Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

5. Mõjud

Viisapoliitika

Täielikul liitumisel Schengeni õigustikuga saavad teised liikmesriigid väljastada ühtseid viisasid kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad külastada Eestit, kuid kelle asukohamaal ei ole Eesti esindust. See lihtsustab kolmandate riikide kodanikel Eesti külastamist. Eesti lülitumine ELi viisakoostöösse aitab kaasa riikliku julgeoleku kasvule, suurendab võimalusi viisavabalt reisida kolmandatesse riikidesse jne.

Viisaõigusaktide ühildamine ELi õigustikuga aitab samuti paremini informeerida turiste ELi liikmesriikide sh Eesti külastamisega seotud nõuetest, mis on ühtsed kogu Schengeni süsteemile.

Varjupaigapoliitika

Eesti õigusaktide ühildamine ELi menetluspõhimõtetega ei ole seni kaasa toonud tagajärgi, mis seisneksid massilises sisserändes Eestisse. Mõningat töömahu kasvu võib lähiaastatel siiski ette prognoosida nii Dublini konventsioonist tulenevate protseduuride juurutamise kui lähiaastatel sisepiiridel kontrolli kaotamise tagajärjel. Dublini konventsioon on Schengeni lepingust välja kasvanud kompensatsioonimeede. Sisepiiridel kontrolli kaotamise üheks eeltingimuseks oli varjupaigataotluse eest vastutava riigi määratlemine. Tulenevalt Dublini konventsiooni järglasest, nn Dublin II määrusest (EÜT L 50 25.02.2003 lk 1–10) on üks peamisi kriteeriume ebaseadusliku piiriületuse riik, millest tulenevalt võib eeldada, et peamine koormus varjupaigataotluste menetlemisel võib langeda ELi nn välispiirialadele, milleks on muuhulgas ka Eesti. Nimetatud konventsioon ega ka määrus ei sea kvoote varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks.
Migratsioon

ELi liikmesriigina rakendab Eesti peale liitumist isikute vaba liikumist tagavaid sätteid , mille kohaselt on sätestatud erinevad tingimused riiki asumiseks ELi kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele.

Eesti on edukalt rakendanud uue isikut tõendavate dokumentide põlvkonna. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega tuleb Eestil kasutusele võtta Euroopa Liidu kodaniku vormikohane pass. Praegu kasutusel olev uue põlvkonna Eesti kodaniku pass vastab Euroopa Liidu poolt kehtestatud reisidokumentidele esitatavatele turvanõuetele ning enamikule tehnilistele tingimustele. Sellest tulenevalt jäävad peale Euroopa Liiduga ühinemist kehtima praegu kasutusel olevad reisidokumendid, mida hakatakse Eesti Vabariigi kodanikele väljastama kokkulepitavas korras ja ajalises raamistikus.
Eesti võtab Euroopa Liidu liikmena kasutusele kolmandate riikide kodanike elamisloakleebise, mis vastab nõukogu määrusele 13. juunist 2002 nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks.
Tsiviilkoostöö vallas võib liitumise peamise positiivse mõjuna tõsta esile õiguskindluse ja õiguste teostamise võimaluste avardumist Eesti elanikele ja ettevõtjatele. Käesoleval hetkel tunnustab ja täidab Eesti välisriigi kohtuotsuseid väga piiratud ulatuses. Eesti on sõlminud õigusabilepingud Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Vene Föderatsiooniga. Teiste riikide kohtuotsuseid tunnustatakse üksnes teatud valdkonda (nt ülalpidamisnõudeid) reguleerivate konventsioonide alusel. Olukord, kus Eestis tehtud kohtuotsuseid ei saa täita välisriigis ja välisriigi kohtulahendeid Eestis, ei rahulda eelkõige välisriigi ettevõtjatega ärisuhetes olevaid Eesti ettevõtjaid ja välisriigis elava isikuga peresuhteid loonud eestlasi. Euroopa Liidus on õigusalase koostöö põhirõhk just kohtuotsuste vastastikusel tunnustamisel. Kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumise kindlustamiseks on oluline tagada piiriüleste õigusvaidluste kiire ja liikmesriikide õigussüsteemide erinevuste kuritarvitamist välistav normistik. Eestile tähendab see õiguskindluse ja –selguse kasvu majandussuhetes. Samuti paranevad välisriigis elavalt isikult ülalpidamise saamiseks õigustatud Eesti elanike võimalused ülalpidamise sissenõudmiseks.
Õigusalane koostöö kriminaalasjades

Euroopa Liidus on õigusalase koostöö põhirõhk kohtuotsuste vastastikusel tunnustamisel ja kriminaalasjades vastastikuse abi osutamisel. Mistõttu liitumise peamine positiivne mõju Eestile seisneb õigusalase koostöö tõhustamises.

