Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Kuna Nice’i lepingu koostamisel arvestati 12 uue liikmesriigiga, liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga on aga lõpetanud 10 kandidaatriiki, siis reguleerib majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete arvu ka ühinemisakt.

Ühinemisakti artikli 14 kohaselt, millega asendatakse EÜ asutamislepingu artikli 258 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 166 teine lõik, on liitumisläbirääkimised lõpetanud kandidaatriikide liikmete arv jäänud võrreldes eelpool toodud tabeliga samaks; MSK liikmete üldarvust on lahutatud Bulgaaria ja Rumeenia liikmete arv. Selle jaotuse kohaselt on Eesti pärast liitumist esindatud majandus- ja sotsiaalkomitees seitsme liikmega. Eestis on vaja välja töötada liikmete nimetamise siseriiklik protseduur, mille töötab välja Sotsiaalministeerium koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Artikli 48 kohaselt laiendatakse komiteed 95 liikme nimetamisega uutest liikmesriikidest, kelle ametiaeg lõpeb samaaegselt nende liikmete omaga, kes on ametis ühinemise ajal. Komitee liikmete ametisoleku aeg on 4 aastat ning neid võib uuesti tagasi valida.
Liituvad riigid on kutsutud majandus- ja sotsiaalkomitees vaatlejatena osalema (ilma hääleõiguseta) peale ühinemislepingu allkirjastamist. Sellekohase kirja palvega nimetada komiteesse esindajad saadab vastav direktoraat.

Ühinemisakti artikli 2 kohaselt rakendatakse selle valdkonna acquis’d täielikult alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. EL teisene seadusandlus on otsekohaldatav, mistõttu pole Eesti siseriikliku seadusandluse muutmine selles valdkonnas vajalik.

Euroopa lepingu raames on assotsiatsiooninõukogu otsusega loodud Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ning Eesti sotsiaalpartnerite vaheline ühiskomitee. Ühiskomiteesse kuulub 6 esindajat nii Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kui Eesti sotsiaalpartnerite poolt. Vastavalt majandus- ja sotsiaalkomitee väljakujunenud praktikale on mõlema poole 6 kohta jagatud tööandjate, töötajate ning muude sotsiaalpartnerite vahel. Ühiskomitee on loonud Eesti sotsiaalpartneritele võimalused osalemiseks riigi Euroopa Liiduga integreerumise protsessis ning ettevalmistuste tegemiseks osalemaks tulevikus täisliikmetena Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee töös.
Interim perioodil on Eesti ja teiste liituvate riikide esindajad kutsutud osalema MSK töös vaatlejatena.

Euroopa Liidu regioonide komitee

Regioonide komitee tegevust reguleerivad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 263 kuni 265 ja regioonide komitee kodukord (EÜT L 18, 22.01.2000 lk 22-35). Regioonide komitee loomisele pandi alus Maastrichti lepinguga 1991. aastal, ning komitee alustas tegevust 1994. aasta märtsis. Regioonide komitee on nõuandva staatusega alaline organ, mis esindab liikmesriikide regioone ja kohalikke omavalitsusi.

Regioonide komitee eesmärk on tagada regionaalse ja kohaliku identiteedi ning privileegide austamine ning rahvale võimalikult lähedale viidud otsustusprotsessi tagamine ELis. Oluliseks lähtekohaks komitee tegevuses on subsidiaarsuse põhimõte. Samuti toetub komitee partnerluse ideele, viidates vajadusele arendada tasakaalustatud koostööd Euroopa, riikliku, regionaalse ning kohaliku tasandi vahel (vertikaalne partnerlus) ja teiselt poolt kohalike partnerite vahel erinevates valdkondades (horisontaalne partnerlus).
Komitee koosneb regionaal- ja kohalike asutuste esindajatest, kellel on regionaal- või kohalike asutuste mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu komitee liikmete ja asendusliikmete nimekirja, mis on koostatud kõigi liikmesriikide ettepanekute põhjal. Komitee liikmed ei või samaaegselt olla Euroopa Parlamendi liikmed. Komitee liikmeid ei või siduda mingite kohustuslike juhistega. Ühenduse üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Regioonide komitee liikmed täidavad samal ajal oma kohustusi regionaalsel või kohalikul tasandil ega viibi pidevalt Brüsselis, kogunedes vaid plenaaristungiteks (vähemalt kord kolme kuu jooksul) või komisjonide istungiteks (vastavalt vajadusele).
Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt ei tohi regioonide komitee liikmete arv olla suurem kui 350. Nice’i lepingule lisatud deklaratsioon Euroopa Liidu laienemise kohta jagas regioonide komitee kohad. Selle tulemusel jagunesid komitee kohad samas ulatuses nagu majandus- ja sotsiaalkomitee puhul (vt tabel eespool). Eestile kuulub tulenevalt laienemise deklaratsioonist ja ühinemisakti eelnõu artiklist 15 regioonide komitees 7 kohta.
Regioonide komitee valib oma liikmete hulgast kaheks aastaks presidendi ja juhatuse ning võtab vastu oma kodukorra. Komitee liikmetest on moodustatud ka 40-liikmeline büroo, mis vastutab poliitilise programmi elluviimise eest.
Regioonide komitees on moodustatud 7 komisjoni:

• 
  territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika komisjon (Commission for Territorial Cohesion Policy);
  
• 
  majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon (Commission for Economic and Social Policy);
  
• 
  säästva arengu komisjon (Commission for Sustainable Development);
  
• 
  kultuuri ja hariduskomisjon (Commission for Culture and Education);
  
• 
  põhiseaduslike asjade ja euroopaliku valitsemise komisjon (Commission for Constitutional Affairs and European Governance);
  
• 
  välissuhete komisjon (Commission for External Relations);
  
• 
  administratiiv- ja finantsasjade komisjon (Committee for Administrative and Financial Affairs).
  

