikuandmete kaitse seadusesse sisse viidud muudatused jõustuvad vastavalt 01. oktoobril 2003.a. ja 01. juulil 2004.a. Siseriiklikult on andmekogude seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega loodud andmekaitse õiguslik baas, mis vastab ELi vastavatele põhimõtetele.
01. jaanuaril 2003.a käivitus Phare rahvusliku programmi raames twinning light projekt “Eesti Andmekaitse Inspektsiooni haldussuutlikkuse parendamine” (ES2001/IB-OT-02 TL-04), mille tulemusena valmib inspektsiooni strateegilise arengukava aastateks 2003-2005 ja inimressursi juhtimise plaan, mis defineerib prioriteetsed tegevused inspektsiooni jaoks tagamaks haldussuutlikkuse parendamise lähtuvalt valminud strateegilisest arengukavast.