6. Rakendamine

Migratsioonipoliitika rakendamine on valdavalt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti pädevuses.
Viisapoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest vastutavad Välisministeerium ja Siseministeerium.

Varjupaigapoliitikat reguleeriva acquis` rakendamine kuulub peamiselt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti pädevusse, va varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustega seotud küsimused, millega tegeleb Sotsiaalministeerium. Lisaks nimetatutele on varjupaigapoliitika rakendamisesse kaasatud ka Piirivalveamet riigipiiril esitatud varjupaigataotluste menetlemisel ning Politseiamet sõrmejälgede kogumisel, talletamisel jne.

Õigusalast koostööd tsiviilasjades reguleerivad ELi õigusaktid sisaldavad peamiselt rahvusvahelise tsiviilprotsessiõiguse norme. Põhiliseks acquis` täitjaks kõnealuses valdkonnas on seega kohtunikud, kohtutäiturid ja ka pankrotihaldurid, kellel tuleb teiste liikmesriikidega seotud õigusvaidlustes rakendada ELi õigusakte. Kohtunikele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele on korraldatud ELi protsessi- ja pankrotiõiguse alaseid seminare ja koolitusi. Keskasutuse ülesandeid täidab Justiitsministeerium.
Õigusalast koostööd kriminaalasjades reguleerivad ELi õigusaktid sisaldavad peamiselt rahvusvahelise kriminaalprotsessiõiguse norme ning karistusõiguse norme. Põhiliseks acquis` täitjaks kõnealuses valdkonnas on seega kohtunikud, prokurörid ja ka politseiametnikud, kellele on korraldatud karistusõiguse alaseid seminare ja koolitusi. Tulevikus on kavandatud menetlusõiguse alaseid koolitusi. Keskasutuse ülesandeid täidab Justiitsministeerium.

Petturluse ja korruptsioonivastane võitluse alaseks rakenduslikuks institutsiooniks on on Politseiamet ja korruptsioonivastase võitluse osas Kaitsepolitseiamet.

Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega on Eesti ametlikult sätestamas koostööd Euroopa Komisjoni Pettuste Vastu Võitlemise Ametiga (The European Anti-Fraud Office – OLAF). Vabariigi Valitsuse korraldus 15. oktoobrist 2002 nr 674-k "Koostöö Korraldamine Euroopa Komisjoni Pettuste Vastu Võitlemise Ametiga" määrab nimetatud ameti koostööpartneriks Rahandusministeeriumi. Koostöölepe OLAF-i ning Rahandusministeeriumi vahel sõlmitakse käesoleva aasta esimese kvartali jooksul.

Terrorismivastase võitlusega tegelev kontaktasutus on Kaitsepolitseiamet.
Politseikoostöö eest vastutavad Politseiamet ning teised asutused ja ettevõtted tulenevalt rahapesu tõkestamise seadusest. DNA-andmebaasi loomise ning Vabariigi Valitsuse määruse “DNA-analüüsi tulemusel saadavate andmete registri põhimäärus” ja siseministri määruse “Bioloogiliste proovide võtmise ja säilitamise kord” vastuvõtmise järel hakkab rakendamise eest vastutama Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskus.
Europoli konventsiooni allkirjastamise ja ratifitseerimise järel , mis saab võimalikuks pärast ELiga liitumist, hakkavad rakendamise eest vastutama Keskkriminaalpolitsei ja teised pädevad asutused - Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid, Kaitsepolitsei, Piirivalveamet, Andmekaitse Inspektsioon ja Tolliamet.
Alljärgnevate ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni täiendavate protokollide ratifitseerimisel, hakkavad rakendamise eest vastutama Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet:

• 
  naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll
  
• 
  maitsi, meritsi ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokoll ja
  
• 
  tulirelvadega ja nende osadega ning laskemoona ebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokoll.
  

Justiitsministeerium keskasutusena menetleb rahvusvahelisi õigusabi taotlusi.

Schengeni acquis´ rakendamise eest vastutavad Siseministeerium ja tema valitsemisala asutused - Politsei-, Piirivalve-, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Andmekaitse Inspektsioon, Välisministeerium ja Justiitsministeerium.