Komitee liikme ametiaeg lõpeb automaatselt, kui lõpeb tema regionaal- või kohaliku asutuse mandaat, mille põhjal ta oli liikmeks soovitatud ning ta asendatakse ülejäänud nimetatud ametiajaks sama korra kohaselt.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 265 kohaselt konsulteerivad asutamislepingus sätestatud või piiriülest koostööd puudutavatel juhtudel nõukogu ja komisjon regioonide komiteega. Regionaalsele või kohalikule tasandile otsest mõju avaldavate eelnõude või tegevusprogrammide koostamisel konsulteerivad komisjon, nõukogu ning parlament kõigepealt regioonide komiteega, mis teeb ühele oma kuuest komisjonist ülesandeks koostada komitee plenaaristungile esitatava arvamuse eelnõu.

Nõukogu ja komisjon konsulteerivad regioonide komiteega asutamislepingutes ettenähtud juhtudel ning kõigil muudel, eriti piiriülese koostööga seotud juhtudel, kui üks neist kahest institutsioonist seda vajalikuks peab.

Euroopa Ühenduse asutamislepingute kohaselt on komisjon ja nõukogu kohustatud konsulteerima regioonide komiteega järgmistes valdkondades:

• 
  majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, üle-euroopalised infrastruktuuri võrgustikud, tervis, haridus ja kultuur;
  
• 
  tööhõivepoliitika, sotsiaalpoliitika, keskkond, kutsekoolitus ja transport.
  

Komitee võib arvamust avaldada ka omal algatusel, juhul kui ta peab sellist sammu asjakohaseks. Peale arvamuste avaldab komitee ka uurimusi.

Liikmesriik määrab ise kindlaks komitee liikmete ja asendusliikmete valimise siseriikliku protseduuri, põhimõtted, ning kriteeriumid, millele liikmed ja asendusliikmed peaksid vastama, lisaks EÜ asutamislepingu artiklis 263 sätestatule. Siseriikliku protseduuri eeldus on komitee liikmete/asendusliikmete sobivuse siseriiklike kriteeriumite väljatöötamine, samuti kohalike omavalitsuste informeeritus nii acquis seatud kui ka siseriiklikest valikukriteeriumitest.
Ühinemislepingu jõustumisel saavad Eesti esindajad võrdse võimaluse osaleda ja kaasa rääkida regioonide komitees ning seeläbi osalevad Eesti esindajad ka Euroopa Liidu selliste õigusaktide väljatöötamisel ja kujundamisel, mida tuleb hakata regionaalsel või kohalikul tasandil ellu viima.
Ühinemisakti sätted ühenduse regioonide komitee kohta ei ole vastuolus Eesti õigusaktidega ning komitees osalemise võimaldavad Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 13 ja 62 ning kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 3 lg 2 ja § 8 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 4 punktid 2 ja 6 ning artikli 10 punkt 2. Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ja regionaalarenguga seotud asjade korraldamine Siseministeeriumi valitsemisalas. Sellest tulenevalt korraldab Siseministeerium regioonide komitee liikmete ning asendusliikmete nimetamise ning komitees osalemise, arvestades kõigi üleriigiliste omavalitsusliitude huvidega töötades välja selleotstarbelise siseriikliku protseduuri.
Kõigile Eesti liikmetele makstakse regioonide komitees osalemisel lähetuskulusid Euroopa Liidu eelarvest vastavalt regioonide komitee juhisele nr. 235/2002/EÜ.
Eelnõu mõjud Eesti omavalitsuste ja nende liitude huvid leiavad regioonide komiteetöös osalemisega selge väljundi Euroopa Liidus. Olukorras, kus kohalikule ning regionaalsele tasandile langeb suurem osa Euroopa Liidu otsuste täitmise koormusest, on oluline osaleda lahenduste väljatöötamisel ning omada otsesidemeid liikmesriikide regioonide ja omavalitsustega.
Euroopa Lepingu raames on assotsiatsiooninõukogu otsusega 28. veebruarist 2003. a loodud regioonide komiteega koostöö arendamiseks vajalik konsultatiivkomitee. Konsultatiivkomitee põhieesmärgiks on ette valmistumine tööks regioonide komitees. Komitee ei tule aga kokku, kuna peale ühinemislepingu allkirjastamist hakkavad Eesti liikmed juba vaatlejatena regioonide komitee töös osalema.
Liituvate riikide vaatlejate vastuvõtt leiab aset regioonide komitee plenaaristungi ajal 2.-3. juulil 2003. a. Ettepanekuid vaatlejate nimetamiseks oodatakse 2003. aasta mai lõpuks.