Siseministeerium ja tema valitsemisala ametid vastutavad ministeeriumi valitsemisala infosüsteemide integreerimise ettevalmistamise, registrite, andmekogude ja infosüsteemide infotehnoloogilise auditeerimise ja strateegilise analüüsi eest.

Politseiamet on vastutav piiriülese koostöö arendamise ja tõhustamise eest naaberriikidega vastastikuste riigipiire ületavate politseioperatsioonide teostamiseks kuritegude tõkestamise ja avastamise eesmärgil. Politseiameti pädevusse Schengeni acquis´ rakendamisel kuulub ka välismaalaste üle siseriikliku kontrolli teostamine ning Schengeni õigusruumis koostööks vajaliku oma koolitussüsteemi tõhustamine, vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklitele 39-47.
Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 70-76 sätestavad narkootiliste ainetega seotud kuritegude vastu võitlemise meetmed. Nimetatud acquis´ rakendamise eest vastutab Siseministeerium koostöös Politseiametiga sõlmides riikidevahelisi kahepoolseid kuritegevuse (sh narkokuritegevuse) vastu võitlemise kokkuleppeid ja Schengeni õigusruumiga liitudes osaledes ka alalise töörühma töös.
Tulenevalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklitest 77-91, vastutab Siseministeerium koostöös Politseiametiga tulirelvade ja laskemoona soetamist, valdamist, müüki ja loovutamist füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt käsitlevate meetmete väljatöötamise ja rakendamise eest. Vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 91 punktile 4, määratakse informatsiooni vahetamiseks rahvuslik kontaktpunkt Schengeni acquis´ täielikul rakendumisel.

Politseiameti pädevusse kuulub SIRENE büroo tegevuseks vajaliku isikkoosseisu väljaõpe, infotehnoloogia ja arvutitarkvara hankimine, kohtvõrgu väljaehitamine ning büroo funktsioneerimist tagavate õigusaktide väljatöötamine.

Piirivalveamet vastutab välispiiridel teostatava valve ja piirikontrolli nõuetekohase tagamise eest, sh patrulltegevuse teostamise tagamine riigipiiri valvamisel, mere- ja maismaapiiri infrastruktuuri väljaehitamine, SIS kasutuselevõtmine piirikontrolli teostamiseks, otseühenduse loomine teiste ametkondade infosüsteemide ja andmebaasidega, piiripunktide tehnilise varustuse vastavusse viimine ELi nõuetega, piirivalveorganisatsiooni haldussuutlikkuse tagamine ja isikukontrolli kaotamise eest sisepiiridel, vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklitele 2-8.

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vastutab võitluse eest illegaalse immigratsiooniga, tagasivõtu instrumentide rakendamise, elamisloa toimingute, relevantsete registrite ning andmekogude, sh sissesõidukeelu registri haldamise ja pidamise eest.

Schengeni infosüsteemi rajamiseks nimetatakse Andmekaitse Inspektsioon Schengeni infosüsteemi rahvuslikuks järelevalveasutuseks andmekaitse küsimustes hiljemalt liitumisel, vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklitele 102-118.
Siseministeerium koostöös Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumiga on vastutav Schengeni acquis´ rakendamiseks vajaliku informatsioonilise baasi kaardistamise ja spetsifitseerimise eest. Vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklites 92-110 ja 119 sätestatule, loob Eesti Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa, st Rahvusliku Informatsiooni Süsteemi (N.SIS).
Välisministeerium ja Siseministeerium vastutavad ühtse viisapoliitika rakendamise eest - Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 9-18 viisaküsimuste kohta.
Justiitsministeerium vastutab Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklites 48-69 sätestatud nõuete rakendamise eest. Justiitsministeeriumi pädevusse kuulub nõukogu kriminaalkonventsioonidel põhinev rahvusvaheline õigusalane koostöö. Samuti valmistab Justiitsministeerium ette Eesti ühinemist mitmete teiste Euroopa Liidus välja töötatud konventsioonidega. Justiitsministeeriumi pädevusse kuulub ka õigusalase koostöö tagamine tsiviilasjades.
Tollikoostöö acquis´ rakendamise eest vastutab Tolliamet.
Andmekaitse järelevalveasutuseks on Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse järelevalveasutuse peamiseks eesmärgiks on isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine isiku andmete töötlemisel kooskõlas isiku õigusega saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet.